Balti riikide poliitiline ajalugu (0)

Leedu ajalugu

inimesed Indo-Eurooplased. Lõuna-Leedus levis Neemeni kultuur, millele oli iseloomulikud veekogude kaldail paiknevad küttijate ja kalastajate asulakohad, tulekiviesemed. Põhja-Leedus oli Kunda kultuur, mille omapäraks oli sarv- ja luuesemete rohke kasutamine. Neoliitikumis (4. a.tuh eKr) tulid kammkeraamika hõimud. 3. a. tuh II poolel eKr levisid nöörkeraamika ehk venekirveste kultuuri hõimud, keda peetakse indoeurooplasteks - Etendasid määravat osa balti hõimude kujunemisloos. Kujunesid baldid. Varajane metalliaeg (pronksiaeg 18.-16. saj eKr ja varajane rauaaeg 5. saj eKr) - Toimus üleminek viljelevale majandusele. Tekkis ülikute kiht ja muutusid inimeste vahelised suhted. Suurenes mehe roll ja kujunes patriarhaalne suurpere. Tekkisid uut tüüpi kindlustatud asulad ja hooned. Aeste'id (Tacitus 98 pKr). Vanem rauaeg (1.-4. saj) ja kesmist rauaaega (5.-8. saj) peetakse suureks Läänemere äärsete hõimude tõusuajaks

Leedu ajalugu

Leedu ajalugu

need alad ka taani võimu all olnud. 13. saj alguseks olid Leedus olemas muinasmaakonnad, kus eesotsas olid juba päritava võimuga vürstid (10 maakonda 1 neist lietuva). Leedulaste röövretked jõudsid praktiliselt üle aasta jõudnud otsaga välja eesti aladele. Leedulaste röövretked aga hakkasid järjest asenduma vallutusretkedega territooriumi laiendamiseks. Tajudes aga ristiusu ohtu Liivi Ordu poolt, üritasid leedukad ka ühendada balti hõime ja sõlmisid ka rahulepinguid sakslastega. Esimene rahuleping orduga juba 1201. Samas aga toetanud teisi balti hõime võitluses Ordu vastu. 13. saj teiseks pooleks oli Leedu kujunemas konföderatsiooniks, mille eesotsas olid vanemad vürstid. Leedu riigi teket aga kiirendas jõuliselt tegutsev Teutooni (Saksa) Ordu. 1235 Eestis võimutsenud Mõõgavendade ordu riismed ühinesid Saksa Orduga ja moodustus 2 Saksa Ordu osa. Just leedulased Zemaidid

Baltiriigid

BALTI RIIKIDE AJALUGU 08.september.2011 1154. aastal Tallinna esmamainimine 1095. Aastal Ristisõjad algasid 632. Aastal Araabia riigi teke Balti riikide teke on seotud Ristisõdadega. 1201. Aasta Riia linn Riiga suunduti, kuna jõe kaudu oli väga hea ja lihtne pääseda Venemaale, Novgorodi Teema Eesti Läti Leedu MAINIMINE 1154. aasta Idris 1201. aasta Riia 14.09.1009 nunnad Araabika kirjeldasid Leedut SÕJAD/ISIKUD Lembitu (positiivne) Kaupo (positiivne ja 06.07.1253

Läti ajalugu

Loodusvaadete poolest tuntud. Jääaegade poolt tekkinud maastikud kristalne aluskord kuni 300 km pikkuse settekihi all.. Peamisteks maavaradeks liiv, kruus,savi,lubjakivi,dolomiidi laadset , kipsi. Loodusrikkused puit ja tuvas 10 % soodega 45 % kaetud metsadega Klimaatiliselt kuulub mere ja mandri siirde alasse. Aastane keskmine temp. On u sama mis eestist veits kõrgem. Läti keel kuulub indoeuroopa keelkonda ja selles on eraldi Balti keelte rühm. Slaavi päraseid laene ja tunnuseid. Ida- Balti keelerühma kuuluvad : Läti (palju laensõnu) ja Leedu keel (arhailisem). 3 suurt murret *Kesk-läti murre- tänapäevase läti kirjakeele alus. Ametlik riigi keel. Eesti ja leedu piires. *Ülem-läti murre – isa aladelt Latgales õpitakse Latgale koolides, ilmub raamatuid ja ajakirjanduses *Liivi murre- liivipärasest murdest kõneldakse mere piirsetes kohtades. Võetud laene kunagisest riigi keelest.

Eesti ajalugu kuni Vaikiva ajastuni

Ajalugu Muistne Vabadusvõitlus (1208-1227): · Lõpetas muinasaja Eestis · Eestis 8 maakonda, Hiiumaa asustamata · 12. sajandil jätkus sakslaste edasitung, mis oli alanud 9. sajandil juba · 1143. rajasid sakslased Läänemere lõunakaldale Lübecki linna, mis muutus merekaubanduskeskuseks · Muistne Vabadusvõitlus oli osa Balti ( Liivi) ristisõjast, mis omakorda oli osa palju suuremast Rooma paavstid Eesmärgid: · Paavstid olid huvitatud nii maisest kui vaimsest ülemvõimust kogu tuntud maailmas. · Saksa kaupmehed ei soovinud jagada kaubandustulusi kohalike rahvastega. Samuti loodeti lõpetada paganate mere- ja rannaröövid. · Taani ja Rootsi kuningakoda nägid ristisõjas head võimalust oma valduste suurendamiseks. Eestlaste allajäämise põhjused:

Eesti ajalugu

Liivi Sõda. Eesti alade minek Rootsi kuningriigi kooseisu

Põhja-Läti koos Riia linnaga läksid Rootsi valdusesse. 1630 – Tartus avati gümnaasium. 1632 – Tallinnas avati gümnaasium. 1632 – Tartus avati ülikool. 1645 – Brömsebro rahulepinguga loovutas Taani Rootsile Saaremaa; kogu Eesti ala oli ühendatud Rootsi ülemvõimu alla. 2 I. LIIVI SÕJA (1558-1583) POLIITILINE EELLUGU JA AJEND Vana-Liivimaa Liivi sõja eelõhtul Vana-Liivimaa oli võrreldes Läänemerd ümbritsevate riikidega sisemiselt nõrk ja seda piirkonda iseloomustas: - feodaalsete väikeriikide killustatus; - sõjaline nõrkus võrreldes naabritega; - väikeriigid polnud piiratud elanikkonna ja majanduslike ressursside tõttu võimelised pidama pikaajalist ning kurnavat sõda;

Eesti ajalugu uusim aeg välispoliitika 1918-1939

1 Välispoliitika 1918–1939 Eesti tunnustamine: välisdelegatsiooni tegevus; de facto tunnustus; Balti küsimus Pariisi rahukonverentsil; de jure tunnustamine ja vastuvõtmine Rahvasteliitu. Balti riikide koostöö: esimesed katsed; sõjalis-poliitilise liidu kavad (Bulduri ja Varssavi konverentsid); probleemid ja vastuolud; Eesti–Läti kaitseliiduleping 1923. Rahvusvahelise olukorra stabiliseerumine: Rahvasteliit ja kollektiivse julgeolekusüsteemi loomiskatsed; Eesti suhted Suurbritannia, Saksamaa, N. Liidu, Rootsi ja Poolaga. Sõjaohu kasv: Saksamaa ja N. Liidu aktiviseerumine, lääneriikide lepituspoliitika; idapakti idee; Balti Entente, neutraliteedipoliitika, laveerimine N

Eesti ajalugu (1550-1905)

Ida-Eesti oli Vene võimu all. 1708 küüditati kõik Tartu elanikud Venemaale ja linn lasti õhku. Vinni lahing(venelaste võit).1709. juuni Poltaava lahingus purustati rootslaste peavägi. 1710 alistusid Pärnu ja Tallinn. 1721. Uusikaupunki rahuga liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Rootsi aeg oli lõppenud. Tulemused: Venemaa sai Rootsilt Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa, Rootsi sai Soome ja 2mln riigitaalrit Venemaalt, Tallinn kapituleerus, Balti erikord 2. Eesti rahvastik varauusajal. Rahvaarvu muutumine Rootsi ajal, Vene ajal. Rahvastiku koosseis(rahvused). Migratsioon: sisse- ja väljaränded (k.a. 19.saj väljarändamisliikumine). 13. sajandi alguses elas u. 150 000-180 000. Enne Liivi sõda elas 250 000-300 000, 1620 oli aga rahvaarv vähenenud 120 000-140 000 inimeseni. See oli tulnud Liivi sõja purustustest. Väga paljud talud olid tühjaks jäänud. Poola ja Rootsi üritasid küll koloniseerimisega maid