Baltisaksa kõrgkultuur – Karl Ernst von Baer (0)

Eesti teadlased

Eesti teadlased. K. E. von Baer ( 1792-1876) Karl Ernst von Baer oli loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja. Karl Ernst von Baer sündis Piibe mõisas Eestimaa rüütelkonna peamehe Magnus Johann von Baeri (1765- 1825) ja Juliane von Baeri (1764-1820) pojana. Tema esivanemad olid pärit Vestfaalist, Saksamaal. Pärinud rüütlitiitli, oli tema täielik nimi Karl Ernst Ritter von Baer, Edler von Huthorn.

Maailma kuulsaimad bioloogid läbi aegade

Jakob Westholmi Gümnaasium Maailma kuulsamad bioloogid läbi aegade Referaat Tallinn 2010-05-12 Sisukord Lk3............................................................... Sissejuhatus 4-5..............................................................Charles Darwin 5-6............................................................. Louis Pasteur 6-7..............................................................Karl Ernst von Baer 7.............................................................. Karl Linne 8............................................................... Francis Crick Gregory Pincus 9................................................................Pildid 10...............................................................Kasutatud kirjandus

Bioloogia

Tartu linna ajalugu

sajandil. Samast ajast pärinevad pooleldi kokku varisenud tehisgrott ja ehissillake. Nii ülikooli hoonete kui ka Toomemäe tollasel kujundamisel on olulist rolli mänginud arhitekt Johann Wilhelm Krause tegevus. 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest pärinevad kaks jalakäijate silda: Ingli- ja Kuradisild. Toomemäel asub ka Toomemäe ohvrikivi, mille autentsus ja päritolu on teadmata. Monumentidest paiknevad seal Kristjan Jaak Petersoni, Villem Reimani, Karl Ernst von Baeri, Ernst Bergmanni ja Friedrich Robert Faehlmanni kujud, samuti Friedrich Georg Wilhelm Struve mälestusmärk ning ülikooli raamatukogu esimese direktori Karl Morgensterni aia, nn Area Morgensterniana tähis. Toomemäest üle vallikraavi jääb Kassitoome park, kus kunagises linna kruusa- ja liivakarjääris paikneb Kassiorg ehk Toomeorg. Tänapäeval tegutseb toomkiriku restaureeritud osas Tartu Ülikooli ajaloo muuseum, tornidesse on rajatud vaateplatvormid. Endise sünnitusmaja hoonesse on kolinud

Eesti ajalugu

lõplikuks. *Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas, valitses 1611-1632 (suri 1632) 24. Reduktsioon Rootsi võimu ajal Lk.111-114 (reduktsioon 1680, lääniõigus, Johann Reinhold Patkul, pärisorjust kinnitavate korralduste kinnitamine Eesti maal ja Liivimaal, vakuraamat, rakmetegu, jalategu, mõisavoor, abitegu, Rootsi riigi viljaait, 1695.-1697. aasta näljahäda) *Reduktsioon 1680- Rootsi troonile sai Karl XI, kes asus iseseisvalt valitsema 1672 aastal, tuues kaasa olulise pöörde kuningavõimu ning balti aadli suhtesse. Saanud päranduseks tühja riigikassa, alustas ta oma eelkäijate poole erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist- reduktsiooni. 1680. aasta riigipäeva otsusega laiendati reduktsiooni ka Eesti-ja Liivimaale. Lääniõigus- Eraomandisse jäetud mõisad viidi tagasi lääniõigusele, mis tähendas, et neid ei

Eesti ajaloo historiograafia

,,Vene piirialad" ilmub välismaal, võimude suhtes kriitiline (kuue köiteline, üks köide Baltikumist). Riia kirjade seisukohtade edasiarendus. Aadli poolne rõhumine, saksastamine, takistada rahvaste loomulikku liikumist õigeusu suunas ja Vene elukorralduse poole. Astuda samme, et äärealad muutuksid Vene riigi truuks osaks. Carl Schirren (1826-1910) 1869 ,,Liefländische Antwort an Herr Juri Samarin". Schirren üks mõjukamaid baltisaksa poliitilisi mõtlejaid ja ideolooge. Tuntud kui poliitik-ideoloog, vähem ajaloolasena. Schirren pastori perest, riialane. Isa puutus kokku Läti talurahvaga ja usuvahetuspoliitika 1840. aastatil. Õppis Tartu Ülikoolis klassikalisi keeli ja geograafiat. Ajaloohuvi Riias kooliõpetajana. 1856 Tartusse tagasi, saab Tartu Saksa gümnaasiumi ajalooõpetajaks. 1860 Tartu Ülikoolis vene geograafia ja statistika professor, tegeles palju statistikaga. Pannakse alus statistika teadusele

EESTI AJALOO HISTORIOGRAAFIA

oma haridust demonstreerimas käis.[1][2] Uus faas tuleb 19.sajandiga, seotud Tartu ülikooliga. Uus maailmavaade, romantism. 7 IV BALTI – SAKSA PROFESSIONAALSE AJALOO-UURIMISE KUJUNEMINE JA ARENG 19.SAJ-20.SAJ ALGUL Balti ajaloo historiograafia 19.saj I poolel 19.sajandi algul jätkus 18.sajandi teisel poolel alguse saanud baltisaksa provintsiaalhistoriograafia, mida iseloomustas varasema kroonikakirjutamisega temaatiline ainekäsitlus, laiem ning kriitilisem allikakasutus. Siduvaks lüliks valgustusliku ja romantistliku ajalookäsitluse vahel Herderi vaimus oli Liivimaa kindral-superintendent Karl Gottlob Sonntag (1765-1827), kes oli kiriku-ja kooliajaloo uurija, kasutas rohkesti arhiivimaterjale. Taunis pärisorjust, kutsus üles kirjutama siinse talurahvaseisuse vabaduse ja heaolu ajalugu. TÜ roll

Eesti uusaeg (1710-1900)

vastane unioon. Sõja avasündmuseks on Saksi vägede jõudmine Riia alla 12.02.1700. Järgmiseks suuremaks aktsiooniks on Taani vägede tungimine ...-sse. 19.08.1700 kuulutab Venemaa Rootsile sõja. Narva lahing toimub 19.-20. novembril 1700, millest rootslastel õnnestub välja tulla võitjatena. Toona olid rootslased veendunud, et Jumal soosib neid, mitte barbareid, kelleks nad venelasi pidasid. Algul oli siin kohal ka kuningas Karl XII. 1701 läheb ta Kuramaale (Poola aladele). Rootsi peaarmee jätab provintsid maha ja kohale jääb nõrk, hajutatud Rootsi kaitsemeeskond. Siia jääb Schlippenbach, ala hakkab hõivama Boriss Seremetjev. Edasi pole siin rootslastel mingit edu. Eesti- ja Liivimaal on venelased edukad. Erastvere lahing detsembris 1701, kus rootslased saavad lüüa. Juulis 1702 toimub Hummuli lahing. Suuremaid territooriume esialgu ei hõivata, pigem tehakse soomust, võetakse, mida võtta annab.

Eesti Uusaeg

baltisaksa ühiskonda, alates 18. saj lõpust seltsitegevus jõuab Eesti ühiskonda. Ajakirjandus, esimesed ajalehed 17. saj lõpust. 19. saj ajakirjandus eesti keeles. Statistilised materjalid: Statistikateenistus 19. saj keskpaiku. Balti kubermangude üldine rahvaloendus 1881. Vene impeeriumi üldine rahvaloendus 1897. 3) 1710. aasta võimuvahetus: 1700 - Narva lahing, Peeter I sai lüüa Rootsi vägedelt. 1709 - Oktaava lahing, Karl XII sai hävitavalt lüüa. 1710 - Vene armee hõivas Eesti ja Liivimaa kubermangu. Lõppes Rootsi aeg. Algas Vene ülemvõimu periood, mis kestis 2 sajandit. Võidu põhjused: Vene vägede suur ülekaal baltikumis Rootslaste garnisonides oli vähe sõjaväelasi. Katku epideemia levis Rootsi garnisonides. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid: Venemaa sõlmis kapitulatsioonid Rootsi garnisoniga Riias, Pärnus ja Tallinnas ja Liivimaa rüütelkond,