100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-04-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
36 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Taavi Toom
Õppematerjali autor
17. saj jooksul toimusid Lääne-Euroopas poliitikas ja ühiskonnas suured muutused, mis jätsid oma jälje ka kultuuri (nt usuvastuolud). Suure languse elas läbi Hispaania, kes kaotas oma mõjuvõimu Euroopas (säilisid küll suured koloniaalvaldused Ameerikas). Euroopa mandril kerkis esile tugeva ja võimsa riigina Prantsusmaa. Renessansskirjandusest arenes 17 saj välja kaks vastandlikku kunstisuunda: BAROKK ja KLASSITSISM. Barokk oli algselt juveliirikunsti termin (portugali k barocco= ebakorrapärase kujuga pärl), seejärel Euroopas levinud kunstistiili nimetus, mida tänapäeval on laiendatud ka kirjandusele. Barokk kirjandus on rajatud teravatele kontrastidele (põimunud on ilu ja inetus, pateetika ja pila), eelistab dramaatilisi olukordi ja erakortseid kangelasi, kaldub äärmusesse nii vooruste kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil on sageli iseäratsev, raskepärane ja ülepingutatud.
Tema kuulsaimaks näidendiks on peetud "Hamletit" (1600-1602) Christopher Marlowe (1564-1593) õppis Cambridge ülikoolis usuteadust. Sai ateisti kuulsuse, kuulus vabamõtlejate hulka, kes olid koondunud ühe meremehe ümber. 1593. aastal mõrvati ta rahutuste käigus ühes kõrtsis. Kirjutas põhiliselt näidendeid, milledest tuntumad on "Tamerlan Suur", "Doktor Faustuse traagiline lugu", "Malta juut" ning "Edward II". Barokk ja klassitsism on kaks suunda, milleks 17 saj. renessansi kirjandus välja arenes. Barokk tuleneb sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. Levis valdavalt Hispaanias (mõneti ka Itaalias ja Saksamaal). Tunnusjoonteks on teravad kontrastid, erakordsed tegelased ning dramaatilised situatsioonid. Kirjutamise stiil on raskepärane, mitmemõtteline ning kasutatakse palju sümboleid. Kõige rohkem barokseid jooni on Hispaania kirjanike luules ning draamakirjanduses. Tol ajastul oli palju
*teglikult on M'i vahekord A'iga u samasugune, nagu Cervantesel don Quijotega : kuigi välja naerdakse äärmuslik elukaugus ja idealism, ei tähenda, see sugugi, et autorile poleksid hingelähedased need üllad vaated, mida tegelane endas kannab. Pigem tehakse vihje sellele, et ideaalid ei peaks varjama igapäevase elunägemist ja et kui tegelikkuses ongi rohkesti halba, siis alati võib selles leida ka midagi head kui sellesse vaid usutakse. *Kui XVIII saj 2poolest klassitsism tervikuna kaotas oma elujõu, siis M'il on suur erand: tema komöödiid on milma lavadel mängitud menukalt kõigil järgnevatel ajajärkudel. Nähtavasti tuleb see sellest, et M oskas oma kaasaja inimeses peensusteni näha ja esile tuua neid olemuslikke jooni, olgu pahesid või voorusi, mis on inimest saatnud kogu tema ajalooolisel teekonnal. 1.LOOMINGULISED EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED BAROKK *vastandite ja kontrastide kunst: mütoloogia võib põimuda jämeda meelisusega, ilus inetuga,
Corneille alustas tegevust siis, kui Lope de Vega kuulsus oli hakanud levima mujale Euroopasse. See määras ära Corneille'i orientatsiooni. Tal oli üks sõber, kes soovitas tal ära õppida Hispaania keel, sealt leidvat ta materjali. Orienteerumine Hispaania dramaturgias. Selline Hispaania dramaturgia, mis on kohandatud Prantsuse maitsele. Hispaania lembus põhjustas seda, et Prantsusmaale jõuab Baroki mõju. Barokist saab Prantsusmaa teatri esimene etapp, mille vahetab välja klassitsism. Barokk alati aadliseisuse väljendaja. Iga monarhia üritab end kehtestada, absoluutse vormi poole püüelda. Kuningavõim võidab konflikti, algab aadelkonna kammitsemise protsess (absoluutne monarhia), aadliku muutmine õukondlaseks. Mis nende vahe on? Aadlik alati iseseisev suurus, õukondlane aga kuninga sõltlane. Õukondlane alati etiketiinimene, etiketi rikkumine hullem ku isurm see tema olemuse alus, tema absoluut. Prantsusmaal hakkab kehtima absoluutne monarhia, kunstis peab
silma leidlike ja kõlapuhaste riimidega. Jorge Manrique- elas vaevalt 40aastaseks, sai surma lahingus. Kuulus samuti aadlisuguvõssa. Surmatantsu motiiv- surm maksab kätte maise ülekohtu eest. Renessansi kirjandus- literatura renancentista Hispaanias põhiliselt 16. Sajand. Ka Manrique on hiliskeskaja-vararenessansi kirjanik. Siglo de oro ei kattu ühe sajandiga, selle alla on võetud umbes poolteist sajandit (16.sajand- 17.sajandi keskpaik) Pärast seda barokk (barroco) kirjanduslik siglo de oro on väga muljetavaldav. Vähestel Euroopa kirjandustel on midagi kõrvutamisväärset. Kõige mitmekesisem zanriareng, kõik kirjandusnähtused ja kirjandusliigid on esindatud. Pärast seda jällegi mitu sajandit langust. 21.09.10 Gil Vicente on väga viljaka loominguga, oli portugali päritolu. Tema tähtsus pole ainult andeka luuletaja ja lüürikuga, ta on seotud ka hispaania draama ja teatri algusega. Ühelt
Shakespeare kujutas oma ajalookroonikais eeskätt valitsejaid ja aadlikke, de Vegal on peategelasteks sageli lihtinimesed. Rahva loomulik rikkumatus vastandub võimukandjate egoismile. Üheks peatunnusjooneks demokraatlikkus. Draama „Sevilla täht“ – tegevus areneb ajaloolisel taustal, kuid ajalooline faktitäpsus pole oluline. Tähelepanu koondub üldinimlikule moraalikonfliktile. Teoses pole kohta lihtinimestele. 14.XVII sajandi ajaloolis-kultuuriline taust. Barokk ja klassitsism. XVII saj. suured muudatused Lääne-Euroopa poliitikas ja ühiskonnas: Hispaania kaotas mõjuvõimu Euroopas, nii Hispaanias kui Itaalias sai valitsevaks kultuuritüübiks barokk. Prantsusmaal pani end maksma barokile üpris vastandlik klassitsism. Inglismaal, Madalmaade kultuuris segunesid barokk ja klassitsism. Kolmekümneaastane sõda laastas poliitiliselt killustatud Saksamaad, pidurdas seal kultuurilist arengut, kuid
Tähtis oli 3 ühtsuse printsiip. Au sisse tõsteti mõistus ja mõistuspärasus, mis pidid allutama individualismi ja egoistliku kire. Selge ja korrapärane. Välditi juhuslikku, segast,korratut. Töötati välja ranged reeglid (Boileau). Oluline oli moraalne üldistus e õpetlikkus. Barokk. Võrreldes renessasnsi luulega laieneb barokis mängulisus. Rõhutatult metafoorne, allegoorilis-sümbolistlik väljendusviis. Barokk on vastandite ja kontrastide kunst, mitmemõtteline. See on skeptiline ja pessimistlik. Inimese sisemine lõhestumine ja moraalne allakäik. Levis kujund maailmas kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist. B. Gracian(1601-1658) ,,Vaimuteravus ja loovuse kunst" (1642-8) Vaimuteravate vastandite ja äärmuste seostamine- kontseptid- vaimukalt üldistavad kujundid. Nii on ka barokis tervikuna ühe peastiilina nähtud kontseptismi.
Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini 1. Keskaja kultuuriline olustik · Pmst Lääne-Rooma riigi lagunemisest (5 saj) kuni renessansi alguseni (15. saj) · Keskaeg valmistas ette uusaegsete kultuuri ja identiteedi sündi. · Uute religioonide tormiline levik: kristlus, islam, budism. · Vanade rahvaste ulatuslik ümberpaiknemine, kokkupõrked, võitlused eluruumi tõttu. · Peamiselt germaani hõimud tungisid põhja ja idapoolsest Euroopast lõuna ja lääne poole (senistele Rooma riigi aladele) ja võtsid omaks ristiusu, mida innukalt paganate seas levitama hakkasid. · Roomast sai paavstivõimu keskus · Kultuur arenes vastavalt ühiskondlikele muutustele: 2 etappi: üleminek sugukondlikult korralt feodaalsuhetele (kuni 10 saj) ja väljakujunenud feodaalriikide ajastu. (11-13 saj) · Esimesest perioodist v
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid