Ballet läbi soprdi ja teaduse. (0)

Ballet li
spordi ja
teaduse Talvi
Marta
2007
XB
Balleti algus
Ballett sai alguse XVI ja
XVII sajandil Euroopa
õukondades. Õukondlased
osalesid aedades ja
ballisaalides toimunud
peensusteni läbi mõeldud
pidustustel mida nimetati
õukonnaetendusteks (ballets
de la cour). Sageli toimusid
pidustustel ka hobuste
paraadmarsid, pidulikud
rongkäigud, peeti kõnesid ja
lauldi ning tantsiti.
Balleti loomine
Ballett on tantsu, muusika,
lavakujunduse, kostüümide
ja valgustuse
kombinisatsioon. Balleti
lavastus on paljude inimeste
koostöö tulemus.
Ballettmeistrile kuulub
lavastuse idee ja ta
kavandab sammud. Ta
töötab koos heliloojaga, kes
on loonud lavastuse
muusika või helikujunduse.
Heliloojad
Jean Baptiste Lully (16321687)
Üks esimesi balleti
heliloojaid Louis XIV
õukonnas, oli Lully ka
ise tantsija.
Temast sai Kuningliku
Muusikaakadeemia
direktor.
Tema loomingu hulka
kuulub ka "Kuninglik
ööballett".
Frederic Chopin (1810 ­ 1849)
Sündis Poolas. Ta ei kirjutanud
otseselt balleti muusikat, kuid
tema loomingut on kasutatud
paljudes balleti muusikates.
Enim tuntud on arvatavasti
"Chopiniana", millele seadis
koreograafia Mihhail Fokin.
Jerome Robbins kasutas
Chopini muusikat ballettide
"Konsert" ja "Tantsud
koosviibimisel" ning Frederick
Ashton "Kuu aega maal"
loomisel.
Leo Delibes (18361891)
Oli Prantsue helilooja,
keda Tsaikovski väga
hindas.
Lõi balletid "Allikas",
"Sylvia" ja "Coppelias".
Viimases arendas ta
edasi juhtmotiivi ­ igale
tegelasele iseloomuliku
muusikalist kujundit.
Pjotr Tsaikovski (18401893)
Ta on kirjutanud lüürilis ja
dramaatilist muusikat Vene
balletiteatritele. Tema
meistriteosed on "Luikede
järv", "Uinuvkaunitar" ja
"Pähklipureja".
Helilooja Marius Petipa
esitas Tsaikovskile täpsed
nõuded, arvestades välja,
mitu muusikatakti oli vaja
igat tseeni või sammude või
seeria tantsimiseks.
Marius Petipa (18181910)
Õppis esmalt oma isa
juhendamisel siis Auguste