* aega, mis kulub bakterikoloonia kahekordistumiseks, nimetatakse generatsiooniajaks * niitbakterid paljunevad tükikestega * konjugatsioon enne pooldumist võivad bakterirakud vahetada geneetilist informatsiooni, kleepuvad kokku * sporulatsioon e spoori teke kehvade tingimuste ületamiseks Bakterite ainevahetus. * omastavad toitu remootselt kogu kehaga, energia salvestatakse ATP-na * makromolekule omastada ei suuda, bakter eraldab välikeskkonda ensüüme, mis neid lagundavad * energia ja süsiniku allikana kasutamist nim. toitumiseks * energiallikad ATP sünteesiks: - päikeseenergia - orgaanilistes/anorgaanilistes ainetes sisalduvad energia * süsinikuallikad keha ülesehituseks: - orgaaniliste ainete lagundamisel tekkiv süsinik - CO2-st * kemolitotroofid lagundavad anorgaanilist ainet Bakterite jaotus. Hapnikutarbimise alusel:
gonorröa, siberi katk, salmonelloos, streptokokk infektsioonid , stafülokokk infektsioonid, shigelloos e.düsenteeria, listerioos). TUBERKULOOS- Seda põhjustavad inimestel M.tuberculosis, M. Bovis ja M.africanum. Levib süljepiisakeste abil (köhimine, aevastamine, laulmine jne). DIFTEERIA- corynebacterium diphteriae. Nakatumine peamiselt süljepiisakeste kaudu, kuid ka nahakontakti kaudu nahahaavandite puhul. TEETANUS - Haigustekitaja on eostega bakter Clostridium tetani, mis organismi sattununa toodab anaeroobsetes tingimustes toksiine (teetanusetoksiini). Haigustekitaja satub organismi haava kaudu. LÄKAKÖHA - tekitajaks on kurgus ja ninaneelus paljunev bakter Bordetella pertussis. Läkaköha tekitaja levib inimeselt inimesele piisknakkusena. PUUKBORRELIOOS E.LYME'I TÕBI- Borrelia burgdorferi. Satub organismi puugi süljest. Borrelia looduslik reservuaar on mitmed metsloomad: hirved, põhjapõdrad, paljud linnud
gonorröa, siberi katk, salmonelloos, streptokokk infektsioonid , stafülokokk infektsioonid, shigelloos e.düsenteeria, listerioos). TUBERKULOOS- Seda põhjustavad inimestel M.tuberculosis, M. Bovis ja M.africanum. Levib süljepiisakeste abil (köhimine, aevastamine, laulmine jne). DIFTEERIA- corynebacterium diphteriae. Nakatumine peamiselt süljepiisakeste kaudu, kuid ka nahakontakti kaudu nahahaavandite puhul. TEETANUS - Haigustekitaja on eostega bakter Clostridium tetani, mis organismi sattununa toodab anaeroobsetes tingimustes toksiine (teetanusetoksiini). Haigustekitaja satub organismi haava kaudu. LÄKAKÖHA - tekitajaks on kurgus ja ninaneelus paljunev bakter Bordetella pertussis. Läkaköha tekitaja levib inimeselt inimesele piisknakkusena. PUUKBORRELIOOS E.LYME'I TÕBI- Borrelia burgdorferi. Satub organismi puugi süljest. Borrelia looduslik reservuaar on mitmed metsloomad: hirved, põhjapõdrad, paljud linnud
eluvormid Maal. Kuid mida kujutavad endast need imepisikesed organismid, mida me palja silmaga ei näe, kuid keda on kõikjal ja üsna suurel hulgal? Neid leidub nii õhus, vees, mullas kui ka kõigi muude organismide kehas. Kuigi me seda endale igapäevaste tegevuste juures alati ei teadvusta, ümbritsevad bakterid meid igal sammul. Süües, juues ning isegi magades oleme alati ümbritsetud bakteritest. Haigestudes ei teadvusta paljud meist enesele, et haiguse tekitajaks on enamasti bakter ning mida ta põhjustada võib. Niisamuti ei mõtle me köögivilju hapendades, et seda protsessi viivad läbi just bakterid. Need on vaid üksikud igapäevategevustest, milles bakterid mängivad olulist rolli. Hoolimata oma väikestest mõõtmetest ei tohi me unustada kui tähtsat osa bakterid meie igapäevaelus mängivad. Käesolev referaat püüabki anda ülevaate sellest millised on bakterid, nende ehitus ja kuju.
Nicole Maria Klais; 11 H piilid - mis aitavad pindadele kleepuda vibur – saavad vees liikuda. ribosoomid. 2. Mille poolest erineb bakterirakk loomarakust? - Loomarakul puudub rakukest, bakterirakul puuduvad mitokondrid, Golgi kompleks, tsentrioolid. - Bakterirakk on eelttumne ja loomarakk päristuumne. 3. Mille abil kantakse bakterirakus edasi energiat? - Bakter kasutab energiat elutegevuseks, sealhulgas nt. liikumiseks ja ainete rakku transportimiseks. - Energia salvestatakse rakus ATP-na. Energiaallikaks ATP sünteesil võib olla nt päikeseenergia ja keemiline energia. 4. Nimeta endospoori tekke etapid. - moodustub teljesuunaline tuumakiud (tuumaniit ehk tuumafilament) - järgneb raku seesmise mebraani kokkuvoltimine, mis ümbritseb osa DNA-st ja tekib spoori alge
bakterite kasvamist. Biokile õhuke kiht, mis koosneb bakteritest. Bakterite kleepumisel tahkele pinnale osalevad piilid ning kapsel. Näiteks hambakatt. Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni. Paljud bakterid moodustavad teatud tingimustes spoore. Spoorid kujutavad endast tillukesi kapsleid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist kui ka suurt kuumust ja desinfektsioonivahendeid. Vaid vähesed tõvestavatest bakteritest moodustavad spoore. Bakterid on eeltuumsed (prokarüootsed) organismid, sest neil puudub rakutuum. Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena. Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter (erandlikult kuni 100 m = 0,1 mm).
TALLINNA TEENINDUSKOOL Anni Pea T11K MIKROORGANISMIDE ELU Juhendaja: Heikki Eskusson TALLINN 2009 1 Sisukord Mikroorganismid..............................................................................................................................3 Bakterid...........................................................................................................................................4 Bakterite kuju ja suurus...............................................................................................................4 Bakterite paljunemine..................................................................................................................4 Bakterite tähtsus looduses................................................................................................................5 Bakterite kasutamine biotehnoloogias.....................................
mikrofloorasse, kui teatud tingimustel võivad siiski põhjustada haigestumist · Probiootikumid e probiootilised mikroorganismid - inimese organismist (soolest) isoleeritud kasulikud mikroobid (laktobatsillid, bifidobakterid) · Prebiootikumid - ained, mis tõhustavad probiootikumide arengut inimese sooles · Sünbiootikum toode, mis sisaldab nii prebiootikumi kui ka probiootikumi · Patogeen haigusetekitaja bakter · Virulentsus liigi esindaja patogeensuse väljendumise aste · Vaktsiin patogeensete mikroobide nõrgestatud või spetsiaalselt töödeldud tüved, mis kutsuvad esile antikehade tekke ja kaitsevad inimest haigusetekitaja eest · Toksiin aine, mida patogeen toodab või omab ja mis häirib normaalset peremeesorganismi metebolismi · Endotoksiin toksiin, mis vabaneb bakteri autolüüsil või lüüsil fagotsüüdis
Kõik kommentaarid