Balkani tragöödia ehk Jugoslaavia kriis (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

21

pptx

Balkani tragöödia ehk Jugoslaavia kriis

Balkani tragöödia ehk Jugoslaavia kriis http://www.ciee.org/highschool/host-schools/lessonplans/images/mapyugoslavia479x484.gif  Jugoslaavia Jugoslaavia nime kandis perioodil 1918-2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik. Liitriigi ametlikke nimesid on olnud mitmeid. Näiteks: Jugoslaavia Kuningriik (1929-1941) ja Jugoslaavia Föderatiivne Rahvavabariik (1946-1943) Sinna alla kuulusid: Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Serbia (kuhu kuulusid veel Kosovo ja Vojvodina) ja Sloveenia.  Tragöödia algus 1989. aastal tahtis mitu Jugoslaavia osariiki iseseisvaks saada. Liitriigi lagunemine muutus paratamatuks, kuna Serbias (Jugoslaavia tuumikus) tuli võimule endine kommunistlik liider Slobodan Milosevic, kes võimu säilitamiseks mängis marurahvuslikel tunnetel.

Ajalugu

1

docx

Lahesõda ja Balkani tragöödia

Ühendriikidel lüüa Iraagi armee enne, kui need jõudsid lagingusse astudagi. Veebruaris 1991 vabastasid liitlasväed Kuveidi ning jätkasid sõda Iraagi alal. Iraagis aga algas rahvaülestõus Husseini diktatuuri vastu, mida omakorda õhutas Ameerika president Bush. Husseini reziim oli langemas, kuid siis sundis araabia riikide ja Euroopa liitlaste surve ameeriklasi vaherahu sõlmima (28 veebruar 1991). BALKANI TRAGÖÖDIA 1989 aastal tahtis mitu Jugoslaavia osariiki iseseisvaks saada. Liitriigi lagunemine muutus paratamatuks, kui Serbias tuli võimule endine kommunistlik liider Milosevic. Lääneriigid üritasid Jugoslaavias toimuvasse mitte sekkuda, kuid tunnistasid siiski selle osade enesemääramisõigust. Lääne ebakindel poliitika andis aga Serbiale julgust proovida Jugoslaaviat sõjalise jõuga koos hoida. 1991 aastal iseseisvus esimesena Sloveenia. Serbia vastas sellele kohe sõjaga, kuid kuna

Ajalugu

14

pptx

Jugoslaavia lagunemine

Jugoslaavia lagunemine • Pärast kommunistide võitu teises maailmasõjas moodustati kuuest vabariigist Jugoslaavia Sotsialistlik Föderaalne vabariik. • Lisaks moodustus Serbias kaks iseseisvat provintsi: Vojvodina ja Kosovo. • Jugoslaaviat hakkas juhtima Josip Bronz Tito. • Tito surm 1980. aastal nõrgestas föderaalset valitsust, sest enam ei suudetud tegeleda poliitiliste probleemidega. • 1987 aastal tuli Serbias võimule Slobodan Miloševic, ja läbi mitmete populistlike sammude sai ta oma kontrolli alla Kosovo, Vojvodina ja Montenegro. • 1990

Ajalugu

92

docx

Maailm 20. sajandi algul

noorsoomlased(mässumeelsed), neid eristas keel, ametlik keel 19 saj lõpuni oli rootsi keel, noorsoomlased rääkisid rootsi keeles, vanasoomlased soome keeles Rahvusvahelised suhted 20. Sajandi algul Riikide liidud 1- Kolmikliit 1882 Kolmikliit Sksamaa- juhtiv riik Austria-Ungari- sisemiselt ebakindel Itaalia-nõrgim lüli 2. 1983 Antant Vene-Prantsuse liit 1904 Prantsuse-Inglise liit (Entente cordiale) 1907 Vene-Inglise liit Rahvusvahelised kriisid 1905 I Maroko kriis Prantsusmaa tahtis kehtestada kontrolli Maroko üle. Saksamaa oli selle vastu ja ähvardas sõjalise sekkumisega Konflikt lahendati rahvusvahelise konverentsi kokkutulemisega 1908 Bosnia kriis 1908 liitis Austria-Ungari endaga Bosnia Venemaa ja Serbia olid selle vastu Saksamaa toetas Austria-Ungarit 1911 I Maroko kriis Prantsusmaa laiendas oma võimu Marokos Saksamaa saatis Maroko rannikule omma sõjalaeva, ähvardades sõjaga. Tänu Suurbritannia sekkumisele, kriis lahendati

Ajalugu

47

doc

Ajaloo kiirkursus

sajandi vahetusel?.................................................................. 18 I MAAILMASÕDA (1914-1918)..................................................................................................20 Sõjaliste liitude tekkimine......................................................................................................... 20 Kriisikolded:.............................................................................................................................. 20 Balkani poolsaar- "püssirohutünn"............................................................................................20 Esimene Maailmasõda................................................................................................................... 22 28.06.1914 ­ 11.11.1918............................................................................................................... 22 Põhjused.........................................................................................

Ajalugu

176

doc

Nõukogude Liidu ajalugu osa 2

tema korraldusel sooritasid Sm pommilennukid rünnaku Bukaresti vastu, Rumeenia koalitsioonivalitsus kuulutas Sm-le sõja. 12.sept kirj Moskvas alla vaherahulepingule Rumeenia ja NL vahel. Rumeenia vallutamine tähendas tõsist lööki Sm majanduspotentsiaalile. Ploeisti naftaallikad läksid Punaarmee kontrolli alla ja hakkasid seda varustama, läksid Sm jaoks kaduma, Sm sõjatööstuses tekkis tõsine kütteainete kriis. Teisalt NL jaoks tähendas Rumeenia vallutamine uusi perspektiive tulevikuks, Rumeeniast avanes ühe korraga 3 potentsiaalset pealetungisuunda- lõunasse Bulgaaria peale, läände Jugoslaaviasse, piki Doonau orgu, vältides mäestikke, Ungarisse ja sealtkaudu edasi Austriasse. Kõiki võimalikke rünnakusuundi üritati ka jätkuvalt rakendada. Bulgaaria Kõigist slaavi riikidest aja jooksul kõige sõbralikum, oli ametlikult Sm liitlane, oli Sm survel

Ajalugu

222

doc

Nõukogude Liidu ajalugu

Peetud ka rahandus- või majandusgeeniuseks, oskas Vm maj ja tööstuslikku arengut järsult kiirendada, ise väitis, et tema eesmärgiks on luua Vm-st kapitalismi kasvuhoone. Selleks oli tal ka oluline vahend- välislaenud ja väliskapitali kaasamine, Vm tuli muuta väliskapitali jaoks atraktiivseks. 1890Ndad olid Vm tööstuse jaoks soodne arenguperiood, uue saj algus nii kena enam ei olnud, 1900-1903 tabas Vene tööstust I kapitalistlik kriis, sellele järgnes 1904-1905 Vene-Jaapani sõda ja 1905-1907 Vene revolutsioon, tegi olukorra veelgi raskemaks. Vapustustes toibumiseks kulus veel aastaid, uus industrialiseerimise laine 1910-1911, selle eest olid need aastad tormilise arengu perioodiks. Ilmasõja eel andis Vm tööstus u 28% SKT-st. Piirkondlikud eripärad olid olulised, arenenud tööstusrajoone polnud jalaga segada. Tööstuslik keskrajoon ümber Moskva, endise pealinna.

Ajalugu

Kommentaarid (0)