Facebook Like
Hotjar Feedback

Balti riikide poliitiline ajalugu (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuid ei ole siiani ratifitseeritud. Miks ?
 
Säutsu twitteris
Balti riikide poliitiline ajalugu
EESSÕNA
-„Balti“ ei ole mõiste, mida kasutasid algselt tänapäeval Balti ehk Läänemereks nimetava veekogu ääres elavad inimesed. Kuigi kinnitatakse, et selle sõna etümoloogiline taust peitub läti ja leedu tüves BALTS, mis tähendab „valge“ või „soo“. Esimesena nimetas merd Mare Balticum ’iks XI sajandi saksa kroonik BREMENI ADAM, kes võttis aluseks ladina sõna BALTEUS (vöö), sest tollases ettekujutuses venis meri nagu vöö ida suunas. (tema enda väljamõeldis?)
-Mõiste „balti keeled“, mis tulenes Balti merest, võttis 1845- aastal kasutusele KÖNIGSBERGI (KALINGRAD) ülikoolis töötav saksa keeleteadlane G.H.F.NESSELMANN, kes uuris väljasurnuid preisi keelt.
-Mõiste „balti“ sisu on ajaloo jooksul muutunud. 20.sajandi algul ei tähistanud see sugugi eestlasi, lätlasi ega leedulasi. Selle nime võttis 19.sajandi keskel teadlikult enda tähistamiseks kasutusele kolme kubermangu valitsev saksa eliit (eestimaa, liivimaa , kuramaa ).
-Mõiste „balti riigid“ tuli kasutusele alles pärast I maailmasõda. Aga ka siis üsna laialivalguv mõiste (Soome kui Balti riik). (NSV Liitu kuulutes kasutati nimetust PRIBALTIKA).
-Balti ajalugu tähendas algselt Balti kubermangude valitseva eliidi baltisakslaste ajalugu. (von Rauchi vajadus üle selgitada 1970.a , mis Leedu kuulub Balti riikide hulka.
I PEATÜKK: Euroopa viimased paganad
  • Pärast Skandinaavia jääkilbi taandumist tekkisid Läänemere idarannikule inimeluks kõlbulikud tinigmused, u. 11 000 a.eKr asususid siia esimesed inimesed. Piirkonna põhjaossa soome- ugri keele kõnelevad inimesed, Läänemere lõnapoolsele rannikule neoliitikumis indoeurooplastest balti keelte kõnelejad. Saksa ja Taani ristisõdijad alistasid 13.sajandil protoläti ja eesti hõimud ning pöörasid nad tule ja mõõga abil ristiusku. Leedu hõimud ühinesid ühe valitseja võimu alla ja panid edukalt vastu Saksa Ordu rünnakutele.

Esimesed asukad
- Leedu tundraaladel põhjapõtrade jahtijad, paleoliitikumi ehk vanema kiviaja lõpul. Lõunast tulnud olid Swidry, läänest tulnud Madeleine ’i-Ahrensburgi kultuuri esindajad. Nende põhiline kultuuriline erinevus- erinev tulekivi töötlemine. Läänemere kujunemine (Litroiinameri): kliima soojenemine- preboreaalne kliima asendus atlantilisega. Soojem kliima tõmbab ligi uusi loomaliike. Ajutised laagrid hakkavad asenduma püsiasulatega. Mesoliitikumi ehk keskmise kiviaja (9000-5000 eKR) algul arenes Swidry kultuurist esimene kohalik kultuur. Seda nimetatakse Kunda kultuuriks , leiukoha järgi Põhja-Eesti rannikul. Tegemist oli küttide ja korilastega, põllumajandust veel ei tentud. 7. Aastatuhandel eKR hakkas Lõuna- ja Kesk-Leedus kujunema Kunda kultuuriga tihedalt seotud NEEMENI kultuur. Tulekivi- palju tööriistu ja relvi (Kunda ja Narva kultuuri esindajad kasutasid pigem luid ja sarvi).
  • Kammkeraamika kultuuri seostatakse tavaliselt soomeugrilaste saabumisega, nöörkeraamika kultuuri indoeurooplaste, täpsemalt baltlaste mõjudega.
  • Neoliitikumi lõpuks: soome-ugri keelte kõnelejad elasid põhja pool Väina jõge, balti keelte kõnelejad sellest lõunas. Nöörkeraamika kultuuri algusest kuni rauaaja lõpuni tähistas Väina jõgi ka Baltimaade põhja-ja lõunaosa kultuuripiiri
  • Mitu hüpoteesi Baltimaade elanike etnogeneesi kohta: tavapärase teooria kohaselt saabusid soomeugrilased idast, algselt Uuralite kandist, balti keelte kõnelejad aga edelast. Uued uurimused arvavavad, et soomeugrilaste eelkäijad saabusid juba mitu tuhat aastat varem ning mitte Uuralite kandist, vaid lõuanst ja läänest.
  • Etnogenees kujutab endast mitmekihilist protessi, millega kaasneb migreerimise asemel pigem põliselanike ja uustulnukate keelevahetus. Geneetiliselt on selge, et eestlased, lätlased ja leedulased on peaaegu identsed, nende geneetilised esivanemad olid DNA põhjal ühed ja samad.
  • Pronksiajal tekkisid esimesed väikesed kindlustatud asulad küngastel, linnamägedel, kus asusid pronksitöötluskeskused. Asulate kindlustamine oli seotud ka karjakasvatuse levikuga . Pronksi sisseveoga Kesk-Euroopast hakkasid levima ka põletusmatused.
  • Üleminek pronkesemetelt raudesemetel nõudis kõigest kolm sajandit. Raudu oli võimalik töödelda peaaegu kõikjal, seega jäeti varasemalt kindlustatud kohad valdavalt maha. Alepõllunduse levik uutele maadele, suuremate kogukondade hajumine .

Muinasühiskond
  • Rauaaja alguseks oli ühiskond hakanud kihistuma (matusekommete erinevus). Rooma rauaajal(50-450 pKr) hakati surnuid matma maapealsetesse kalmetesse, mis olid Eestis ja Põhja-Lätis tarandkalmed , Leedus ja Lõuna-Lätis kivikääpad. 7. Sajandil levisid Leedus ja seejärel ka põhja suunas uued matmiskombed : laibamatus, alates 9.saj põletusmatus. Latgalid matsid nooremal rauaajal (800-1200) mehi peaga ida poole, kaasas kirves ja kaks oda ja naisi peaga lääne suunas. Leedulastel komme hobuste rituaalne matmine pärast nende omaniku surma.
  • Rooma ajaloolane Tacitus mainis aastal 98 pKr kirjutatud teoses „Germania“ esimesena balti hõime, tõenäoliselt preislasi, kelle kohta kasutas väljendit Aestii . Tema sõnul austasid nad jumalate ema ja korjasid merest merevaiku. Rooma impeeriumini jõudis merevaik kaubateeks kujunenud WISLA jõge pidi.
  • Balti hõimu elasid tollal märksa laiemal alal kui tänapäeval, ulatudes WISLA äärest Kesk-Venemaa DNEPRI jõe taha. Pärast Rooma impeeriumi lagunemist (5-6saj) surusid suured rahvarännud, eriti just slaavlaste liikumine, balti hõime kitsamale alale ja mõnevõrra põhja suunas, seni soome-ugri keeli kõnelevaate elanike, eriti liivlaste aladele .
  • Leedulased koosnesid kahest suurest rühmast: ŽEMAIDID ehk madalmaalased, kes elasid Läänemerre suubuva Nemunase jõe suudmealal ja AUKŠTAIDID ehk kõrgmaalased, kes elasid piki jõge kaugemal idas. Ülejäänud, leedulastega tihedalt seotud balti hõimud, kes elasid neist läänes ja edelas olid, skalvid, jatvingid ja preislased, kes asustasid tänapäeva Kirde-Poola ja Venemaa Föderatsioonile kuuluva Kalingradi oblasti alasid.
  • Suurim tänapäeva Läti ala asustav balti hõim, kelle järgi on ka nime saanud lätlased, olid LATGALID. Lätlaste eellashõimude hulka kuulusid ka Väina jõest lõunas elavad seelid.
  • Kuralaste alad jäid tänapäeva Läti ja Leedu läänerannikule. Liivi lahe rannikul elasid liivlased , kes o keeleliselt eestlastele väga lähedased. Kuigi eestlaste eellased ei jagunenud etniliselt eristuvateks hõimudeks, leidus maa lõuna-ja põhjaosas elavate eestlaste vahel märkimisväärseid kultuurierinevusi. Eesti kirdenurgas elas veel üks soome-ugri hõim, vadjalased, kelle elualad ulatusid tänapäeva Peterburini.
  • 1.aastatuhande lõpuks tekkisid ribapõllud, mis soodustasid külade kujunemist. Külad koondusid, moodustades vanemate juhitud poliitilisi ühendusi. Keskmes tavaliselt mõni linnamägi. Hiljem, juba ristiusustamise järel, tekkisid nende põhjal kihelkonnad, mis jäid esmatasandi haldusüksuseks 20.sajandini.
  • 2. Aastatuhande algul hakkasid tekkima ka suuremad territoriaalsed üksused, kui mõned üksused liitusid maakonnaks. Nt liivlaste asuala koosnes arvatavasti 4 maakonnast, semgalite ala 7.
  • Linnamägede ja avaasulate areng ilmestab Baltimaade ühiskondlike ja poliitiliste struktuuride arengut, näidates nii-öelda eliidi taotlusi. Ühiskondliku ja poliitilise arengutaseme erinevusi rauaaja lõpul näitab linnamägede arv: Leedus oli neid kasutusel ligikaudu 700, Lätis peaaegu 200 ja Eestis alla 100. Suurim ja tähtsaim linnamägi oli KERNAVE Leedus, kus 13.sajnadil võis elada 3000 inimest.
  • PERKUNAST (balti) ja TAARA (eesti)- piksejumalad
  • Leedut mainib esimest korda üks saksa kroonikakirjutaja 1009. Aastal, kõneldes kristliku misjonärii BRUNO märtisurmast. Viikingajal (800-1050) rüüstasid Skandinaavia sõjamehed pidevalt Läänemere idakallast. Bremeni peapiiskopi Rimberti kirja pandud „Püha Ansgari eluloos“ räägitakse taanlaste mereretke hävitavast lüüasaamisest kuralaste käest ning hilisemast rootslaste edukast sõjakäigust kuralaste vastu 850. Aastatel. Rootsi 11.sajandi ruunikividel on tähendatud üles, kes langesid lahingutes Läänemere idakaldal.
  • Vene kroonikad märgivad, et 1030. Aastal vallutas Tartu linnuse Kiievi-Vene suurvürst Jaroslav Tark, kes kümme aastat hiljem võttis ette sõjaretke ka leedulaste vastu. 12.sajandil tungisid venelased Must-Venesse, rajades Novogordoki kindluse. 13.sajandil oli Novogordok juba Leedu vürstide residents.

Põhjala ristisõjad
  • 12. Sajandi lõpp: Läänemere idakaldal elavad rahvad ainukesed paganad. Esimene Läänemere-äärsetel aladel elavate paganate vastu suunatud ristisõda toimus 1147. Aastal slaavi vendide vastu. 1159 .aastal rajas Saksimaa hersog Heinrich Lõvi Läänemere äärde esimese Saksa kaubalinna Lübecki. Edasi kirdesse, 1160. Rajati saksa kaubmeeste tähtsaim kaubakeskus Läänemeres asuvale Ojamaa (Gotlandi) saarele Visbysse.
  • Koos kaupmeestega tulid misjonärid. 11-12.saj rajasid kristlikud kaupmehed kaubatee äärsetele aladele esimesed kirikud. Esimese paavsti heakskiidu saanud misjoni käivitas Lundi (toona Taani osa) peapiiskop ESKIL, kes pühitses prantsuse munga FULCO 1167 . Aastal Eestimaa piiskopiks. Paavstivõimu üks motiive Kirde-Euroopa ristisõdade toetamisel oli takistada piirkonda langemast konurendist õigeusu kiriku mõju alla.
  • Visbys tegutsevad saksa kaupmehed hakkasid aktiivselt kasutama Väina kaubateed . Nendega tuli kaasa augustiinlaste ordu munk MEINHARD, kes alustas 1180.aastal misjonit Väina suudmes elavate liivlaste seas. Nimetati Ükskküla (Ikškile) piiskopiks. Üksküla oli Meinhardi algatusel Väina äärde rajatud esimene kivilinnus, mis pidi kaitsma usku vahetuanud liivlasi leeduslate rüüsteretkede eest. Suhete halvenemine, kui liivlased keeldusid maksma. Teine piiskop BERTHOLD, Loccumi tsistertslaste kloostri abt, kes pühitseti 1197. Aastal leidis, et vaja läheb jõulisemat käitumist ning hankis aasta hiljem paavst Innocentius III käest bulla ristisõjaks liivlaste vastu. Saksimaa rüütlivägedel polnud raskusi liivlastega, Berthold ise aga langes kokkupõrkes. Pärast vägede lahkumist pesid liivlasted ristimise maha. Kolmas piiskop BUXHOEVDENI ALBERT , pühitseti 1199.aastal, ta oli osav diplomaat, auahne poliitik ja võimekas strateeg, kes õppis oma eelkäijate vigadest. 1199.a kuulutas Innocentius III välja ristisõja Liivimaa vastaste kristlaste kaitseks. Alberti juhtimisel sõitis 23 laeva 500 ristisõdijaga Lübeckist Väina suudmesse. Üks tema esimese otsuseid oli viia peakorter allajõge kaitsavamasse kohta, kuhu ta aasta hiljem asutas Riia.
  • Albert tõi kaasa Henricuse (Henrik), kellest sai latgalite seas tegutsev preester . Tema 1220 .aastate keskel kirja pandud Liivimaa kroonika on värvikas pealtnägija ülevaade ristisõjast ja üldse üks oma aja Euroopa tähelepanuväärsemaid kroonikaid. See tähistab kirjaliku ajaloo algust Lätis ja Eestis, mille elanikke oli varem Skandinaavia ja Vene kroonikates vaid põgusalt mainitud .
  • Albert vajas püsivat sõjalist jõudu-> 1202.a Mõõgavendade Ordu. Kuna Liivimaal puudusid ligitõmbavad objektid või varad , mida kasvõi kaugel oleks saanud võrrelda Püha Maaga, üritas Albert suurendada selle kõitvust ala nimetamisega Maarjamaaks ( Terra Mariana) kristliku Euroopa kõige austatuma pühaku järgi.
  • Liivimaa misjon muutus püsivaks ristisõjaks 1204. Aastal kui paavsti Innocentius III andis heakskiidu ristisõjakuulutse automaatsele uuendamisele (tema polnud algataja , tuli vastu misjonipiiskoppidele). Samasugust toetust taotlesid ka Taani ja Rootsi kuningad. Taanlased võtsid 1206 .aastal ette suurema sõjakäigu Saaremaale. Paavst Innocentiuse järglane Honorius III rakendas 1217- 1218 Läänemere idakaldale täielikku ristisõjaindulgentsi, mis muutis võitluse Põhja-Euroopa paganatega sama tähtsaks nagu varasemad ja käimasolevad ristisõjad Hispaanias ja Pühal Maal.
  • Esimesena alistusid liivlased, kelle vasutpanu murti 1206.aastal. Järgmised olid seelid, kes elasid piki Väina kaubateed veidi ülesvoolu ja kes alistati raskusteta 1208.aastal. 1208.aastal alistusid vabatahtlikult ka liivlastest idas elavad latgalid. 1208.aastal suunudisd Mõõgavennad ja nende uued liitlased, latgalid ja liivlased, eestlaste vastu. 1217. Aastal Eestit juhtiv vanem Lembitu ja Kaupo(liivlased) langesid. Taanlased suundusid 1219.aastal Põhja-Eestisse. Valdemar II ( tollane Taani kuningas) rajas võidetud eestlaste linnuse kohale kindluse, mida hiljem hakati kutsuma (Reval) Tallinnaks. Rootslased üritasid, kuid ilma eduta.
  • Enne lääne ristisõdijate saabumist oli Baltimaades väisjõududest tooni andnud Vene Polotski vürst Vladimir, kellele maksid andamit liivlased ja latgalid. Mõistes asja tõsidust, piiras ta 1206.aastal koos mässuliste liivlastega edutult ristisõdijate Holmi (Martinsala) kindlust . Eesti ristisõdade ajal käitusid venelased üsna ettearvamatult- kord rüüstasid ja laastasid, siis aga abistasid.
  • 1227.aastal murti Saaremaa vallutamisega lõplikult eestlaste vastupanu. Sellega lõppeb ka Henriku Liivimaa kroonika, märkides nii ristisõja edukat lõppu eestlaste vastu, ehkki Saaremaa elanikud tõusid järnevatel aastakümnetel veel mitu korda võõra võimu vastu üles.
  • Taanlased, Albert ja Mõõgavendade Ordu tülitsesid vallutatud alade jagamise üle. Konflikt. Mõõgavennad hõivasid 1227.aastal Revali ja taanlaste Eestimaa hersogkonna.
  • Pärast eestlaste löömist, pöördusid kuralaste vastu. Peagi põrkaisd kokku aga piirkonna kõige kardetumate ssõjameestega, šemaitide ja leedulastega, kelle sissetunge olid Mõõgavennad tunda saanud juba varasemalt. 1236 .aasta suve sõjakäigus said SAULE lahingus žemaitide ja semgalite käest hävitavalt lüüa. Ellujäänud Mõõgavendade Ordu liikmed ühinesid 1237 .aastal Saksa Orduga, muutudes selle Liivimaa haruks. Kui Saksa Ordu oli 1230 .aastal alistanud preislased, said nende järgmiseks sihtmärgiks Žemaitija ja Leedu.
  • 1240.a- vadjalasete alistamine, Pihkva vallutamine . 1242 . Lõi Novgorodi vürst Aleksander Nevski Liivimaa rüütleid Jäälahingus Peipsi peal. (!!!! Piir Ida ja Lääne, katoliku ja õigeusu tsivilisatsiooni vahel)
  • Kuralased allautati 1240.aastal ja loodi linnuste võrk, kõige muljetavaldavam GOLDINGEN (Kuldiga). MEMELI kindlusi rajamine 1252 .aastal, millest kasvas hiljem välja Memeli (KLAIPEDA) linn. Ordu lakkamatu edasitund tõi kaasa otsese konflikti žemaitide ja leeduslastega, kes olid äärmiselt tugevad vastased.
  • Leedu hõimud olid selleks ajaks ühinenud ühe valitseja, MINDAUGASE alla, kelle enda maad paiknesid Nerise, Nemunase ja Merkyse jõe vahel alal, mida nimetati Lietuvaks (Leedu). See moodustas tulevase riigi südame ja hõmas kõigi algusaja tähtsamaid keskusi: Kernavet, Trakaid, Vilniust. Lisaks elas leedu hõime veel ida pool Nalšias, põhja pool Deltuvas ja Upytes ning lääne pool Nerises. (aukšaitide nime all, allavoolu lääne pool žemaitid). 13.sajandil moodustasid need alad lõdva konföderatsiooni, mille osad käisid sageli ühistel sõjakäikudel. Maade ühendamise viis lõpule Mindaugas, kes tõusis ülemvalitsejaks nii edukate sõjakäikudega kui ka oma võimalikke vastaseid pagendades ja mõrvates. 1240.aastate keskpaigaks õnnestus Mindaugasel kehtestada oma võim ala üle, mis ulatus Žemaitijast läänes Minskini idas ja Must-Veneni lõunas. Mindaugase halastamtu võimukoondamine tõi aga kaasa sisesõja. Tema onu ja vennapojad, kelle ta oli jätnud valdusteta, sõlmisid liidu naabritega , Riia peapiiskopi ja Galiitsia vürstiriigiga. Selle koalitsiooni nõrgestamiseks sõlmis Mindaugas liidu Saksa Ordu Liivimaa haruga . Vastutasuks kroonis paavst Mindauguase 1253.aastal Leedu kuningaks. Mindaugas pidi loovutama Žemaitija. Vilniuse esimene kristlik katedraal . Žemaidid läksid üle pealetungile ja andsid 1260.aastal DURBE lahingus ordule hävitava löögi. See ajendas hiljuti alistatud hõime eesotsas preislastega ristisõdijate vastu üles tõusma. Ordu sattus korraga raskesse olukorda kahel rindel, sest samal ajal alustasid Liivimaal kuralased ja saarlased mässu ning semgalid ütlesid üles niigi tõrgetega kulgenud liidu orduga. Sellised sündmused veensid Mindaugast oma poliitikat ümber vaatama nint toetama žemaite ordu vastu. Mindaugase valitsemine lõppes 1263.aastal, kui ta langes ühe omaenda suguvõsa konkurendi mõrva ohvriks. Järnes kuue aastaline võimuvõitlus, tapeti kõik 3 Mindaugase järglast. Pärast M. surma kadusid viimasedki ristiusu jäänused. Mindaugase suurim saavutus-ühendatud riik- jäi püsima. 1269. Taastati sisemine stabiilsus, TRAIDENIS kerkis võimule. Paraku oli ordu jälle võimu haaranud. Pärast Traidenise surma 1282.aastal olid enamik leedulaste naabruses elavaid balti hõime ristisõdijatele alistunud.
  • Viimane alistamata balti hõim olid semgalid, kelle viimane kindlus avas uksed ordule 1290 .aastal. Viidi lõpule lätlaste eellashõimude alistamine ning pandi paika keskaegse Liivimaa piirid, mis jäid püsima ligi kolmesajaks aastaks. Leedulased ja žemaidid jäid vabaks.
II PEATÜKK: Leedu laienemine ja keskaegne Liivimaa (1290-1560)
Leedu laienes tugevasti ida suunas, kuid oli läänest samal ajal lakkamatult ristisõdijate rünnaku all. 1386.aastal sõlmis Leedu Poolaga dünastilise liidu ja võttis vastu ristiusu, et neutraliseerida Saksa Ordu oht. Feodaalsuhted .
Eesti ja läti hõimude alale jõudisd feodaalsuhted keskajal ühes Saksa ja taani koloniaalvõimuga. Vallutajad rajasid Liivimaal linnuste ja linnade võrgu, mis puhkesid eriti õitsele 14-15.sajandil, mil oli Hansa Liidu kõrgaeg.
Leedu esilekerkimine
  • Ajaloo lahknemine : Leedu suutis Ordu pealetungile vastupanna ja luua ühtne valitseja riik. Leedulased ja žemaidid olid piirkonna kõige tunnustatumad sõjamehed. Kaasa aitas ka soodne geograafiline asukoht võrreldest teiste Baltimaade hõimudega (laante ja soode vöönd, ühtegi tähtsamat jõekaubateed).
  • Pärast Mindaugase mõrvamist suutis riik hoolimata vennatapusõjast püsima jääda. Traidense järglane PUKUVERAS (ka Butvydas, vaitses 1295 .aastani) rajas Gediminase dünastia, mis muutis järgneva saja aasta vältel Leedu üheks Ida-Euroopa tugevamaks riigiks. Probleemid: sõda orduga põhjas ja läänes, Vene vürstiriigiga idas ja Poolaga lõunas.
  • Pukuverase poeg suurvürst VYTENIS oli mures eelkõige orduga sõdimise pärast. 1316. Tuli võimule tema noorem vend GEDIMINAS, kelle järgi sai nime ka dünastia. Gediminas oli Leedu kõige nimekam valitseja, kellele omistatakse riigi konsolideerimise ja laiendamise au. 1323.a ehitas Vilniuse linnuse. Mõistis, et orjapidamine pole majanduslikult mõistlik ja kutsus Leedusse Hansa kaupmehi ja käsitöölisi. Gediminas ja tema järglased olid osavad diplomaadid, kes suutsid nutikalt ära kasutada kristlike naabrite erimeelsusi ja konflikte.
  • Leedu tähtsaim taevajumal- PERKUNAS
  • Leedu oli isoleeritud ja usalduväärsete liitlasteta, mis seadis kogu riigi püsimajäämise pidevalt kahtluse alla. Algridas (G. Poeg) ja Kestutis suutsid riigi edukalt kaitsta ja laiendada, kuid pidid pidevalt vaevlema. Lakkamatu södimise ja paganluse küljes püsimise tõttu aeglustus riigi ja ühiskonna moderniseerumine ehk „euroopastamine“.

Jogaila ja Vytautas
  • Kui Algridas 1377.aastal suri, soovis ta poeg Jogaila iga hinna eest Kestutise võimust ilma jätta ning oli oma onuga selgelt erimeelel riigi välispoliitika põhisuuna küsimustest. Jogaila sõlmis Kuldhordiga liidu Moskva vastu, kuid 1380 . Suutis Moskva Kulikovo lahingus esimest korda mongoleid lüüa.
  • Jogaila ja Kestutise vahel puhkes avalik konflikt, kus ilmnes et Jogaila on salajase orduga lepingu sülminud. Jogaila tugevdas oma võimu, pannes Kestutise ja tema poja Vytautase 1382.aastal Kreva linnusesse vang. Kestutis mõrvati, Vytautas sai põgenema..
  • Vytautas kogus Jogaila vastu toetust Zemaitijas, mille vürts oli tema isa. Pärast aastatepikkust verist konflikti lepiti ära. Nii Jogaila kui Vytautas mõistsid, et Euroopa viimase paganliku riigi püsimiseks on ainuke kindel lahendus vabatahtlik ristiusu vastuvõtmine. Kolm valikut: ordu, Moskva või Poola.
  • 1382. Aastal sõlmis Jogaila liidu orduga, lubades ühtlasi lasta ennast ristida, kuis taganes siis lepingust. 2 aastat hiljem lükkas ta tagasi oma ema kava, mis nägi ette abielu Moskva suurvürsti Dmitri Donskoi tütrega. Poola tundus parim lahendus, kuna see oleks piiranud Saksa Ordu kasvavat ohtu. Kuldne võimalus tekkis, kui Poola ülikud püüdsid takistada troonipärija Jedwiga abiellumist Austria Habsburgide printsiga. 1385.aastal sõlmis Jogila Kreva uniooni , mille kohaselt ta pidi abielluma Jedwigaga ja kehtestama Leedus katoliku usu. Seejärel krooniti ta 1386.aastal Poola kningaks WLADYSALW II JAGIELLO nime all, kellena ta rajas Jagelloonide dünastia. Aasta hiljem alustas ta Leedu ristiusustamist.
  • Kreva uniooni tähtsust on Poola ja Leedu on erinevalt hinnatud: arvatakse, et see tähistas olulist sammu kahe riigi ühinemise suunas, teised ütlevad, et see oli vaid dünastiline abieluleping .
  • Jogaila (Jagiello) asus ümber Poola kuningate linna Krakowisse ja määras Leedu asevalitsejaks oma venna Skirgaila. Onupoeg Vytautas tõstis sellise korralduse peale mässu ja sõlmis taas liidu Saksa Orduga.
  • Kodusõda lõppes 1392.aastal, kui Jogaila pakkus asevalitseja ametit Vytautasele. Skirgaila saadeti valitsema Kiievit.
  • Üheksa aastat hiljem nimetati Vytautas Leedu suurvüstiks, Jogailale jäi kõrgema vürsti tiitel . Sisuliselt tagas see Vytautasele Leedus autonoomia . Vytautas kihutas minema Gediminase dünastia kohalikud vürstid. Tugevdas ülikkonna tugevust. Edendas kaubandust. Võttis juute vastu, juudivastast kuritegu hakati karistama samamoodi nagu ülikuvastast kuritegu.
  • Jogaila: suurvürstiriik muutus Euroopa suurimaks riigiks, mis laius Läänemere äärest Musta mereni. Vytautas võttis ette sõjakäigu koos poolakate ja orduga mongolite Kuldhordi vastu, pidi loovutama ordule Žemaitija üle võimu. Esitas seda kui ristisõda, paraku said aga Kuldhordilt vastulöögi, kes purustas nende väe täielikult 1399.aastal VORSKLA lahingus.
  • Vytautase liit Saksa Orduga ei kestnud kaua. Ta toetas Žemaitija mässu ordu vastu 1409.aastal ning astus koos Jogailaga nende vastu välja. 1410 .aastal lõi Poola-Leedu ühisvägi Jogaila ja Vytautase juhtimisel TANNENBERGI lahingus põhjalikult Saksa Ordut. Langes ristirüütlite eliit, koos kõrgmeistri ULRICH VON JUNGINGENiga.
  • Püsiv rahu Leedu ja Saksa Ordu vahel sõlmiti 1422.aastal MELNOS. Ordule jäi alles Memel.
  • Leedule avanes pääs Läänemerele,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Balti riikide poliitiline ajalugu #1 Balti riikide poliitiline ajalugu #2 Balti riikide poliitiline ajalugu #3 Balti riikide poliitiline ajalugu #4 Balti riikide poliitiline ajalugu #5 Balti riikide poliitiline ajalugu #6 Balti riikide poliitiline ajalugu #7 Balti riikide poliitiline ajalugu #8 Balti riikide poliitiline ajalugu #9 Balti riikide poliitiline ajalugu #10 Balti riikide poliitiline ajalugu #11 Balti riikide poliitiline ajalugu #12 Balti riikide poliitiline ajalugu #13 Balti riikide poliitiline ajalugu #14 Balti riikide poliitiline ajalugu #15 Balti riikide poliitiline ajalugu #16 Balti riikide poliitiline ajalugu #17 Balti riikide poliitiline ajalugu #18 Balti riikide poliitiline ajalugu #19 Balti riikide poliitiline ajalugu #20 Balti riikide poliitiline ajalugu #21 Balti riikide poliitiline ajalugu #22 Balti riikide poliitiline ajalugu #23 Balti riikide poliitiline ajalugu #24 Balti riikide poliitiline ajalugu #25 Balti riikide poliitiline ajalugu #26 Balti riikide poliitiline ajalugu #27 Balti riikide poliitiline ajalugu #28 Balti riikide poliitiline ajalugu #29
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Birgid Mäekink Õppematerjali autor

Lisainfo

Balti riikide poliitilise ajaloo eksami konspekt samanimelise raamatu põhjal
liivimaa , vürst , suurvürst , piiskop , suurvürsti , moskva , kuramaa , vytautas , baltimaade

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

68
pdf
VARAUUSAEG
94
doc
Läti ajalugu
51
doc
Eesti ajalugu - konspekt
37
docx
Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini
83
doc
Eesti ajalugu
72
docx
Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
20
doc
Poliitiline ajalugu Euroopas
23
doc
Keskaja poliitiline ajalugu



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun