Barokiajastu (0)

Barokiajastu muusika

Essee barokiajastu muusikast Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Järgnevalt tulebki juttu barokkiajastu muusikast. Sõna barrocco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. Baroki nimetus võib tuleneda ka itaalia keelest, kus barocco tähendab eriskummalist ja veidrat. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Barokk kasvas välja renessenassist. Barokk taotleb rahutust ja liikumist, vormide mitmekesisust ja kontrasti. Barokkile on iseloomulikd jooned tundeküllasus, jõulisus, emotsionaalsus, dünaamiline energia, lopsakas dekoratiivne külluslikkus ning musitseerimisrõõm. Barokk süvendas inimese elutunnetamist. Barokkile ei

docx

Baroki muusika

äärmuseni priiskav absoluutne monarhia(Louis XIV 1661 1715), õukonna elulaad nõudis palju raha. Kolooniatest saadav rikkus voolas Euroopasse, et rahuldada kõrgklassi üha aplamaks muutuvaid ambitsioone. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades. Ühiskond kääris. Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Portugalikeelne sõna barocco tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut). Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna (17. sajandi filosoofi Rene´ Descartes´i rajatud afektiõpetus inimese tundeseisundeist). Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis (pidev pinge, ülim õnneseisund vm). Puudus muusika sisemine areng.

Barokiajastu

orkestrile. Kiiretes osades vahelduvad orkestri- ja soololõigud, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Soolopillideks on kõige sagedamini viiul ja oboe. Instrumentaalkontserdi väljaarendaja ja kuulsaim looja oli Antonio Vivaldi. CONCERTO GROSSO See oli teos solistide grupile (tavaliselt barokktrio) ja orkestrile, kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada.Concerto grosso suurim meister oli Itaalia helilooja Arcangelo Corelli. FUUGA Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas.Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus. Arhitektuur Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses

Barokiajastu kokkuvõte

Barokiajastu - uuenduste ajastu, vokaal- ja instrumentaalmuusika väljakujunemise ajastu Mõiste "barokk" tähistab kunsti- ja muusikastiili 16. sajandi lõpust 18. sajandi keskpaigani. Sõna ise on pärit portugali keelest, kus "barroco" tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. Ajaliselt on muusikalist barokki kõige lihtsam piiritleda aastatega 1600-1750. Barokiajastu täpsemad ajalised piirid võiksid olla järgmised: 1580-1630 varajane periood, 1630-1680 keskmine periood ja 1680- 1740 - hiline periood. Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast. Itaalias kujunes enamik ajastu zanridest ning itaallased olid kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Barokiajastut peetakse uuenduste ning vokaal- ja instrumentaalmuusika väljakujunemise ajastuks ning selles essees arutlen ma selle üle, kas see väide ka tõele vastab.

Barokiajastu

orkestrile. Kiiretes osades vahelduvad orkestri- ja soololõigud, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Soolopillideks on kõige sagedamini viiul ja oboe. Instrumentaalkontserdi väljaarendaja ja kuulsaim looja oli Antonio Vivaldi. CONCERTO GROSSO See oli teos solistide grupile (tavaliselt barokktrio) ja orkestrile, kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada. Concerto grosso suurim meister oli Itaalia helilooja Arcangelo Corelli. FUUGA Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus.

odt

Barokiajastu essee

hinnangut, on ta kunstiloolaste eeskujul kasutusele võetud eelmise sajandivahetusel. Ajaliselt on lihtsam piiritleda barokki aastatega 1600-1750. Stiilimurrang 1600. aasta paiku oli võrdlemisi järsk- vaid väheste aastate jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed: 1597-1600 loodi esimesed ooperid, 1600 esimene oratoorium ning 1601 või 1602 avaldas Giulio Caccini esimese uues stiilis laulukogumiku ,,Le nuove musiche" ehk ,,Uus muusika" koos stiili põhjendava ja kaitsva eessõnaga. Barokiajastu lõppu on muusikaloos hoopis raskem täpselt määrata.1750. Aastal suri Bach ja mõni aasta hiljem lõpetas tegevuse Händel. Ajastu kahe viimase suurmeistri lahkumine võimaldaks tõmmata piiri mugavalt sajandi keskpaigani. Bachi ja Händeli stiil polnud sel ajal aga enam sugugi iseloomulik, sest uus, klassitsistlik stiil hakkas kiirest kujunema juba 1730. aasta paiku. Bariokiajastu täpsemad ajalised piirid võiksid olla järgmised: 1)1580-1630 ( varane periood,

odt

Barokk muusika ning uued žanrid

Rakke Gümnaasium Barokk muusika Triin Alatsei 9.kl 2009.a. Sissejuhatus Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Portugalikeelne sõna barocco tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut). Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis. Puudus muusika sisemine areng. Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas

Barokk

Kirikukantaadid kasvasid välja 17. sajandi kirikukontserdist. Need koosnesid mitmest osast ning neid esitasid solistid, instrumentaalansambel ja koor. Saksamaal sai kantaadist luterliku jumalateenistuse lahutamatu osa. Kirikukontsert 1602 ilmus Lodovika Viadana kogumik "100 kirikukontserti", mis sisaldas kontsertmotette basso continuo saatel. Algul mängisid neid õukonnakapellid, kirikusse jõudsid teosed 16-17. sajandi vahetusel Veneetsias. Barokiajastu kirikukontserte esitasid solistid, koor ja orkester. Neis oli tugevaid ooperimuusika mõjutusi nagu nt. Virtuoossed sooloosad ja värvikad orkestri vahemängud. Kuid säilinud olid ka vanapolüfoonilise stiili võtted. Need kaks stiili eksisteerisid Itaalia kirikukontserdites kõrvuti 17. sajandi lõpuni, kuid ooperi mõju aina kasvas. Oli ooperi mõjutustega üks stiil ja teine stiil polüfooniline.