Ballet läbi
spordi ja
teaduse Talvi
Marta
2007
XB
Balleti algus
Ballett sai alguse XVI ja
XVII sajandil Euroopa
õukondades. Õukondlased
osalesid aedades ja
ballisaalides toimunud
peensusteni läbi mõeldud
pidustustel mida nimetati
õukonnaetendusteks (ballets
de la cour). Sageli toimusid
pidustustel ka hobuste
paraadmarsid, pidulikud
rongkäigud, peeti kõnesid ja
lauldi ning tantsiti.
Balleti loomine
Ballett on tantsu, muusika,
lavakujunduse, kostüümide
ja valgustuse
kombinisatsioon. Balleti
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 23 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-09-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
talvi007
Õppematerjali autor
1 Ballett Pr. ballet, it. Balletto. Ballett on sünteeskunsti zanr. Komponentideks koreograafia, dramaturgia, muusika, kujatav kunst (dekoratsioonid, kostüümid). Nendest juhtival positsioonil kahtlemata koreograafia ehk tantsukunst. Balleti sisukorda näitab stsenaarium, mis tutvustab sündmusi, määrab ideesid, konflikte ja karaktereid. Stsenaarium on tulevase lavateose eskiis-tekst. Selle autoriks võib olla balleti dramaturg (kirjanik), balleti lavastaja (ballettmeister), helilooja, maalikunstnik,
1 Ballett Pr. ballet, it. Balletto. Ballett on sünteeskunsti zanr. Komponentideks koreograafia, dramaturgia, muusika, kujatav kunst (dekoratsioonid, kostüümid). Nendest juhtival positsioonil kahtlemata koreograafia ehk tantsukunst. Balleti sisukorda näitab stsenaarium, mis tutvustab sündmusi, määrab ideesid, konflikte ja karaktereid. Stsenaarium on tulevase lavateose eskiis-tekst. Selle autoriks võib olla balleti dramaturg (kirjanik), balleti lavastaja (ballettmeister), helilooja, maalikunstnik,
Ballett Balletis on terviklikuks kunstiteoseks ühendatud mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ning kujutav kunst lavakujunduse ja kostüümide näol. Balletietenduste ja tantsude loomise kunsti nimetatakse koreograafiaks. Ballettmeister ehk koreograaf loob teose sisule ja muusikale vastava liikumise ja tantsud. Paljud balletid on sündinud helilooja ja koreograafi ühistööna. Ballett koosneb nii soolo-, ansambli- kui ka rühmatantsudest . Naistantsijaid nimetatakse baleriinideks, juhtivat nais-solisti priimabaleriiniks. Kui ma peaksin minema vaatama balletti, siis läheksin ikka vaatama seda kõige kuulsamat- "Luikede järve". Kõige tuntum balleti muusikapala on väikeste luikede tants. "Luikede järv" on paljude maade balletilavade populaarseim ballett, hoides kindlat kohta peaaegu kõigi muusikateatrite repertuaaris. Balleti seob nauditavaks tervikuks Tsaikovski geniaalne muusika, poeetiline tegevustik ning tans
Euroopas. Londonis nägi teda Sergei Djagilev, kes tegi talle ettepaneku ühineda trupiga Ballets Russes, algul tantsijana, hiljem peakoreograafina. Põlvevigastus tegi tema tantsijakarjäärile lõpu. Metseen Lincoln Kirstein (19071996) veenis 1933 Balanchine'i tulema USA-sse ja rajama ameerika balletitrupi. Balamchine rajas kõigepealt balletikooli. Aasta hiljem avati American Ballet ning sellest sai Metropolitan Opera balletitrupp. Balanchine lahkus peagi. Kasutatud Kirjandus Google otsing Vikipeedia Muusikaõpik VII-VIII Miksike
Sissejuhatus Ballett on muusikaline lavateos, kus on terviklikuks kunstiteoseks ühendatud mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ning kujutav kunst lavakujunduse, valguse ja kostüümide näol. Balletis antakse teose sisu edasi tantsu ja pantomiimiga. Selle aluseks olev kirjanduslik süzee on tavaliselt muusikaga lahutamatult seoses. Muusika kajastab etenduses toimuvaid sündmusi ning tegelaste tundeid ja areneb vastavalt vajadusele kõigi dramaturgiareeglite järgi. Balletietenduste ja tantsude loomise kunsti nimetatakse koreograafiaks. Ballettmeister aga loob teose sisule ja muusikale vastava liikumise ja tantsud. Ballett koosneb nii soolo-, kahe tantsija pas de deux`st- kui ka väiksemate tantsurühmade-kordeballeti esinemisest. Muidugi esitatakse seal ka karaktertantse. Klassikalises balletis kasutatakse sajandite jooksul väljakujunenud tantsutehnikat, mida iseloomustab rangelt fikseeritud kehahoid ja jalgade väljapoole pööratus, mis on vajalik liigituste suure
kostüümid nägid välja väga loomutruud ning oli isegi näha, et tantsijate jaoks olid need mugavad, mis kindlasti on balleti etenduse puhul väga tähtsaks teguriks. Väga hea mulje jättis mulle lavastaja Tiit Härma töö. Etendus oli ülesehitatud arusaadavalt ning põimitult. Esimese vaatluse vaatasin ma ära nii, et ma polnud varasemalt mitte midagi selle teose temaatikast lugenud, kuid ma sain suurepäraselt aru, mida on tahetud edasi anda. Vaheaja ajal lugesin ma läbi lühitutvustuse balletist ning siis oli mul veel parem seda vaadata, kuna teadsin täpselt mis hetke ja emotsiooni on tahetud muusikaga, kostüümiga, tantsuga edasi anda. „Luikede järve“ ballett rääkis prints Siegfriedist, kes täiskasvanuks saades oma sõpradega pidutses ning peale seda järve äärde läks. Seal märkas ta luikede parve ja luik Odette ilu võlub koheselt printsi. Siis korraldas printsi ema oma pojale balli, kust ta pidi omale valima naise, kellega abielluda
Pjotr Tsaikovski Luikede Järv Pjotr Tsaikovski Luikede järv Odette/Ottilie : Galina Laus Koreograaf-lavastaja: Tiit Härm Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Prints Siegfried: Maksim Tsukarjov Dirigendid: Mihhail Gerts, Risto Joost Kujundus ja kostüümid: Eldor Renter Valguskunstnik : Airi Eras Andrei Mihnevitch Andrus Laur Nanae Maruyama Olga Rjabikova Vaatused Osatäitjad I vaatus Park lossi lähedal. Prints Siegfried pühitseb sõpradega oma täisealiseks saamist. Pärast
...............................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................10 Lisad..........................................................................11 Sissejuhatus Valisin Pjotr Tsaikovski loomingu oma referaadi teemaks, sest ta on üks tuntumaid Vene heliloojaid. Ta oli Vene klassikalise sümfoonia rajaja ning seetõttu ka väga hinnatud helilooja. Tema stiiliks oli romantism, mille läbi ta püüdis väljendada isiklikke hingelisi läbielamisi-õnnepüüdlusi, kaotusvalu, unelmaid, meeleheidet. Uurimuse käigus püüan rohkem õppida P. Tsaikovski mõttemaailma tundma ning saada juurde teadmisi tema ooperite ning balletide kohta. Referaadi põhiülesandeks ongi uurida tema tuntumaid ballette ning oopereid. 3 Elulugu Pjotr Tsaikovski sündis 25. aprillil 1840. a. Uraalides
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid