Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Barokk muusika ning uued žanrid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Rakke Gümnaasium




Barokk muusika
Triin Alatsei
9.kl







2009.a.
Sissejuhatus
Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Portugalikeelne sõna barocco tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist , tavatut). Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus , liialdused, teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis. Puudus muusika sisemine areng.
Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi žanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. See oli aeg, mil tekkis kontsertstiil.
Vastandina renessansiajastu muusikale oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika . Pillid arenesid tormiliselt. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio , kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo – katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid.
Puhkes orkestrimuusika buum . Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost , oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne.
Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks).
Uue žanrid
SONAAT
Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile , väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgnes 2-4 tantsulist osa).
Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli .
KANTAAT
Algselt sarnanesid
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Barokk muusika ning uued žanrid #1 Barokk muusika ning uued žanrid #2 Barokk muusika ning uued žanrid #3 Barokk muusika ning uued žanrid #4 Barokk muusika ning uued žanrid #5 Barokk muusika ning uued žanrid #6 Barokk muusika ning uued žanrid #7 Barokk muusika ning uued žanrid #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 50 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ladybird3333 Õppematerjali autor

Lisainfo

Sissejuhatus


Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Portugalikeelne sõna barocco tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut). Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis. Puudus muusika sisemine areng.
Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi žanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. See oli aeg, mil tekkis kontsertstiil.
Vastandina renessansiajastu muusikale oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo – katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid.
Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne.
Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks).

sissejuhatus barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu , portugalikeelne sõna barocco tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist , tavatut) , vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus , rahutus , liialdused , teatraalsus , barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend , ei piisanud enam sellest , et laulja esitas kurvalt kurba laulu , vaid eesmärk oli publik nutma panna heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis , puudus muusika sisemine areng , muusikalise baroki kodumaa oli itaalia , kus kujunes enamik uusi ?anre , ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal euroopas , barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem , see oli aeg , mil tekkis kontsertstiil , vastandina renessansiajastu muusikale oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks , kujunes välja professionaalsete muusikute klass , vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika , pillid arenesid tormiliselt , tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio , kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo ? katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid , puhkes orkestrimuusika buum , orkestrid esinesid õukondades , lossikirikutes , õukonnateatrites , saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes , barokkorkester kasvas välja barokktriost , oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne , üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus , see tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile , kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida , vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus , helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas , muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks)

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

2
doc
Barokkmuusika ülevaade
2
doc
Barokk muusika KT
8
ppt
Barokkmuusika esitlus
2
doc
Barokkmuusika mõisted
16
pptx
Barokkmuusika levimine ja eripärad
6
docx
Baroki muusika
17
doc
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt
24
doc
Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun