Essee barokiajastu muusikast
Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17.
ning osalt 16.
ja 18.
sajandi Euroopa arhitektuurile,
kujutavale
kunstile, muusikale ja ilukirjandusele.
Järgnevalt tulebki juttu barokkiajastu muusikast.
Sõna barrocco on pärit portugali keelest, kus ta
tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. Baroki nimetus võib
tuleneda ka itaalia keelest, kus barocco tähendab
eriskummalist ja veidrat. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika , organiseeris kuulamise ja
tasustas muusikuid. Barokk kasvas välja renessenassist. Barokk
taotleb rahutust ja liikumist, vormide mitmekesisust ja kontrasti.
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-04-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
66 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
booooo
Õppematerjali autor
monoodia: meloodiaga käib kaasas harmooniasaade) Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Järgnevalt tulebki juttu barokkiajastu muusikast. Sõna barocco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. Baroki nimetus võib tuleneda ka itaalia keelest, kus barocco tähendab eriskummalist ja veidrat. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Barokk kasvas välja renessenassist. Barokk taotleb rahutust ja liikumist, vormide mitmekesisust ja kontrasti. Barokkile on iseloomulikd jooned tundeküllasus, jõulisus, emotsionaalsus, dünaamiline energia, lopsakas dekoratiivne külluslikkus ning musitseerimisrõõm. Barokk süvendas inimese elutunnetamist. Barokkile ei ole omane mõistuspärasus, vaid pigem rõhumine inimese tundemaailmale
Essee Barokkiajastu muusika Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Järgnevalt tulebki juttu barokkiajastu muusikast ja sellele eelnevast. Usupuhastus ehk reformatsioon oli paljudes Euroopa piirkondades katoliku usu peaaegu täiesti välja tõrjunud ning kestis pidev ja verine võitlus eri ususuundade vahel. Välja olid kujunemas tugeva keskvõimuga rahvusriigid, ikka rohkem kerkis
Barokiajastu Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. See oli aeg, mis tekkis kontsertstiil. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille
äärmuseni priiskav absoluutne monarhia(Louis XIV 1661 1715), õukonna elulaad nõudis palju raha. Kolooniatest saadav rikkus voolas Euroopasse, et rahuldada kõrgklassi üha aplamaks muutuvaid ambitsioone. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades. Ühiskond kääris. Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Portugalikeelne sõna barocco tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut). Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna (17. sajandi filosoofi Rene´ Descartes´i rajatud afektiõpetus inimese tundeseisundeist). Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis (pidev pinge, ülim õnneseisund vm). Puudus muusika sisemine areng.
orkestrile. Kiiretes osades vahelduvad orkestri- ja soololõigud, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Soolopillideks on kõige sagedamini viiul ja oboe. Instrumentaalkontserdi väljaarendaja ja kuulsaim looja oli Antonio Vivaldi. CONCERTO GROSSO See oli teos solistide grupile (tavaliselt barokktrio) ja orkestrile, kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada. Concerto grosso suurim meister oli Itaalia helilooja Arcangelo Corelli. FUUGA Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus.
Rakke Gümnaasium Barokk muusika Triin Alatsei 9.kl 2009.a. Sissejuhatus Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Portugalikeelne sõna barocco tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut). Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis. Puudus muusika sisemine areng. Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas
Täpsemalt saatega mondooia. Kontsertstiil, mis sai ajapikku professionaalsete muusikute põhitööks. Tol perioodil peaks eristama vähemalt kolme erinevat stiili: vana esk kiriklik stiil, kammerstiil ja teatriaalne stiil. 1600.aasta paiku toimus ooperizanri sünd, mis mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat. Esimesi oopereid nimetati muusikalisteks draamadeks. Esimene suur ooperihelilooja oli Claudio Monteverdi. Barokiajastu kaks tähtsamat heliloojat, kes olid teineteise täielikud vastased: Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Hämdel. Bach oli paikne ega reisinud, loomingus oli tal palju kirikumuusikat. Händel seevastu reisis pidevalt ja palju, esines õukondades, loomingust puudus kirikumuusika. Tema anne avaldus peamiselt ooperis. Barokiajastu uuteks muusikazanriteks olid veel oratoorium, kantaat, kirikukontsert, sonaat, instrumentaalkontsert, concerto grosso, fuuga.
zizzle BAROKIAJASTU MUUSIKA ( 17.SAJ-18.SAJ I pool ) Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu.Iseloomulik oli barokiajastu muusikale dünaamilisus, rahutus, liialdused ning teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna. Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis (pidev pinge, ülim õnneseisund vm). Puudus muusika sisemine areng. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette,kujunes välja professionaalsete muusikute klass, kes töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid ka kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid