Bach ja Händel (0)

Sarnased õppematerjalid

2

odt

Bachi ja Händeli võrdlev tabel

olid toetavad Magnificant, esimene oratooriumlik teisest abielust said ka ¤ „Brandenburgi kontserdid” 6 kontsertiteoseid, et õpetada ¤ arvukas looming üle ¤ Bach on saksa keeles oja suurteos „Johannese passioon”. heliloojateks ¤ orkestrisüitid ¤ FUUGA – 1000 alles Kõrgpunktiks „Matteuse passioon”. ¤ kokku kasvasid 9 last tal KAMMERMUUSIKA barokiajastu suureks

Muusikaajalugu

11

doc

Bach

Johann Sebastian Bach Referaat Koostaja: Riho Plaan Elva 2009  Sisukord 1. Eessõna 2. Elulugu 3. Looming 4. Tähtsamad teosed 5. Bach'i viimane teos 6. Kasutatud kirjandus 2  Johann Sebastian Bach (1685- 1750) Johann Sebastian Bach [bahh] (31. märts (vana kalendri järgi 21. märts) 1685 Eisenach -- 28. juuli 1750 Leipzig) oli saksa helilooja, organist ja muusikateadlane, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. 3

Muusikaajalugu

31

pptx

Bach ja Händel

J.S. BACH & G.F. HÄNDEL Heili Õiesaar 11B Johann Sebastian Bach Lapsepõlve ja õpingu aastad Lapsepõlv Eisenachis (1685­1695) Sündis 21.märts, Eisenachis. Bachi isa ja kõik onud olid proffesionaalsed muusikud. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladinakoolis. Bachi ema suri 1694. ja isa 1695. aastal. Pärast seda kolis Ohrdrufi. Lapsepõlv Ohrdruf (1695­1700) Johann Christoph võttis üle 14 aastat noorema venna Johann Sebastiani muusikalise harimise. Bach õppis tasuta Ohrdrufi Lütseumis, kus ta võeti kooli juures tegutsenud tänavalaulikute hulka. Õppeedukuselt oli Johann Sebastian alati parimate hulgas. Lapsepõlv Lüneburg (1700­1702) Bach enam tasuta haridust lütseumis.

Muusika

6

doc

Muusikaajalugu 11. klass

~1600 a. Oluline sooloaaria ­ solisti üksiklaul, sisult lüüriline vaatlus, mida saadetakse pillidega. Jutustaja e. evangelist kannab sündmuste arendut teoses ­ esinemine retsetatiivne. Koor ­ kehastab massistseene, nö ühiskonda. Kooride vahel koraalid. Esialgselt pühakirja tekstid (Vana testament, lad. k), hiljem luuletekstid ka rahvuskeeles. Kuulsamad loojad Itaalias: Crissini; Saksamaal: Schlütz (jõululugu, Jeesuse ülestõus, kannatus), suurim meister Händel Passioon ­ kristuse kannatuslugu kujutav oratoorium. Põhineb 4 evangeeliumil. Kannab ette tenorsolist (jutustavalt), saateks koor. Ülesehitus: lisanduvad tegelaskujud ja nende otsene kõne; passiooni ava ja lõpukoor. Bach ­ "Matteuse Passioon" (vähem religioosne, rohkem isiklik, jõuline, rahvalauludele omaste meloodiatega) INSTRUMENTAALMUUSIKA 17

Muusikaajalugu

3

doc

Johann Sebastian Bach

suuri organiste ja uuris oreliteoste partituure. Kirjutanud üle 40 suure oreliteose. Suur osa klaviirimuusikast on kirjutatud ajal, mil Bachi pojad olid vajasid repertuaari pillimängu ja kompositsiooni õppimiseks. Näit. kolm kogumikku süite (,,Inglise süidid", ,,Prantsuse süidid"); hästitempereeritud klaviir (I, II) ­ kummaski vihikus on 24 prelüüdi ja fuugat kõigis duur- ja mollhelistikes; hulgaliselt pedagoogilist repertuaari. Orkestrimuusikat kirjutas Bach Köthenis ja Leipzigis, kus tema juhatada olid väga head orkestrid, kuulsamateks neist on 6 Brandenburgi kontserti. Kammermuusika lõi Bach peamiselt Köthenis, kus ta õukonna kapellmeistrina rikastas oma loominguga õukonna vilgast muusikaelu. Bachi viimaseks teoseks jäi lõpetamata "Fuugakunst", mida ta kirjutas ilmselt viie viimase eluaasta jooksul. Seda on mängitud nii orelil, klaveril, klavessiinil, võimalik on ka ansambli- ning orkestrivariant,

Muusikaajalugu

2

doc

Barokkmuusika ülevaade

poolest. Vokaalmuusika zanrid olid missa, passioon, oratoorium, kantaat, motett. Instrumentaalmuusika zanrid olid tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad. Lavateostest oli ooper. Passioon on vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil ja võib seepärast kanda pealkirja kas Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. Passioonide teemaks oli Kristuse kannatused ning neid kanti ette kannatusnädal. Tuntumaid passioone on Bach "Matteuse passioon" ja "Johannese passioon". Heinrich Schütz passioonid Matteuse, Luuka ja Johannese järgi. Oratoorium on suur kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile. Sarnaneb ooperiga, kuid dramaatiline sisu antakse edasi muusikaliste vahenditega, ilma lavastuseta. Siin ei kasutata lavakujundust, kostüüme ega liikumist. Oratoorium tekkis 1600 Roomas. Kuulsamad oratooriumid: Giacomo Carissimi ,,Jefta"; G.F.Händel ,,Messias", ,,Saul"

Muusika

6

doc

Barokkmuusika

Fuuga ülesehitus: ekspositsioon ­ teema tutvustus (teema käib läbi kõikide häälte), töötlus ­ teema arendus ja kulminatsioon, repriis ­ teema tuleb algkujul alghelistikus tagasi. Topeltfuugas on kaks teemat. Fuuga lõpus võib olla (ei pea olema) coda (it. keeles ­ saba), mis kinnistab peahelistiku BACH ja HÄNDEL 15) Lühike kokkuvõte heliloojate eluloost, loomingust (zanrid ja tähtsamad teosed) Johann Sebastian Bach ( 1685-1750 ) oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks. Bach elukäiku on tavaks

Muusika ajalugu

25

docx

Varane muusikalugu

I õpiaasta kevadsemester 2013: Varane muusikalugu (MTX 310) ­ kursuse teemad. 1. Saksa protestantlik kirikumuusika 16.­17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium. Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel. 2. Johann Sebastian Bach. Stiili kujunemine, mõjutused. Helikeele semantika, tsitaadid. Olulisemad vokaalteosed (passioonid, kantaadid, missa). Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli- ja klaviirimuusika). 3. Georg Friedrich Händel. Stiili kujunemine, mõjutused. Ooperilooming. Inglise oratoorium. Instrumentaallooming. 4.Klassikalise stiili ja uute vormide kujunemine muusikas 18. sajandi keskel. Tähtsamad muusikakeskused (Mannheim, Berliin/Potsdam, Viin, Pariis) ja koolkonnad 18. sajandi keskel, nendega

Muusikaajalugu

Kommentaarid (0)