Balkani tragöödia ehk Jugoslaavia kriis (0)

Balkani tragöödia ehk 
Jugoslaavia kriis
http://www.ciee.org/highschool/host-schools/lessonplans/images/mapyugoslavia479x484.gif
Jugoslaavia
Jugoslaavia nime kandis perioodil 1918-2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud 
liitriik .
Liitriigi ametlikke nimesid on olnud mitmeid. Näiteks: Jugoslaavia  Kuningriik  
(1929-1941) ja Jugoslaavia Föderatiivne Rahvavabariik (1946-1943)
Sinna alla kuulusid:  Bosnia  ja Hertsegoviina, Horvaatia,  Makedoonia , 
Montenegro,  Serbia  (kuhu kuulusid veel Kosovo  ja Vojvodina) ja  Sloveenia .
Tragöödia algus
1989. aastal tahtis mitu Jugoslaavia osariiki iseseisvaks saada. 
Liitriigi lagunemine muutus paratamatuks, kuna Serbias (Jugoslaavia tuumikus) 
tuli võimule endine kommunistlik liider Slobodan Miloševic, kes võimu 
säilitamiseks mängis marurahvuslikel tunnetel. 
Lääneriigid üritasid Jugoslaavias toimuvast eemale hoida, kuid tunnustasid 
siiski selle osade enesemääramisõigust.
Lääne ebakindel poliitika andis Serbiale  julgust proovida Jugoslaaviat sõjalise 
jõuga koos hoida.
Sloveenia
Esimesena iseseisvus  1991. aastal Sloveenia. 
Serbia vastas sellele kohe sõjaga, mis kestis 10 päeva. 
Kuna Serbial ja Sloveenial polnud ühist piiri ning teised Jugoslaavia osad 
keeldusid serblaste üksusi läbi laskmast, jäi rünnak tagasihoidlikuks ja 
sloveenlased lõid selle kerge vaevaga tagasi. 
Horvaatia ja Bosnia ja Hertzegovina
Horvaatial ja Bosnia ja Hertzegovinal iseseisvumisega nii lihtsalt ei läinud. 
Tänu Sloveenia kergele iseseisvumisele hakkas Serbia seda raevukamalt 
takistama teiste Jugoslaavia osade iseseisvuspüüdlusi.
Puhkes verine sõda, kus kõik süüdistasid üksteist vastastiku etnilises 
puhastuses  ning massimõrvades. 
Eriti julmalt tegutsesid Serbia sõjaväeüksused, kes toetasid Horvaatia ja Bosnia 
serblaste relvavõitlust. 
Euroopa rahuvalvejõud ei suutnud massimõrvu takistada, alles  NATO  
sekkumine 1995. aastal pani vägivallale piiri  ning sundis sõdivaid rahvaid rahu 
sõlmima.
Kosovo
1998. aastal alustas Serbia aktsioone maa edelaosas Kosovos tegutsevate 
albaania partisanide vastu, kasutades taas etnilise puhastuse taktikat. 
Kuna Serbia ei nõustunud vägivalda lõpetama, hakkas NATO 1999. aasta 
kevadel Serbiat pommitama. 
Rohkem kui kaks kuud kestnud 
pommirünnakute järel oli Serbia 
sunnitud alistuma ning 1999. aasta 
suvel saabusid Kosovosse 
rahvusvahelised rahuvalvejõud, kes 
konflikti lõpetasid.
2000. aastal toimunud Serbia presidendivalimistel kaotas Miloševic võimu ning 
riigis alustati demokraatlikke ümberkorraldusi. 
2003. aastal nimetati Jugoslaavia ümber Serbia ja Montenegroks.
2006. aastal kuulutasid Montenegro ja Serbia end iseseisvateks riikideks.
Olukord Balkani poolsaarel on aga endiselt pinev. 
http://europarltv.europa.eu/en/player.aspx?pid=19699845-0ae6-4e55-97f2-9f2b00b743c3
Täname Tähelepanu eest!

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Jugoslaavia
• Tragöödia algus
• Slide 5
• Sloveenia