Baltisaksa kunstnikud (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

8

docx

Baltisaksa kunstnikud

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Baltisaksa maalikunstnikud Referaat 12klass **** ****** Tallinn 2012 Sissejuhatus Baltisaksa kultuur keskendus Tartu Ülikooli ümber. Avati joonistuskool, kus õpetajaks oli Saksamaalt pärit K.A.Senff. Tallinnas tegutses kunstnikuna samuti Saksamaalt pärit G.F.v.Kügelen. Baltisaksa kultuuri osaks sai seltsiliikumine. Kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi. Näiteks võis tuua Tallinna Muuseumiühingu. Baltisaksa kultuuritegelastest võib veel märkida keeleteadlast F.J.Wiedemanni ja arst C.A.Hunniust. Eestis 18. saj. lõpul ja 19. saj. alguses töötanud kunstnikud olid valdavalt baltisakslased (ei elanud pidevalt Eestis, seotud Saksamaa, Itaalia, Venemaaga).

Kunstiajalugu

2

doc

Tartu ülikooli sajand

Tallinnas ja Peterburis töötas akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann, kõige põhjalikuma eesti keele sõnastiku autor. Saaremaal tegutses mitmekülgne Johann Wilhelm Ludwig von Luce (põllumajandus, etnograafia) Haapsalus uuris Carl Abraham Hunnius ravimuda omadusi jm. 18.saj lõpul ja 19.saj algul tegutses Tallinnas kunstnik Gerhard Franz von Külgelegen, kellel on kindel koht saksa kunstiajaloos. Tartus ilmus nädalaleht ,,Inland", mis oli baltisaksa kultuurilise suhtlemise üks tähtsamaid kanaleid. Selles avaldati kirjutisi Eesti aja- ja kultuuriloost. 19.saj teisel poolel ilmusid juba elukutselised kirjanikud, kellest mõnigi sai kuulsaks Saksamaal, näiteks Eduard von Keyserling.  19.saj oli baltisaksa kultuurielu kõrgaeg. Baltisaksa kultuurivälja võib pidada laia saksa kultuurivälja kultuuriprovintsiks. 1838. aastal asutati Õpetatud Eesti Selts, mille rajajaks oli arst ja ülikooli eesti keele

Ajalugu

19

doc

Maadeuurijad

3.1 Elulugu 3.2 Mereväes 3.3 Ümbermaailmareis 3.4 Edasised töökohad 3.5 Bellingshauseni nime kandvad objektid 3.5.1 Bellingshauseni meri 3.5.2 Bellingshauseni saar 2 Sissejuhatus Tänapäevase maailmapildi kujunemisel on väga palju kaasa aidanud maadeuurijad. Geograafia arengus on suur teene ka Eestis pärit teadlastel. Käesoleva töö eemärgiks on anda ülevaade Eestimaa pinnalt võrsunud baltisaksa päritolu Vene parun, meresõitja ja arktikauurija Ferdinand von Wrangelli, kolmekordse ümbermaailmareisija tiitlit omava Otto von Kotzebue ja Saaremaalt Lahetaguse mõisast pärit baltisaksa meresõitja Fabian Gottlieb von Bellingshauseni elust ja nende osast geograafia arengus. Eesmärgi täitmiseks uuriti maadeuurijate- meresõitjatega seonduvaid kirjandusallikaid. Uurimistöö põhineb paberkandjal (raamatud, ajakirjad) ja elektrooniliselt publitseeritud materjalidel.

Geograafia

38

pptx

Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal

Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal Kultuur  Riigi toetus  Inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri mõju  Kasvas välja moodne euroopalik kultuur  Professionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid  Rahvakultuuri rikastumine ja kaasajastumine  Tihe rahvamajade võrk, seltsid, ühingud, ringid, näitemängud, muusikapäevad Haridus  Eestikeelne õppekava  Uued õppekavad  Moodsad koolimajad  Kuueklassiline koolikohustus  Eestikeelsed kooliõpikud  Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikum Teadus  Peamised teaduskeskused: Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool  Erilist tähelepanu pöörati eesti keele, kirjanduse, ajaloo ja geograafia edendamisele Eesti tuntuimad teadlased astronoom Ernst keemik Paul Kogerman Öpik 05.12.1891 – 27.07.1951 22.10.1893 – 10.09.1985 Eesti põlevkivikeemia rajaja Eesti astronoomia- Kirjasõna  Üldkättesaadava

Ajalugu

19

pptx

Michelangelo ja teised Veneetsia kunstnikud

Michelangelo ja teised Veneetsia kunstnikud  Michelangelo(1475- 1564) Kunstnik, skulptor, arhitekt, poeet Esindab äärmuslikul viisil kõrgrenessansile usku kunsti väärtusse ja kunstniku erilisusse. Michelangelo ja tema imetlajad uskusid , et kunstianne on kingitus jumalat mõnele üksikule inimesele(1). Geniaalsus polnud talle õnn, vaid pigem raske piinav koorem Kuulsamad tööd Taaveti figuur, Pieta ja Sixtuse kabeli lagi. (2) Daniele da Volterra portree Michelangelost Jacopino del Conte portree Michelangelost Taaveti figuur(2) Donatello Michelangelo  Pieta Rooma Peetri kirikus Pieta Rooms Peetri kirikus(2)  Maalingu motiivid on võetud piiblist Sixtuse kabeli lagi ja altarisein, mis oli ta kõige suuremahulisem töö (3)  Maalikunsti Veneetsias Firenze ja Rooma maalijatest erista

Kunstiajalugu

12

doc

Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Eduard von Gebhardt .....................................................................................................

Kultuurilugu

12

doc

Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Eduard von Gebhardt .....................................................................................................

Kunst

18

pptx

Impressionismiaja kunstnikud

Impressionismiaja kunstnikud. Terje Vaher 11B JPG Bouquete of Spring Flowers Auguste Renoir 1866 http://www.pierre-auguste-renoir.org/Bouquet-of-Spring-Flowers.html  Pierre-Auguste Renoir 1841- 1919 Prantsuse maalikunstnik Impressionismi rajaja Sündis Limoge'is Prantsusmaal Portselanivabrik Külastas tihti Louvre'i 1862 Charles Gleyre 1860-l rahapuudus Pierre-Auguste Renoir http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/fd/PARenoir.jpg Looming. Huvitus peale maastiku ka inimesest. Kodune elu, kaunid naised-lapsed, linnarahva lõbustuspaigad, pühapäevased väljasõidud. Suhtumine soe, südamlik, imetlev. Roosid vaasis  `'The Gypsy Girl (aka Summer)'' Little Girl With A Spray Of Flowers Auguste Renoir Auguste Renoir

Kunstiajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)