10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-10-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
35 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sips Saps
Õppematerjali autor
Prantsuse ballettmeistrist Jean asub ka helilooja majamuuseum. Georges Noverr´ist (1727-1810) algas süzeelise draamaballeti tegelik ajalugu. Siitpeale tuuakse lavale ka otse kaasaegse eluga seotud probleemid. 19. sajandi romantiline ballett hakkab üha rohkem väljendama inimvaimu püüdlemist materialistlikust maailmast ideaalsesse, unistustesse, kirgedesse ja fantaasiatesse. Romantismile kui vaimsele liikumisele on iseloomulik, et tundeline seatakse mõistuslikust märksa kõrgemal. Balletis vastab sellisele tundelisusele baleriini tõusmine
Balletis antakse teose sisu edasi tantsuga. Balletis avatakse tantsu ja pantomiimi abil tegelaste tundeid ja mõtteid. Balleti aluseks olev kirjanduslik süzee on muusikaga lahutamatus seoses. Muusika kajastab etenduses toimuvaid sündmusi ning tegelaste tundeid ja areneb vastavalt vajadusele kõigi dramaturgiareeglite järgi. Balletietenduste ja tantsude loomise kunsti nimetatakse koreograafiaks. Ballettmeister loob teose sisule ja muusikale vastava liikumise ja tantsud. Ballett koosneb nii soolo-, ansambli- kui ka rühmatantsudest. Ballettides esitatakse ka karaktertantse. Naistantsijaid nimetatakse baleriinideks, juhtivat naissolisti priimabaleriiniks. Klassikalises balletis kasutatakse sajandite jooksul väljakujunenud tantsutehnikat. Klassikalist balletti iseloomustab rangelt fikseeritud kehahoid ja jalgade väljapoole pööratus, mis on vajalik liigituste suurema ulatuse saavutamiseks. Klassikalises balletis on kasutusel viis lähtepositsiooni jalgade asendite
näol. Balletis antakse teose sisu edasi tantsu ja pantomiimiga. Selle aluseks olev kirjanduslik süzee on tavaliselt muusikaga lahutamatult seoses. Muusika kajastab etenduses toimuvaid sündmusi ning tegelaste tundeid ja areneb vastavalt vajadusele kõigi dramaturgiareeglite järgi. Balletietenduste ja tantsude loomise kunsti nimetatakse koreograafiaks. Ballettmeister aga loob teose sisule ja muusikale vastava liikumise ja tantsud. Ballett koosneb nii soolo-, kahe tantsija pas de deux`st- kui ka väiksemate tantsurühmade-kordeballeti esinemisest. Muidugi esitatakse seal ka karaktertantse. Klassikalises balletis kasutatakse sajandite jooksul väljakujunenud tantsutehnikat, mida iseloomustab rangelt fikseeritud kehahoid ja jalgade väljapoole pööratus, mis on vajalik liigituste suurema ulatuse saavutamiseks. 1 Balleti ajalugu 1.1 Balleti algus
balletid on sündinud helilooja ja koreograafi ühistööna. Ballett koosneb nii soolo-, ansambli- kui ka rühmatantsudest, neid võib tinglikult võrrelda ooperiaaria, a n s a m b l i l a u l u j a k o o r i g a . Tr a d i t s i o o n i l i s t e s b a l l e t t i d e s j a o o p e r i t e s e s i t a t a k s e ka karaktertantse, mille aluseks on sageli balletipäraselt töödeldud rahvatants. Naistantsijaid nimetatakse baleriinideks , juhtivat naissolisti priimabal eriiniks. Klassikaline ballett üldistab ja reeglipärastab inimkeha liikumist, siin kasutatakse sajandite jooksul väljakujunenud tantsutehnikat. Klassikalist balletti iseloomustab fikseeritud kehahoid ja jalgade väljapoole pööratus, mis on vajalik liigutust e suurema ulatuse saavutamiseks. Jalgade puusaliigesest väljapööratus võimaldab ideaaljuhul tõsta jalga ligi 180 kraadi. Klassikalises balletis on kasutusel viis läht epositsiooni jalgade asendite fikseerimiseks, nendest
tantsulembeline, sellepärast oli tema õukonnas tantsuõpetusel tähelepanuväärne koht. 1661.aastal rajas Louis XIV Pariisis Kuningliku Tantsuakadeemia, mis oli esimene sellelaadne asutus Euroopas. Seal kasutusele võetud positsioonid jalgade ja käte asendite jaoks on klassikalises balletis püsinud tänaseni. Prantsuse ballettmeistrist Jean Georges Noverre'ist (1727-1810) algab süzeelise draamaballeti tegelik ajalugu. 19.saj.saab alguse romantiline ballett, millele on iseloomulik, et tundeline seatakse mõistuslikust kõrgemale. Võeti kasutusele varvaskingad ja hakati rakendama vastavat tantsutehnikat. Baleriinikostüümiks sai valge kahar tüllkleit. Balletis muutus nüüd sisu, muusika ja koreograafia ühtsus sai eriti oluliseks. Romantism oli balleti kuldajastu, tants koos muusikaga seisis kunstiliikide esireas. Välja kujunes kolm peamist balletikoolkonda: itaalia, prantsuse ja vene koolkond. Koostöös Lev Ivanovi (1834-1901) ja
Ballet läbi spordi ja teaduse Talvi Marta 2007 XB Balleti algus Ballett sai alguse XVI ja XVII sajandil Euroopa õukondades. Õukondlased osalesid aedades ja ballisaalides toimunud peensusteni läbi mõeldud pidustustel mida nimetati õukonnaetendusteks (ballets de la cour). Sageli toimusid pidustustel ka hobuste paraadmarsid, pidulikud rongkäigud, peeti kõnesid ja lauldi ning tantsiti. Balleti loomine Ballett on tantsu, muusika, lavakujunduse, kostüümide ja valgustuse kombinisatsioon. Balleti lavastus on paljude inimeste koostöö tulemus. Ballettmeistrile kuulub lavastuse idee ja ta kavandab sammud. Ta töötab koos heliloojaga, kes on loonud lavastuse muusika või helikujunduse. Heliloojad Jean Baptiste Lully (16321687) Üks esimesi balleti heliloojaid Louis XIV õukonnas, oli Lully ka ise tantsija. Temast sai Kuningliku Muusikaakadeemia direktor. Tema loomingu hul
Giovanni Battista Pergolesi (1710-1736) ,,Teenija-käskijanna" esimene klassikaline opera buffa. Saksa Singspiel (laulumäng) sündis sajandi keskel inglise ballaadooperi ja prantsuse koomilise ooperi eeskujul rajaja Hiller. Muusikateatri klassikasse kuuluvad vaid Mozarti singspiel´id ,,Haaremirööv","Teatridirektor" ja ,,Võluflööt" Eestis Kotzebue ,,Isalik ootus" Ooperi reformiaks sai Christoph Willibald Gluck (1714-1787) Glucki ja Calzabigi esimene koostöö oli ballett ,,Don Juan", sai oluliseks reformiks baletti ajaloos- klassikalise draamaballetti algus. (1761) Ooperireformi aluseks oli nende ooper ,,Orpheus ja Eurydike" (1762) killustasid ooperi üksikuteks etteasteteks, retsitatiivideks ja aariateks, ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene. Avamängud tähtsal kohal. 6 Sümfoonia- sümfooniaorkestrile loodud sonaaditsükkel vormis mitmeosaline heliteos
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid