Balti DP laagritest-Saksmaal peale II maailmasõda (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Pagulus Eestis II Maailmasõja Ajal

Pagulus Eestis II Maailmasõja Ajal Pagulane on riigist põgenik, kes on põgenenud riigist poliitilistel põhjustel ja ei saa sinna riiki tagasi minna, sest kardab piinamist, sõda või konflikti. Teine maailmasõda sundis kümneid miljoneid inimesi oma elupaigast lahkuma ja võõrsile ümber asuma. Teise maailmasõja ’’põgenemine’’ algas Eestis 1939 aastal, kui osa eestlasi lahkusid kodumaalt koos sakslastega ümberasumise korras. Sellele järgnes ka teine järelümberasumine, kus lahkus Eestist rohkem eestlasi kui sakslasi. Põgenemine jätkus. 1944 aasta suvel ja sügisel põgenes punaarmee eest läände u 80 000 inimest, kellest suur osa olid nooremas eas täiskasvanud ja lapsed

Ajalugu

2

odt

Eesti pagejad

Venemaale välja. Saksamaaga koostööd teinud ja Saksamaa sõjaväes olnud inimesed heideti laagrist välja ja haiged saadeti ravile. Skriinimise ( tausauuringute, kontrolli) käigus üritati meelitada põgenikke kodumaale tagasi pöörduma, kuid nad polnud nõus kodumaale tagasi minema. Siiani oli Rootsis olnud hea elu, kuid kui 1946. aastal anti NSV Liidule põgenenud välja. Samal aastal peeti Rootsi ja NSV Liidu kaubandusläbirääkimised, kus räägiti ka Balti põgenikest. Peale seda muudeti Rootsi perekonnaseadust ja seati eestlaste järmistele tegemistele piirangud. Tänu sellele halvale olukorrale põgenes 1945-1949.aastal umbes 5000 eestlast USA-sse. Eestlastel tekkis soov Saksamaalt lahkuda 1946. aasta lõpus ja 1947.aasta alguses. Põgenikud lootsid ikka, et saavad kodumaale naaseda ja ei tahtnud esialgu Euroopast lahkuda. Kokkuvõteks võib öelda, et eestlased põgenesid kodumaalt hirmu tunde pärast. Kardeti küüditamist, arreteerimist jne

Ajalugu

6

doc

Eesti NSV aastatel 1940-1953

Euroopa arengute kontekstis  Retsensiooni tegemisel on kasutatud Eesti ajalooarhiivi toimetist, mille pealkiri on ,,Eesti NSV aastatel 1940-1953: Sovetiseerimise mehhanismid ja tagajärjed Nõukogude Liidu ja Ida- Euroopa arengute kontekstis. Teose on koostanud Tõnu Tannberg. See on välja antud 2007. aastal Tartus. Raamatus on 506 lehekülge. Antud teosest on valitutud järgmised artiklid: 1. ,,Sovetiseerimise" mõistest; 2. Balti põgenike problemaatika USA poliitikas 1945-1952; 3. Nõukogude Eesti 1940-1953: uuele reziimile vundamendi rajamise aastad. Esimene nõukogude aasta ja ajavahemik 1944. aasta sügisest kuni 1953. aastani on Eesti ajaloos oluliseks perioodiks, mida kokkuvõtlikult iseloomustavad iseseisvusaegse riikluse lammutamine ning nõukogude võimustruktuuri ülesehitamine, uue ametnikkonna

Ajalugu

8

docx

eestlaste valikud Teises maailmasõjas

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teine Maailmasõda (1. september 1939 – 2. september 1945) oli Eestile väga raske ja keeruline aeg. Raske aeg algas Molotovi-Ribbentropi paktiga, mis sõlmiti 23.08.1938 Natsi-Saksamaa ja NSVL-i vahel, tänu sellele kaotas Eesti iseseisvuse. 1939 sundis NSVL Eestile peale baasilepingu allakirjutamist, siis okupeeris Punaarmee 17. juuni 1940 Eesti. Kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, mis võeti 6. augustil NSV koosseisu. Teine maailmasõda sundis eestlasi tegema valikuid ning neid valikuid oli vähe. Olulisemad valikuvõimalused olid sõdimine Punaarmee, Saksa ja Soome armeedes ning põgenemine Nõukogude okupatsiooni eest Läände. Neljas, kuigi mitte nii ühepoolne ja kindlate ideoloogiatega variant oli ka metsavendlus.

Ajalugu

17

odt

Eestlased Rootsis : ajalugu, rahvuslik tegevus, globaalne koostöö

nende sealne elu. Kuidas nägi välja nende rahvuslik tegevus, millised valdkonnad ja organisatsioonid, ühingud. Ning viimaseks, millisel tasemel toimus koostöö teiste riikide ning organisatsioonide, ühingutega. 3 Eestlaste ajalugu Rootsis Baltikumi rahvaste lahkumine kodumaalt algas kohe, kui Hitler ja Stalin olid 23. augustil 1939 sõlminud lepingu (nn. Ribbentrop ­ Molotovi pakt) Ida ­ Euroopa ruumi enda vahel jagamiseks. Selle tagajärjel kaotasid kolm Balti riiki ­ Eesti, Läti ja Leedu ­ iseseisvuse, nad okupeeriti Nõukogude Liitu, muutusid hävitavaks sõja tallermaaks. Eestis toimus ka poolametlik evakueerimine. Kokkuleppel Hitleriga oli Rootsi saanud pooleldi lubaduse Eesti rootslasi oma vanale kodumaale tuua. Alates 1943. a oli "haigetena" üle toodud 782 isikut. Neile lisaks oli 926 tulnud illegaalselt omade paatidega. Nii oli Rootsis juba 1708 Eesti rootslast, kui "Juhan" alates 21. juulist 1944 oma sõite alustas. 11

Ajalugu

8

doc

Eesti mehed II maailmasõjas

Referaat Eesti mehed II maailmasõjas Vaiko Vaher Lähte Ühisgümnaasium 11H  Sisukord LK 1 Metsavendlus LK 2 Saksa sõjavägi LK 3 Punarmee LK 4 Soome armee LK 5 Kokkuvõte LK 6 Kasutatud kirjandus Metsavendlus Termin ,,metsavennad" tuli Balti regioonis esmalt kasutusele 19. sajandil, mil selle all mõeldi Vene sõjaväest kõrvale hoidjaid, kes ennast metsas varjasid. 1905. aasta revolutsioonis viitavad erinevad allikad metsavendadele kui ,,mässavatele talupoegadele" või kui ,,metsast varju otsivatele kooliõpetajatele Tänapäeva mõistes olid aga metsavennad mehed ja naised, kes aastatel 1940-1941 ja alates 1944. aasta septembrist, mil Eesti oli okupeeritud venelaste poolt, sõdisid relvastatult

Ajalugu

11

doc

Eestlased soome armeedes

Aktiivse Soome põgenemise propageerijana sai Eestis tuntuks kapten Karl Talpak, kes sattus vastuollu Saksa võimudega ja põgenes 1943.a. kevadel Soome. Tema eesmärk oli luua eesti vabatahtlikest oma võitlusüksus. Talpak tegi ettepanekuid ja selgitustööd Soome Peastaabis. 8.veebruaril 1944 kirjutas marssal Mannerheim alla päevakäsu eestlastest koosneva jalaväerügemendi (JR 200) asutamiseks. Sinna koondati kõik soomepoisid peale mereväelaste. Rügemendis oli 2 jalaväepataljoni, miinipildujate-, tankitõrje-, side- ja staabikompaniid. Rügemendi juurde loodi ohvitserikursus (UK JR 200) ja allohvitserikool (Ak JR 200). Kummaski neis asus õppima 200 meest. Ohvitserkursusel oli mehi palju rohkem ühe rügemendi vajadusest. Seda sellepärast, et Soome jäägriliikumise eeskujul pidi JR 200 kujunema tulevaste Eesti Kaitsejõudude tuumikuks. Rügemendi ülemaks määrati Eesti

Ajalugu

4

doc

Eesti 1941 - 1944

Eesti 1941-1944 22.juuni 1941 tungis Saksamaa kallale Nõukogude Liidule. (välksõjaplaan "Barbarossa"). Armeegrupi "Nord" põhijõud liikusid ida poolt Peipsi järve Leningradi peale. Peasuunalt kõrvalejääva Eesti vallutamine jäi Saksa 18. armee ülesandeks. 8. juulil langesid Valga, Võru ja Pärnu. 17. augustil langes Narva. Septembri alguseks oli kogu mandri-Eesti sakslaste käes. Taganemisel Tallinnast kandis Balti laevastik raskeid kaotusi. Merel hukkus J.Lauristin. Nõukogude võimud lõid hävituspataljone "põletatud maa taktika" elluviimiseks (taganedes purustati tööstushooneid, raudteid, talusid. (hukkus üle 2000 tsiviilin.). Peale hävituspataljonide osales 1941.a. Eesti üksustest lahingutes 22. territoriaalne laskurkorpus. Selles teenisid Eesti Vabariigi aegsed sõdurid ja ohvitserid. Vahetult sõja eel kõrvaldati korpuse eestlastest juhtkond

Ajalugu

Kommentaarid (0)