Bruno Meder, 120636IAPB13, Filosoofia kodutöö nr 3 25.10.2012 / 10:00 BACON. NOVUM ORGANUM Põhiidee: Bacon oma Uue Organoni sissejuhatuses seab kahtluse alla, kas aristotellik loogika on ikka see, mis aitab rohkendada teadmisi ning arvab, et inimõistuse arendamiseks tuleks kasutusele võtta uus meetod. Suurt tähelepanu pöörab autor ka sellele, et inimene on oma mõistuse arendamiseks hõivatud igapäeva elust ja liialt kinnistunud oma iidolitesse, kelle saavutused on justkui viimane tõde ning see-tõttu pole vajadust ka ise mõtlemisele - edasi arenemisele. Artikli kokkuvõte-analüüs:
Seepärast on raske ennast meeltega aistitavast lahti rebida, kuna välistel ideedel ei näi lõppu olevat ja paljud tahavadki muudkui oma teadmisi täiendada, et ei mõtlegi sisemiste ideede vajalikkusele. Tuleks aga uurida oma siseelu, oma vaimutegevust. Seda teevad paraku vähesed. Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 4 Novum Organum Põhiideed ja iidolid: Bacon tutvustab oma töös uut mõtlemis- ja looduse uurimisviisi, mille järgi saadakse tõde teada vaatluse ja induktsiooni läbi. Oma ülesandeks ei pea ta tolleaegse(iidolitele toetuva) filosoofia väljajuurutamise ja selle asendamise enda filosoofiaga, vaid arvab, et need kaks peaksid käima käsikäes ning sõltuvalt inimese eesmärkidest peaks ta valima kas ühe või teise. Iidoleid on nelja liiki: hõimuiidolid pärinevad inimloomusest endast(st kõigil inimestel sarnased), samas kui
ärkvel oleva inimese mõtted. Bacon, F: Novum Organum, ilmus 1620 1) Nimetage kaks vastandlikku ohtu, mis filosoofiat looduse uurimisel ähvardavad Inimene on liiga enesekindel. Ta arvab, et kui tal on teadmised, siis omab ta võimu looduse üle. Teisalt ta ei kasuta oma aru. Tähelepanu oleks vaja rohkem juhtida mõttetööle, mitte harjumustele. Kuna inimesed ei oska oma võimu looduse üle õigesti kasutada, peaks ta kasutama oma aru, et sellega toime tulla. 2) Baconi meetodi kirjeldus: millel peab rajanema mõte ja kuidas tuleb mõttetööd suunata ja toimetada (obeliski teise kohta viimise kujund)? Baconi meetodi mõte rajaneb sellel, et tuleb mõelda kõigele. Ei saa kõrvale jätta positiivseid ega negatiivseid tulemusi, sest need on mõlemad olulised. Ei tohi lasta end ahvatlustest segada. Mõttetööd ei tohiks tagasi lükata. Kui mõttetöö ei tööta nii nagu peaks, oleks kõige parem mõttetööd otsast alustada
lahti rebida ja reflekteerida omaenda tegevusi? Sellest on raske lahti saada kuna see on alguses meie ainuke ideede saamise koht. See on lihtne viis saada ideid , kuid reflekteerimine on keeruline. BACON, F: Novum Organum, ilmus 1620 Tekstis on suurt rõhku pööratud vääradele mõtetele ja iidolitele, mis takistavad informatsiooni vastu võtta. Juttu on nljast inimmõtteid hõlmavast iidolitest, hõimuiidiloid, koopaiidolid, turuiidolid ja teatriiidolid. Bacon räägib kuidas eri iidol meie mõtlemist segab. Eessõna 1) Millised on kaks vastandlikku ohtu, mis filosoofiat looduse uurimisel ähvardavad Väidetavaks ohuks on see, et pole enam midagi uurida ega avastada. Teiseks, inimesed usuvad vaid oma meeli, mis on ekslikud. 2) Baconi meetodi kirjeldus: millel peab rajanema mõte ja kuidas tuleb mõttetööd suunata ja toimetada (obeliski teise kohta viimise kujund)? Aforismid 38-44, 59 ja 61
ideeks ja seda ei saa hiljem kasutada. 14. Mõtlemise eesmärgiks on asitingute kaudu saadud esmaseid ideid töödalda ning siduda omavahel ja saada seeläbi uusi ideid mida saab hiljem uuesti kasutada ning siduda uue ideedega. 15. Unenäos mõeldud mõtted on tavaliselt hägused ning segased ja omavad vähe ühist reaalsuse või kaine vaimse tegevusega. Selle tulemusel ei saa tekkida uusi ideid. Bacon. Novum Organum Baconi tekst räägib filosoofia kui teaduse edasiarendaminse vajadusest ja sellega seotus probleemidest. Suurt tähelepanu on tekstis osutatud vääratele mõtetele ja iidolitele mis on inimaru sügavalt hõivanud ning takistavad või moonutavad informatsiooni vastuvõtmist ja õigete järelduste tegemist. Autor räägib üksikasjalikult kõigist neljast inimmõtteid hõivavatest iidolitest milleks on hõimuiidolid, koopaiidolid, turuiidolid ja teatri-iidolid
7. Väljastpoolt ideede rohkus oleneb objektidest, millega kokku puutuvad ja kui mitmekesised need objektid on. Seestpoolt tulenevate ideede rohkus oleneb oma vaimu tegevustest ja palju uurib inimene oma mõteid. 8. Inimesel on raske vaimu abil teadlikuks saada, kuna harva mõeldakse, mis toimub nende sees. Tavaliselt hoitakse tähelepanu välistel aistingutel ja inimese tegevused ei tekita piisavalt sügavaid muljeid. Bacon - Uue Organoni Sissejuhatus Probleem on aru kasutamine, inimesed on kinni oma igapäevaharjumustes ja kindlates tajumistes. Hoopiski oleks vaja mõttetööd, mis haaraks rohkem, kui etteantud ideed. Selline aru kasutamine aitab meid tööga loodus. Ideed kinnitab ajalugu, kui mehhaanilise töö teostamiseks leiutati masinad. Selleks, et midagi saavutada tuleb varem loodud mõtteid täiendada, juurde ideid lisada. Lisaks ei pea
sedasi, et mida rohkem näiteks mina mõnda köögikombaini uurin, seda rohkem saan ma teada tema tööpõhimõtetest. Ma tean küll seda, et nupule vajutades hakseldab kombain porgandi ära, aga uurides väiksemaid detaile, saan ma teada, kuidas täpselt tööprotsess toimub. Selle võrra olen ma niiöelda ideederikkam, kui mõni teine, kes ei vaevu pilkugi heitma sellele, kuidas masin toimib või mis tema sees on. Francis Bacon Bacon esitab oma töös uut teaduslikku meetodit, mis põhineb süstemaatilisel teadmiste kogumisel füüsilisest maailmast vaatluste ja katsete teel. Bacon mõistab hukka ,,iidolid", mis takistavad tõeste teadmiste omandamist. Bacon ütleb, et iidolid ja väärad mõisted on inimaru juba hõivanud ja on selles sügavalt kinni. Iidolid on Baconi sõnul tüliks teaduste uuestialustamises eneses, kui nende vastu hoiatatud inimesed ei kaitse end nii palju kui võimalik
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku halduse instituut Filosoofia õppetool BACONI IIDOLITE TEOORIA Juhendaja: Lektor Margus Mägi Tallinn 2011 Sissejuhatus Francis Bacon, esimene St Albansi vikont, Verulami parun (22. jaanuar 1561 9. aprill 1626) oli Inglise filosoof, riigimees ja esseist. Bacon oli pärit mõjuvõimsast perekonnast. 23- aastasena sai ta parlamendiliikmeks, lootes poliitilisele karjäärile. Bacon sai tuntuks juristina mitmes kuulsas kohtuasjas. Ta ei saavutanud kuninganna Elizabeth I soosingut, kuid kuningas James I valitsemisajal õnnestus tal saada suurpitsati hoidjaks (1617) ja lordkantsleriks (1618). Õigusfilosoofina propageeris Bacon tingimusteta kohustust suverääni ees. Filosoofina püüdis Bacon selgitada teadmiste omandamise printsiipe
Kõik kommentaarid