Ballett (0)

5

Ballett

Pr. ballet, it. Balletto .
Ballett on sünteeskunsti žanr. Komponentideks – koreograafia , dramaturgia , muusika , kujatav kunst (dekoratsioonid, kostüümid). Nendest juhtival positsioonil kahtlemata koreograafia ehk tantsukunst .
Balleti sisukorda näitab stsenaarium , mis tutvustab sündmusi, määrab ideesid, konflikte ja karaktereid. Stsenaarium on tulevase lavateose eskiis -tekst. Selle autoriks võib olla balleti dramaturg (kirjanik), balleti lavastaja ( ballettmeister ), helilooja , maalikunstnik , balleti solist (või solistid). Stsenaariumi järgi komponeeritakse muusikat. Muusika jaguneb vaatusteks, piltideks, stseenideks ja üksiknumbriteks.
Balleti žanrid on mingil määral sarnased muusika, luulekunsti ja dramaatilise teatri žanritega.
Näiteks:

• Ballett-tragöödia;
  
• Ballett-komöödia;
  
• Ballett-sümfoonia;
  
• Lühiballett;
  
• Suur (mitmevaatuseline) ballett;
  
• Kindla süžeega ballett;
  
• Ilma süžeeta ballett jne.
  

Žanri ajaloost on teada ka mitmeid eriliike, näiteks: ballett-intermeedium, ballett-divertisment jm.
Termin ballett tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul ning tähendas kindla meeleoluga muusika episoodi (mitte lavaetendust).
17. sajandil balleti õitseng oli seotud peamiselt Prantsuse kuningliku õukonnaga, kus ballett läbis rida arenguetappe:

• Ballett-maskeraad (sajandi algus) – sammutantsud vaheldumisi koori- ja vokaal-soolonumbritega;
  
• Pompeesne ballett- melodraama (sajandi 10-20-ndad aastad) – sisaldas tantsuepisoode ja sooloaariaid, sisuliselt lähedane opera seriale (rüütlite ajastu või fantastilised süžeed);
  
• Ballett - entree ( paraad , tekkis kahekümnendatel aastatel, domineeris sajandi lõpuni) – koosnes tantsudest ja erinevatest muusikanumbritest;
  
• Ballett-komöödia (kujunes 17. sajandi kuuekümmnendatel aastatel Moliére ja Lully koostöö loomingus).
  

Õukondlik ballett levis Prantsusmaalt teistesse riikidesse.
18. sajandi kestel loobub ballett järk-järgult sõnakunstist ning keskendub ainult tantsule ja pantomiimile. Muusika aluseks olid vana süidi õukondlikud põhitantsud ( allemande , courante, sarabande ja gigue), hiljem võeti juurde gavott, menuett ,