Bakterite ehitus (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

rtf

Algloomad

1. PROTOZOOLOOGIA- teadusharu mis tegeleb algloomade uurimisega 2. ALGOLOOGIA - teadusharu mis uurib vetikaid 3. RÄNIVETIKAD- on umbes 16 000 liiki, üherakulised või koloonilised. arvatavasti veerand fotosünteesi käigus produtseeritud orgaanilistest ainetest sünteesitakse ränivetikate poolt. räni vet. on olulised vee hapnikuga varustajad , esmane toiduobjekt paljudele fütoplanktonist toituvatele veeloomadelew. ränivetika tunnuseks on vetikarakku ümbritsev ränipantser. põhiliseks paljunemis viisiks on pooldumine. kõigepealt eemalduvad kaaned, seejärel pooldub tuum ja protoplasma. Mõlemad tütarrakud saavad ühe vana poolme ja kastvatab selle vastu uue, alati sisemise (väiksema). Kui rakk ob vähenenud sellel teel kolmandiku heidab ta ühe rakupõlvkonna pantseri ära- moodustub aksospoor, mis kasvab algsete mõõtudeni. Aksospooride tekkega kaasneb tihti ka suguline protsess. 4. PRUUNVETIKAD-umbes 1500 liiki on nii mikro- kui makroskoopolisi organisme. mõned võivad ka

Bioloogia

2

docx

Bioloogia Kontrolltöö

Bioloogia 1. Ränivetikad- on suurim vetikate rühm, ligikaudu 16000 liiki, on üherakulised või elavad kolooniatena, võivad hõljuda või elada veekogu põhja kinnitatult. Iseloomulikuks tunnuseks on ränipantser. 2. Pruunvetikad- teada 1500 liiki ja enamus neist elavad merevees. Nende seas on ni mikro- kui makroskoopilisi organisme. Pruunvetikad on võimelised fotosünteesima 20-30m sügavusel. Meie vetes esineb harilik õisadru. 3. Punavetikad- põhiliselt esinevad soolases vees ja sügavamal kui teised vetikarühmad u 200m sügavusel. Teada u 1500 liiki. Põhiliselt on nad hulkraksed ja sisaldavad klorofülli, mis aitab neil fotosünteesida nõrgas valguses. Punavetikatest toodetakse agarit, mida kasutatakse toiduainete tööstuses ja meditsiinis. 4. Rohevetikad- enamik elab magevetes, osa ka mullas, puudüvedel ja lumel. Osa neist elab sümbioosis vee algloomadega, selgrootute loomadega või seentega. Teada üle

Bioloogia

5

doc

Algloomad e. protistid

Vastupidavad hapnikupuudusele, kõrgele süsihappegaasi sisaldusele ning teistele äärmuslikele mõjutustele. Algloomade hulka kuulub ka inimesele ohtlike parasiite, kahjustavad kudesid ja elundeid, põhjustavad tõsiseid haigusi. Enamik vabalt elavaid algloomi on kas kiskjaliste eluviisidega või kommensaalid. Kiskjalised toituvad bakteritest, vetikatest, mikroseentest jne, kommensaalid toituvad teiste poolt loodud orgaanilisest ainest. Algloomade ehitus ja elutegevus Keha üherakuline ning suurus 1-300 mikromeetrit (0,3mm). Alglooma rakumembraan on loomarakule tüüpilise ehitusega ja võib olla ketud elaste katte ­ pelliikuliga. Algloomad liiguvad ebajalgade, viburite või ripsmete abil. Ebajalgadeks ehk kulenditeks nim. mitmesuguse kujuga ajutisi väljasopistavaid tsütoplasma osi. Viburid (pikad niiditaolised struktuurid) ja ripsmed (lühikesed niidid) on sarnase ehitusega.

Bioloogia

3

docx

BIOLOOGIA kordamisküsimused

1) RÄNIVETIKAD arvukus: ~16 000 liiki (suurima liikide arvuga vetikarühm) elukoht: mered, mageveekogud kirjeldus: üherakulised või koloniaalsed organismid, kes hõljuvad vabalt vees või elavad veekogu põhjas. Vetika rakku ümbritseb iseloomulik ränipantser, mis on igal liigil unikaalse struktuuriga ja muudab liigid väga eriilmeliseks. tähtsus: ränivetikad on olulised fütoplanktoni koostisosad sünteesides ~25% kogu maakeral toodetud orgaanilisest ainest (varustavad vett hapnikuga ja on toiduks veeloomadele). 2) PRUUNVETIKAD arvukus: ~2000 liiki elukoht: mered kirjeldus: mikro- ja makroskoopilised organismid, kelle seas on ka 60m pikkuseid/300kg isendeid moodustades veealuseid tihnikuid, mis võivad rannikuveest ulatuda kilomeetrite kaugusele tänu oma võimele fotosünteesida hapn

Bioloogia

5

docx

Bioloogia KT 1

Vastandub homoloogiale kui struktuursele sarnasusele. Näiteks kiili ja nahkhiire tiivad on analoogsed, ent mitte homoloogsed elundid. 6. Viroloogia Viroloogia ehk viirusõpetus on viirusi uuriv teadusharu. 7. Viiruspartikkel on viirusosake väljaspool peremees organismimi. Lihtsalt eksisteerib, pahandust ei tee aga nii pea kui leiab omale peremeesorganismi siis hakkab möllama. 8. Bakteriofaag Bakteriofaagid ehk bakteriviirused ehk faagid on bakterite viirused. Viirused kes nakatavad baktereid. 9. Viiruse paljunemise etapid (6etappi) 1) Viiruse genoom tungib rakku (nakatumine) 2) Raku sünteesiprotsessid alluvad viiruse nukleiinhappes olevale infole 3) Uute viiruste süntees rakus 4) Peremeesrakk puruneb 5) Viirused väljuvad 6) Viirused nakatavad uusi rakke  10. Vaktsineerimine Surmatud või nõrgestatud viiruse lisamine kehasse, et organism saaks toota antikehasid. 11. Herpesviirused

Bioloogia

Kommentaarid (1)