Ballett Phaidra analüüs (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Kontserdiretsensioon "Kolm musketäri"

Kultuurkapitali noore tantsija loomepreemia ja Eesti parima showtantsija tiitel ning on ka palju erinevaid tiitleid saanud välismaal. Helilooja Malcolm Arnold oli väga mitmekülgse loominguga Inglise helilooja. Tema loomingusse kuuluvad nii kammermuusika kui ka sümfoonilised teosed ning erinevad soolopillide kontserdid. Pälvinud mitmeid auhindu ning omas ka lordi tiitlit. Sai elutööpreemia kui XX sajandi silmapaistvaim helilooja. Tema muusikale lavastatud ballett põhines samanimelise Alexandre Dumas' romaanil ning oli kahes vaatluses. Kahjuks aga ei kattunud lavateose süzee üksühele romaani omaga. Küll aga olid tähtsamad tegelased, armuliinid ning sündmustik ikkagi välja toodud ja sai nautida d'Artagnani ja Constance'i armastuslugu ning ka musketäride julgust, ustavust ja sõprust. Tegevus toimus XVII sajandi alguses Pariisis, kus rullus laval lahti D'Artagnani seiklusrikas teekond Pariisi, et liituda musketäridega

Muusika

2

docx

Balleti "Sülfiid" arvustus

Sülfiid Kontserdi arvustus Käisin vaatamas August Bournonuille'i romantilist balletti ,,Sülfiid" 05.11.2008. Balletti muusika oli loonud Severin Lovenskioldi. Dirigent:Mikk Murdvee Osatäitjad: Sülfiid:Marika Muiste Anna:Svetlana Firsina James:Artjom Maksakov Madge:Vitali Nikolajev Effy:Ingrid Gilden Nancy:Anna Zadoroznjuk Gurn:Aleksande Prigorovski Veel:sotlased,teenrid,nõiad,sülfiidid,talumehed,Anna sõbrannad. Rahvusooper Estonia balletitrupp, Tallinna balletikooli õpilased, Rahvusooper Estonia orkester. Orkestri solistid:Viiul:Andrus Haav Tsello:Mart Laas Tropmet:Priit Aimla Interjöör Kuna See ballet toimus Estonia teatris on see maja ja teatrisaalide kujundus ja interjöör tuttav.Interjöörist õhkub ajaloolisust ja omapärast kvaliteeti ja elegantsi.Teatrisaal ei ole ka liiga suur,isegi kui viimastes ridades istudes saab teatrielamuse täielikult k

Muusika

3

docx

Retsensioon - ballett "Kolm Musketäri"

kostüümid olid ajakohased ja igale tantsijale justkui loodud. Lavadekoratsioonid olid selle etenduse puhul kohati tagasihoidlikud ja minimalistlikud, kuid andsid etendusele juurde palju elulisust ja muutsid üldmulje elavamaks ja värvikamaks. Suurt rõhku olid pandud armastusloole ja inimeste omavahelisele suhtlemisele, mistõttu kadus kohati kolme musketäri põhimõte ja ideoloogia, kuid üldmulje jäi hea ja ootuspärane. Kokkuvõtteks võiks öelda, et ballett nagu ballett ikka, kuid eelnevatest eristas seda balletti see, et see oli mängulisem ja elavam. Samuti möödus aeg seda vaadates kiiresti, sest see oli üsna kaasakiskuv ja haarav. Eriti jäi meelde hea tantsijatetöö, nad olid tõesti tasemel ja oskasid üllatavalt hästi emotsioone ja inimestevahelisi kõnelusi kehahoiakuga edasi anda. Sellised ballette võiks rohkem olla, kus ei pea lavategevust vaadates tukkuma jääma, vaid põnevus püsiv lõpuni ja huumorit jagub kogu etenduse jooksul.

Muusikaajalugu

21

doc

20. sajandi heliloojad

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium 20. sajandi heliloojad Referaat Helina Daniel 12a klass Tartu 2009 1 Sisukord Sissejuhatus, töö tutvustus.....................................................................3 Veljo Tormis......................................................................................4 Arvo Pärt...........................................................................................6 Peeter Vähi........................................................................................8 Urmas Sisask......................................................................................9 Jean Sibelius.....................................................................................10 Igor Fjodorovits Stravinski.....................................................................12 Claude Debussy......

Muusika

3

doc

Muusika retsensioon

Kuressaare Gümnaasium Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Paavo Järvi Silver Ainomäe Tütarlastekoor Ellerhein Muusika retsensioon Ahti Murd 10A klass Kuressaare 2008  Kontsert, mida mina kuulamas käisin, toimus 10. oktoobril Estonia kontserdisaalis. Seal mängis Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, tsellist Silver Ainomäe ning kuulasime ka Ellerheina tütarlastekoori. Dirigendiks oli üks oma põlvkonna maailmas nõutuim dirigent Paavo Järvi, kes on üks olulisemaid Eesti heliloojate teoste esitajaid ja plaadistajaid. Erinevatest aegadest pärit klassikalise instrumentaalmuusika valikust tulid esitusele kolme erineva helilooja - Benjamin Britteni, Joseph Haydni, Gustav Holsti ­ teosed. Mängiti ette Benjamin Britteni teost ,,Sinfonia da requiem" D-duur, Joseph Haydni tsellokontsert nr 1 C-duur ning Gustav Holsti teos ,,Planeedid", mis koosneb seitsmest eri osast.

Ballett

1

odt

Luikede järv

Ka kirjandis saab balletti väga hõlpsasti kasutada näiteks teemal, mis puudutab armastust, kuidas see aitab üle olla kõikidest raskustest. Kui on leitud see üks ja õige, siis ei ole olemas nii suurt kurjust mitte kellegi ega millegi näol, mis suudaks armastatuid lahutada. Samuti saab kasutada balletti veel teemadel nagu eneseotsing, kohustustest kõrvalehiilimine, kurjus ja ka headuse võit kurjuse üle. Võimalusi on palju, kuid võib juhtuda, et just see kuulus Tsaikovski ballett ei torka kirjandi ajal pähe ning hinges võib valitseda hirm, kas ballett on üldsegi aktsepteeritav näide kirjandisse. Küllap ta siiski on, sest tegemist on siiski vägagi kultuurse ning silmaringi laiendava tükiga, mis on ka omas valdkonnas täielik klassika ­ selle teose sisust peaks olema igal inimesel mingisugune aimdus ja ülevaade. Õnneks "Luikede järv" tundubki olvat ballett, millest igaüks on midagi kuulnud ning mille

Kirjandus

2

doc

Benjamin Britten

Benjamin Britten Edward Benjamin Britten sündis 22. novembril 1913 Sufflokis ning suri 4.detsembril 1976 Aldeburghis. Teda peeti Inglismaa suurimaks heliloojaks peale Henry Purcellit. Esimesed heliteosed kirjutas ta 9 aastaselt. Kooli ajal õpis ta ka klaverit. Ta sai stipendiumi Londoni Kuninglikku Muusikakolledzisse (Royal College of Music). Seal õppis ta jällegi klaverit ning lõpetas õppeasutuse 1933 aastal. Mõni aeg peale kooli lõpetamist tutvus Britten luuletaja Wystan Hugh Audeniga. Tema luuletused läksid Brittenile niivõrd südamesse, et ta viisistas need. Poeet oli meelitatud, et Britten tema luuletustest laulud tegi. Nad jäid sõpradeks kuni Britteni surmani. Neli aastat peale Britteni lahkumist suri ka Auden. Kui algas teine maailmasõda lahkus Britten Euroopast ning siirdus USAsse, kuid kolme aasta pärast tuli ta tagasi, kuigi sõda ei olnud lõppenud. Ise põhjendas ta naas

Muusika

3

docx

Retsensioon ooperist "Armujook"

väga arusaadav. Kunstnik oli väga täppi pannud tegevustiku toimumise aja ja kohaga, tekkis juba vaatamise ajal tunne, et toimumiskoht on kuskil Itaalia maakohas 20. sajandi esimesel poolel (seda oli arvata ka riietest, autodest, arhitektuurist jne.) ning ütleks, et lavastaja töö ja kunstniku töö on väga hästi kokku langenud. Minule meeldis kogu see töö väga ning seda oli nauditav vaadata. Teose ettekande analüüs: Esinejad olid väga naturaalse ilmega ning sobisid just sellesse etendusse väga. Tekkis väga omane tunne esinejatega ja ei näeks kedagi muud tegelaste osas. Kogu esinejate töö oli väga korrektselt edasi antud ja äpardusi loomulikult ei tekkinud. Lauljad tegid väga hea töö ning nende hääled olid väga võimsad ja sobivad. Näitlejad olid väga meisterlikud ja jätsid väga ehtsa tunde. Tekst oli nende poolt suurepäraselt edasi antud ja alati täpselt õiges toonis.

Muusikaõpetus

Meedia

Kommentaarid (0)