Bakteri mõisted (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Bakteri mõisted

Bakterid - Kõige väiksemad üherakulised organismid, mis suudavad iseseisvalt kasvada ja paljuneda. Bakteritel puudub tuum.

Arhed- Ürgbakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonna-tingimustes ja erinevad kõigist teistes bakteritest.

Prokarüoot- Organism (ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid .

Nukleoid - piirkond bakterirakus, kus paikneb DNA.

Plasmiid - Bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks.

Endospoor - luuakse osade bakterite poolt ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks.

Koloonia- moodustub ühe raku paljunedes miljonitest rakkudest.

Generatsiooniaeg - rakkude arvu kahekordistumiseks bakteripopulatsioonis./ aeg, mis kulub ühe raku pooldumiseks.

Heterotroof- Organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine osüdatsioonil.

Autotroof - Organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse, kas valgusenergiat (fotosünteesija) või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat (kemosünteesija)

Kemoorganotroof- saavad energiat orgaaniliste ühendite oksüdatsioonist.

Kemololiotroof- autotroofsed kemosünteesijad bakterid.

Aeroobne hingamine - hingamine, milleks on vaja hapnikku.

Anaeroobne hingamine – hingamine, mis ei vaja hapnikku.

Käärimine- teatud tüüpi organismide (bakterite ja pärmseente) ainevahetusprotsess, mis toimub anaeroobses (hapnikuvabas keskkonnas) ühenditeni, mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel.

Antibioodikumid- ravimid, mis pärsivad või peatavad bakterite kasvu. Need ei toimi viiruste suhtes, mis põhjustavad näiteks grippi, külmetushaigusi ja ägedat bronhiiti.

Aktiivmuda- helbeline muda , mis moodustub reoveo basslinides. Helbed koosnevad reoveo hõljuvainest ja mikroobidest, kes aitavad neid lagundada.

Biokile- aktiivpinnale kuuluv kile, kus lisaks bakterite moodustuvad

Huumus- maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni või musta värvusega amorfne aine.

Mügarbakterid- perekond gramnegatiivseid mullabakterid, kes seovad õhust lämmastikku.

Nitrifikatsioon- ammoniaagi bioloogiline kaheetapiline oksüdeerumine hapniku osalusel nitraatideks. Protsessi viivad läbi nitrifitseerijad bakterid.

Denitrifikatsioon - lämmastikuringe oluline lüli, milles nitraadid või nitritid redutseeritakse järk-järgult gaasilisteks ühenditeks (N2O või N2). Denitrifikatsiooni viivad läbi denitrifitseerijad bakterid.

Normaalne mikrofloora - enamasti kahjutu ja selle koostis sõltub paljudest asjaoludest. Normaalne mikrofloora kaitseb organismi haigusetekitajate eest, takistades organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudedele, stimuleerides antikehade teket.

Patogeenne bakter-

Toksiin - organismi eritatud mürk.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-04-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kalvik91 Õppematerjali autor

1. Bakterid- Kõige väiksemad üherakulised organismid, mis suudavad iseseisvalt kasvada ja paljuneda. Bakteritel puudub tuum.
2. Arhed- Ürgbakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonna-tingimustes ja erinevad kõigist teistes bakteritest.
3. Prokarüoot- Organism (ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid.
4. Nukleoid- piirkond bakterirakus, kus paikneb DNA.
5. Plasmiid- Bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks.
6. Endospoor- luuakse osade bakterite poolt ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks.
7. Koloonia- moodustub ühe raku paljunedes miljonitest rakkudest.

Sarnased õppematerjalid

doc

Bakterid - spikker

mitu. Koloonia kunstlikult söötmel paljunevad bakterid moodustavad silmaga nähtavaid kolooniaid. Heterotroof saavad energiat orgaaniliste ühendite oksüdatsioonist. Autodroofid kasutavad süsinikuallikana CO2. antibiootikum ained mis üliväikestes kogustes pärsivad teiste bakterite kasvu, takistades nende valgusünteesi, rakukesta sünteesi, dna replikatsiooni või transkriptsiooni. Mügarbakter õhulämmastikku siduv bakter ealb sümbioosis liblikõielise taimega moodustades taime juurele mügaraid. Normaalne mikrofloora taimede ja inimestega koos elavad bakterid. Patogeenne bakter Bakterid mis inimese organismi sattudes põhjustavad haigusi, enamused neist sisaldavad toksiine. Aktiivmuda - biopuhastites tekkiv helbeline muda. Biokile biopuhasti pinnale tekkiv kiht mis sisaldab lisaks bakteritele ka seeni ja algloomi.

Bioloogia

pdf

Vee mikrobioloogia eksam

1. Seleta lahti järgmised metabolismitüübid: a) Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat b) Organotroof- Organism, kes elektroni doonorina kasutab orgaanilisi aineid (loomad ja seened) c) Litotroof- saab energiat anorgaanilistest ainetest. (litotroofsete protsesside käigus anorg ühendid oksüdeeritakse, vabanev energia kasutatakse ära hingamisprotsessides ja CO2 redutseerimisel). Bakterid, taimed või fotosünteesivad protistid. d) Heteretroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. e) Fototroof- on organism, kes saab energiat valgusenergiast (bakterid, protistid ja taimed ehk fotosünteesivad organismid). f) Kemilitotroof- bakterid, kes saavad energiat keemiliste sidemete energiast (erinevalt autolitotroofidest, kes saavad en

Vee mikrobioloogia

docx

Viirused ja bakterid

- keskkonna puhastamine 14. Milles seisneb viiruste tähtsus looduses? Viirused teostavad geenide ülekannet. MÕISTED: vaktsiin- nõrgestatud viirus, mis viiakse kehasse et see toodaks antikehi ja seega tekiks immuunsus; viirusvektor- viirustel põhinev geenide ülekandesüsteem; antikeha- valgud, mis nõrgestavad haigustekitajaid (viiruseid); antigeen- organismile kahjulikud võõrvalgud, mida toodavad viirused. Bakterid 1. Kirjelda bakteri raku ehitust? Täpsusta bakteriraku osade ülesandeid. Bakterirakk on eeltuumne. nukleoidid - Paikneb DNA, üks rõngakujuline kromosoom, plasmiidid – väiksemad DNA rõngasmolekulid(seal on geenid, mis tavaolukorras pole vajalikud), tsütoplasmat katab rakumembraan, mida katab rakukest, mille peak kapsel. 2 Nicole Maria Klais; 11 H

Bioloogia

pdf

Viirused, Bakterid, Seened

tulemusel tekiv seenejuur. MÕISTED: metaboliit - vaheprodukt haustor muundunud hüüfid(seeneniidid) sporangium eoslad, leivad pinnal tekivad spetsiaalsed hüüfid, millel arenevad eoseid kandvad eoslad mükotoksiin mõned toiduainetel kasvavd seened võivad eristada inimesele mürgised ühendid ehk mükotoksiine hüüf - seeneniit mütseel - seeneniidistik Bakterid 1. Kirjelda bakteri raku ehitust? Täpsusta bakteriraku osade ülesandeid. Bakterirakk on eeltuumne. Nukleoidid - Paikneb DNA, üks rõngakujuline kromosoom, plasmiidid väiksemad DNA rõngasmolekulid(seal on geenid, mis tavaolukorras pole vajalikud), tsütoplasmat katab rakumembraan, mida katab rakukest, mille peak kapsel. Piilid, mis aitavad pindadele kleepuda. Vibur saavad vees liikuda. ribosoomid 2. Mille poolest erineb bakterirakk loomarakust?

Bioloogia

docx

Bioloogia küsimused 11. klassile

4) Nukleoid ja plasmiidid Rõngakujuline kromosoom, kuhu on koondunud bakteriraku geneetiline materjal . Bakterrakk on hoploidne. Bakterirakul puudub tuumamemrbaan. Plasmiidid on iseseisvad DNA rõngas molekulid, mis määravad mitmesuguseid raku omadusi. (Diplodine 46, hoplodine 23) 5) Eosed ehk endospoorid Moodustavad osad bakterid väliskeskkonnas eksisteerimiseks. Taluvad keetmist 30-40 minutit. 6) Bakterite suurus Eri bakteri liikide rakud on eri suurusega 0,5-3 mikromeetrit Bakterite kasv ja paljunemine Raku mõõtmed muutuvad väga vähe. Kasv = bakterikoloonia kasv, rakkude hulga suurenemine. 1. Bakteri rakk suureneb 2. Toimub rõnguskromosoomi replikatsioon 3. Toimub plasmiidide arvu suurenemine 4. Rakukest ja membraan sopistuvad 5. Moodustub rakuvahele sein 6. Bakterirakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Generatsiooniaeg

Bioloogia

doc

Bakterite üldiseloomustus

eluvormid Maal. Kuid mida kujutavad endast need imepisikesed organismid, mida me palja silmaga ei näe, kuid keda on kõikjal ja üsna suurel hulgal? Neid leidub nii õhus, vees, mullas kui ka kõigi muude organismide kehas. Kuigi me seda endale igapäevaste tegevuste juures alati ei teadvusta, ümbritsevad bakterid meid igal sammul. Süües, juues ning isegi magades oleme alati ümbritsetud bakteritest. Haigestudes ei teadvusta paljud meist enesele, et haiguse tekitajaks on enamasti bakter ning mida ta põhjustada võib. Niisamuti ei mõtle me köögivilju hapendades, et seda protsessi viivad läbi just bakterid. Need on vaid üksikud igapäevategevustest, milles bakterid mängivad olulist rolli. Hoolimata oma väikestest mõõtmetest ei tohi me unustada kui tähtsat osa bakterid meie igapäevaelus mängivad. Käesolev referaat püüabki anda ülevaate sellest millised on bakterid, nende ehitus ja kuju.

Toiduhügieen

docx

mikrobioloogia

· Inimese mikroobikooslus Inimese normaalne mikrobioota: mõisted, nende erinevused. mikrobioota - mikroobikooslus ühes kehaosas mikrobioom - kõik mikroobid, nende komponendid ja aktiivsused kokku Normaalse mikrobioota funktsioonid inimese jaoks ja faktorid, millest selle koostis sõltub. – Mikrobioomi funktsioonid: immuunsüsteemi “välajõpe”, kiudainete lagundamine, vitamiinide süntees sooles, rasvhapete moodustumine sooles, sooleepiteeli tugevdamine, kaitse patogeenide eest, ravimite töötlemine, meeleolu mõjutamine.

Mikrobioloogia

doc

Mikrobioloogia kordamiskusimused

Nad võivad olla koki- või pulgakujulised, kuid leidub ka niitjad vorme. Osad neist on saprofüüdid, teised patogeenid. Paljunevad pooldumise teel. 10. Bakterite viburid, spoorid ja spooride moodustumine Viburid on pikad spiraalsed proteiinid, mis kinnituvad raku seinale. Bakterite fenotüübilisel klassifitseerimisel on need üheks oluliseks tunnuseks Spoorid- Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust kui ka desinfektsioonivahendeid. Vaid vähesed tõvestavatest bakteritest moodustavad spoore. Spooride asetus bakterirakus on liikide piires erinev. Selle abil on võimalik hinnata bakteriliiki. Osad spoorid asetsevad bakteriraku ühel pool otsas (subterminaalsed bakterid), teistel on endospoor bakteris rakuseina lähedal. Mõnedel bakteritel asuvad spoorid keskel.

Mikrobioloogia

Rohkem sarnaseid