Balti erikord ja keskvalitsus (0)

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Valgustussajand 18.saj

3. Millised olid talupoegade koormsed a)kogukondlikud b)mõisa c)riiklikud? a. teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas, kirikumaksud b. teotöö (nädalategu ja hooajatööd), naturaalandamid ja rahamaksud mõisa heaks c. pearahamaks ja nekrutiandmine 4. Millal ja millise sisuga võeti vastu passikorralduse seadus ja millised olid tagajärjed? 1863. aastal võeti vastu Balti kubermangu jaoks pasikorralduse seadus. Vähemalt 21-aastased talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, õigus taotleda 3 kuuks ­ 3 aastaks omale pass, võis elada igas impeeriumi linnas või paigas. Balti kubermangu piires ja -30 versta ka väljaspool. Talupojad suundusid Venemaale maad saama. Suur väljarändamine. 5. Millised muutused talurahva olukorras tõi kaasa 1866.a. vallareform?

Ajalugu

6

docx

Konspekt

BALTI ERIKORD JA KESKVALITSUS Balti erikorra püsimine: · Uuesti alustasid tegevust asehalduskorra eelsed kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. · Koostati ka Balti provintsiaalseadustik ­ aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu, mis kinnistas veelgi Balti erikorda. · Esialgu keskvalitsus midagi otsustavat Balti erikorra lammutamiseks ette ei võtnud, vaid aitas baltisakslaste vastu suunatud rünnakuid vaigistada. · Kuni Aleksander II valitsemisaja lõpuni ( 1881) jäi Balti erikord oma põhiosas püsima. Kindralkuberneri institutsioon: · Balti kubermangud olid alates 1801.a liidetud üheks kindralkubermanguks, kus kõrgemat võimu valitsuse nimel esindas kindralkuberner. · 1808-1819 oli Eestimaa kubermang eraldi kindralkubermangu staatuses.

Ajalugu

7

doc

Eesti riigi valitsemine Vene riigi koosseisus

Eesti valitsemine Vene riigi koosseisus Kujunesid välja eeldused Eesti omariikluseks Balti erikord kinnistus veelgi, sest 19. sajandil koostati Balti provintsiaalseadustik Provintsiaalseadustik ­ aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu Ajakirjandus ründas Balti erikorda, kuid siiski jäi Aleksander II valitsusaja lõpuni see põhiosas püsima Eesti ala valitsemises toimunud muutused peale Katariina II surma: a) tühistati asehalduskord b) kinnistatitaastati Balti aadli eesõigusi c) tegevust alustasid kohtu ja omavalitsusorganid d) koostati Balti provintsiaalseadustik Kindralkuberner Kuberner

Ajalugu

11

ppt

Rahvuslik liikumine Eestis

RAHVUSLIK LIIKUMINE EESTIS Rahvusliku liikumise mõiste Periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teiste rahvustega Rahvusliku liikumise etapid: Elitaarne - rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, kunstnikud, teadlased ja teised haritlased, s.o. eliidi liikumine Seltsiliikumine ­ haaras masse nii elukutse (nt käsitöölised), kui ka tegevusalade (nt laulukoorid, võimlemisseltsid) järgi Poliitiline ­ erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine Võitlus oma riigi eest - liikumise kõrgeim etapp  Rahvusliku liikumise eeldused: Talurahva vabastamine pärisorjusest Omavalitsuste teke Esimeste haritlaste tegevus Tihenes koolivõrk Vennastekoguduste tegevus Talude päriseksostmine Estofiilide tegevus Sobiv poliitiline olustik ­ Aleksander II võimulesaamine Rahvusliku liikumise algus

Ajalugu

10

docx

Ajaloo suuline arvestus 10.klass II periood

Tartu ülikooli asutamine: 1632.a asutati Tartu Ülikool kindralkuberner J.Skytte poolt. Põhjuseks kõrghariduse vajadus Eestis. Teaduskonnad: filosoofia- , usu-, õigus- ja arstiteaduskond. Õppekeeleks saksa keel. Gustav II Adolf - Rootsi kuningas, kes kiitis ülikooli heaks. B.G.Forselius: 1684.a organiseeris Tartus Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite seminari, et ettevalmistada tulevasi õpetajaid. Samuti andis välja aabitsa Tulemused: hariduse levik Eestimaal 5. Põhjasõda ja Balti erikord Toimumisaeg - 1700-1721 Eeldused: 1) Venemaa ja poola suhete paranemine 2) Venemaa vaherahu Türgiga 3) Suur näljahäda Rootsis  4) Kogenematu, 15-aastane Rootsi kuningas Karl XII Põhjused: 1) Rootsi-vastane liit - Venemaa kõige rohkem huvitatud, Eesti hea ligipääs Läänemerele 2) Poola pidas Liivimaad enda alaks 3) Taani soov laiendada maad Osapooled: Rootsi kuningas Karl XII Vene tsaar Peeter I Taani kuningas Frederik IV Poola kuningas August II Tugev

Ajalugu

11

docx

Eesti ajaloo kontrolltöö

koolmeistrite ja kösterite ettevalmistamiseks. Õpetati lugemist, usuõpetust, vaimulikke laule, arvutamist, saksa keelt, raamatute köitmist. Samuti koostas ta lihtsustatud aabitsa, kus puudus õ- täht. Tulemusena 2 selle kooli õpilast ­ Ignatsi-Jaak ja Pakri Hansu poeg Jüri, käidi Stockholmis Rootsi kuninga juures näitamas, et on tarke poisse ja et haridus on vaja laiendada ja rohkem kooli rajada, kuningas võttis nende soove kuulda.  6. Põhjasõda ja Balti erikord 1) toimumise aeg: 1700-1721 2) eeldused: Venemaa ja Poola suhete paranemine Venemaa vaherahu Türgiga Suur näljahäda Rootsis 15-aastane kogenematu kuningas Rootsi troonile ­ Karl XII Liivimaa aadlike rahulolematus (riigistatud mõisate ja koormiste pärast) 3) põhjused Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele ­ ,,raiuda aken Euroopasse" Poola ja Taani soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvel

Ajalugu

24

docx

Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia

sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer  · 1894 ­ Venemaa keisriks sai Nikolai II. · 1896 ­ J.Tõnisson sai ajalehe ,,Postimees" toimetajaks. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer  1. Põllumajandus ja talupoegade olukord 19.sajandil: 1.1. Pärisorjuse kaotamine Eestis: Vene keskvalitsuse surve tõttu ja Napoleoni sõdade mõju tõttu nõustusid Balti kubermangude aadlikud tegelema talurahva õigusliku olukorraga. Eeskuju pärisorjuse kaotamiseks võeti 1807 Preisimaal läbi viidud agraarreformist. Pärisorjus kaotati Eestimaa kubermangus 1816.a ja Liivimaa kubermangus 1819.a. Seadustega: - Talupojad said isikliku vabaduse (e vabanesid pärisorjusest). - Kogu maa jäi mõisnike omandusse ja talupojad pidid maad hakkama mõisnike käest rentima

Ajalugu

16

doc

Eesti ajalugu

· Õpetati lugemist, usuõpetust, vaimulikke laule, arvutamist, saksa keelt, raamatute köitmist; · Forselius koostas ise ka lihtsustatud vormis aabitsa;  · Käis 2 õpilasega Stockholmis kuninga juures tõestamas, et talurahval on võimalik haridust omandada; · Kooli lõpetas 160 poissi ehk 160 uut koolitatud õpetajat ehk rahva haritus suurenes oluliselt; 6. Põhjasõda ja Balti erikord 1) toimumise aeg · 1700-1721 2) eeldused · Venemaa-Poola suhete paranemine; · Venemaa vaherahu Türgiga; · Suur näljahäda Rootsis; · 15-aastane kogenematu kuningas Rootsi troonil ­ Karl XII 3) põhjused · Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele - ,,raiuda aken Euroopasse"; · Poola ja Taani soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvelt; · Moodustus koalitsioon Rootsi vastu ­ Venemaa, Taani, Saksi-Poola 4) osapooled, Karl XII, Peeter I

Eesti ajalugu

Kommentaarid (0)