................................................................................................... 31 7. RAKENDUSBIOLOOGIA..................................................................................................... 41 8. INIMENE................................................................................................................................... 43 9. ÖKOLOOGIA ja KESKKOND............................................................................................... 47 10. EVOLUTSIOON .................................................................................................................... 57 VASTUSED .................................................................................................................................. 64 3 1. BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1. Reastage mõisted loogilisse järjekorda alustades rakuga
Bioloogia kordamine 1. Võrdle auto- ja heterotroofseid organisme, keia 1 erinevus ja 2 sarnasust. 5p Autotroofid Heterotroofid sarnasus: sarnasus: erinevus: Autotroof- Heterotroof- Nimetage üks autotroofne liik: Nimetage üks heterotroofne liik: 2. Millised nimetatud protsessidest kuuluvad sünteesi-, millised lagundamisprotsesside hulka? Kandke tabelisse protsessi ees olev täht. 6p A-hingamine B- DNA replikatsioonC- translatsioon D- käärimine Süntees Lagundamine/lõhustamine Millal on inimorganismis ülekaalus sünteesiprotsessid ning millal lagundamis-/lõhustamisprotsessid? Tooge 2 näidet. Süntees Lagundamine/lõhustamine 3.
Mõlemad on ümbritsetud kahe membraaniga 2.Mõlema sisemuses on DNA ja RNA molekule. 5.Joonisel on kujutatud ühe tööstuses laialdaselt kasutatava organismi paljunemist. See organism on pärmseen. Milleks inimene kasutab neid organisme toiduainetetööstuses?Tooge näiteid erinevatest valdkondadest. 1)Pagariäris näiteks taina kergitamiseks. 2)Kääritamiseks,tehakse alkohoolseid jooke(vein,õlu,siider). 1.Mis rakku on kujutatud joonisel?Märkige vastus tabelis X-ga. Kas kujutatud rakk on eel-või päristuumne?Põhjendage oma vastust. Rakk on päristuumne,sest tal on tuum. Märkige joonisele viitejoontega kolme membraanse ehitusega rakustruktuuri nimetus.Kirjutage tabelisse,mis funktsiooni see struktuur täidab. Rakustruktuur Funktsioon 1.tuum Juhib rakus toimuvaid protsesse 2.mitokonder Glükoosi lagundamine 3
Sõnastage selle katse hüpotees: Kirjutage iga klaasaluse sisse, mida katse läbiviimisel sinna panete. I II III IV V 1. 2. 3. 1.4 Elu organiseerituse tasemed Alustades madalaimast on elusloodust võimalik jaotada järgmisteks organiseerituse tasemeteks: g. Populatsioon Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni. h. Liik Üks peamisi eluslooduse organiseerituse
Küsimused koostas Urmas Tokko, Tartu Tamme Gümnaasium [email protected] KÜSIMUS Paljunemine 1. Viige noolte abil kokku sobivad mõistepaarid. Pange tähele, et peate oskama oma valikut ka põhjendada, st moodustada iga mõistepaariga nende sisu ja/või seost selgitava lause. Eelda tuleb, et igale mõistele 1. veerust vastab vaid üks mõiste 2. veerust. 1. Munarakk 1. Mesoderm 2. Kollakeha 2. Entoderm 3. Vesikest 3. Ektoderm 4. Närvisüsteem 4. Östrogeen 5. Vereringe 5. Folliikul 6. Seedeelundkond 6. Moorula 7. Kobarloode 7. Gastrula 8. Platsenta 8. Koorion 9. Rakkude diferentseerumine 9. Amnion Kommentaar Paljunemine 1. Kuigi sobivaid vasteid võib sama mõiste puhul olla mitmeid, on siinkohal toodud sobi
· Kromosoommutatsioonid seisnevad kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutustes. Kromosoommutatsiooniga võib mõni kromosoomilõik ära kaduda või kahekordistuda, muutuda võib geenide järjestus või asukoht. Näiteks: kassikisa sündroom. · Genoommutatsioonid seisnevad kromosoomide arvu muutustes. Sagedaseim on Downi sündroom. Sel juhul on inimese keharakkudes 46 kromosoomi asemel 47, mis tähendab, et 21 kromosoom on kolmekordistunud. 7) Võrrelge ühemunakaksikute ja erimunakaksikute genotüüpe. Kuidas rakendatakse kaksikute meetodit inimesegeneetikas? Ühemunakaksikud on ühesuguste genotüüpidega. Sel juhul viljastatakse üks munarakk, millest areneb kaks loodet. Ühemunakaksikute erinevused on tingitud mittepärilikust muutlikkusest. Erimunakaksikud on geneetiliselt erinevad. Sel juhul viljastatakse kaks munarakku. 8) Geneetika ülesanded (vt. eestpoolt): Dominantsed ja retsessiivsed tunnused.
AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED Hea õpilane ja õpetaja, Ajaloo riigieksami ülesannete kogumik sisaldab huvitavamaid ülesandeid eksamitöödest aastatel 2000-2007. Ülesanded on koondatud temaatiliselt ja jagatud teemade all tüüpide kaupa. Esmalt on allikaanalüüsi (dokument, kaart, pilt, foto, karikatuur) ja seejärel teadmiste ja oskuste rakendamist kontrollivad ülesanded. Valik erinevatest arutlusteemadest on esitatud iseseisva blokina. Arutlusteemade järel on ka hindamisjuhend ja kriteeriumide selgitus. Kuna kogumikku on koondatud eksmaitöödes olnud ülesannete paremik, ei ole erinevad ülesandetüübid kõikides teemades võrdselt esindatud. Arutlusteemade avamise võimalused ja ülesannete vastused on esitatud ülesannetest eraldi, et õpilane saaks oma teadmisi proovile panna ning õpetaja ülesandeid tunnis harjutamiseks kasutada. Vastused on esitatud samas järjekorras kui tööülesanded. Vastused on koostatud Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kinnitatud õp
seda suurem on võimalike kombinatsioonide arv. 6. Mitu kromosoomi on inimese diploidse kromosoomistikuga rakus ? 2n=46 7. Mis on sügoot, gameet, ovogenees, karüoginees, haploidne kromosoomistik ? Sügoot-viljastunud munarakk Gameet-sugurakk Ovogenees-munarakkude areng Karüoginees-rakutuuma jagunemine Haploidne kromosoomistik-sugu kromosomistiks, kus iga kromosoom on üksikuna. 8. Mitoosil on tekkinud uued rakud vanemrakuga geneetiliselt a)identsed b)erinevad. 9. Mis on geenide ristsiire ? See toimub a)mitoosis b)meioosi esimeses faasis. 10. Nimeta 2 sugulise paljunemise eelist võrreldes mittesugulisega. 1. Kaks vanemat, ning järglasel kombineerub kahe vanema pärilikkus. 2. 2. Muutlikus suurem. 11. Kuidas nim. Mehe, kuidas naise sugurakke ? Meestel-seemnerakk, naistel-munarakk. 12
1. BIOLOOGIA UURIB ELU Reastage mdisted loogilisse jiirjekorda, alustades rakuga. 3 punkti KUDE, KOOSLUS, BIOSFAAR, ELUND, ISEND, POPULATSIOON kude elund isend populatsioon biosfäär kooslus valige jiirgnevast loetelust tabelis nimetatud elu organiseerituse tasemete kohta seda n?iide. Mflrkige tabelisse niiite ees kirjeldav orev number. NiiiteiJ on liiaga.
KÜSIMUSTIK Austatud eksaminand! EKSAMITÖÖ KOOD Kui olete oma töö lõpetanud, siis palume Teid vastata järgmistele küsimustele. 1. Kas eksamitöö tundus Teile KEEMIA RIIGIEKSAM (Märkige ristikesega vastavas kastikeses.) raske, pigem raske, VARIANT B keskmise raskusega,
Spermatogenees on spermide areng mehel. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Nad kasvavad ja läbivad meioosi. Seejärel kujunevad neist viburitega varustatud spermid igast spermatogoonist 4 spermi. Valminud seemnerakus talletatakse munandimanuses. Spermatogenees võib pidevalt kulgeda mehe kõrge vanuseni. Ovogenees munarakkude areng naisel. Munarakud valmivad munasarjades. Üks ainuke viljastumisvõimeline rakk tekib. Protsess on tsükliline ja intervall on keskmiselt 28 päeva. Kestab kuni menopausini (45-55a.) Pilet 2 1.Sahhariidid. Sahhariidide ehitus ja ülesanded. Mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik(C, H, O). Nad jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud.Väga aktiivsed ained
GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMI TULEMUSED 2011 Tabel 1. Geograafia riigieksami tulemused aastatel 2007- 2011 2007 2008 2009 2010 2011 Eksami sooritajaid 7043 7132 7150 6126 5944 Keskmine sooritus (%) 59,9 56,4 53,8 62,2 59,4 Eesti õppekeelega tööde keskmine 60,8 57,27 55,3 63,2 60,2 Vene õppekeelega tööde keskmine 50,9 47,28 38,7 46,8 47,9 Noormeeste keskmine 60,9 58,4 55,1 64,0 61,1 Neidude keskmine 59,1 54,8 52,9 60,7 57,9 Kõrgeim tulemus 95 98 95 100 98 Madalaim tulemus
Seega antud juhul on vastuseks: +30kj/mol 1. Millele on keskmise inimese võimsus kõige lähedasem? a) laualambi pirn(~110W) b) taskulambi pirn c) Ignalina tuumajaama reaktor (võivad olla erinevad võrdlused) 2. Kirjutage reaktsiooni tasakaalukonstandi avaldis: GTP + ADP GDP + ATP (võivad olla erinevad reaktsioonid) Reaktsiooni GTP + ADPGDP + ATP tasakaalukonstant on järgmine: K=[GDP][ATP]/[GTP][ADP] 21. Kui palju kasulikku tööd saab rakk teha biokeemilise reaktsiooni arvelt, mille G on 45 kJ/mol kui kasutegur on 60% (võivad olla erinevad numbrilised väärtused) G mõõdab seda energiahulka, mis on potentsiaalselt kätte saadav tegemaks kasulikku tööd.vastus peaks olema 45 x 0,6. 22. Kuidas sõltub laengutevahelise interaktsiooni energia laengutevahelisest kaugusest (valem, ühikud)? U(J) = k D1q1(C) q2(Ckulon) r1(m) D dielektriline konstant, vees ligikaudu 80, muidu org. solventides 110 k = 1/(4 0) 1
Asparagiin, N-seoseline. 37. Millised nimetatud molekulidest on valgud? (võivad olla erinevad molekulid) b) kollageen c) DNA polümeraas 38. Milline on tetrapeptiidi (glutamiin- glütsiin- asparagiinhape-seriin) summaarne laeng pH 7 juures? (võivad olla erinevad tetrapeptiidid). 39. Kui kaua sünteesib bakteri E. coli ribosoom ühte keskmist valku? a) 0,5 minutit 40. Teoreetiliselt piisaks peptiidsideme sünteesiks ühe fosfoanhüdriidsideme hüdrolüüsi energiast. Miks kulutab rakk valgusünteesil ühe peptiidsideme sünteesiks ligikaudu 4 korda rohkem energiat? Rakk kulutab peptiidsideme sünteesiks ligikaudu 4 korda rohkem energiat, sest elu ei vaja peptiidsidet suvalises polüpeptiidis, vaid kindla aminohappelise järjestusega valgus. Kindla järjestusega polüpeptiidil on kõrge hind entroopia näol. Iga aminohappe lülitamisel kasvavasse polüpeptiidi ei tule ainult kulutada peptiidsideme sünteesiks energiat, vaid on
22. Reaktsiooni: ATP + H2O ADP + fosfaat Gº on -30 kJ/mol. Milline on reaktsiooni: ADP + fosfaat ATP + H2O Gº väärtus? Kuna teine on vastassuunaline reaktsioon, siis on dG=+30kJ/mol 23. . Millele on keskmise inimese võimsus kõige lähedasem? a) laualambi pirn b) taskulambi pirn c) Ignalina tuumajaama reaktor 24. Kirjutage reaktsiooni tasakaalukonstandi avaldis: GTP + ADP GDP + ATP K = [GDP]eq[ATP]eq / [GTP]eq[ADP]eq 25. . Kui palju kasulikku tööd saab rakk teha biokeemilise reaktsiooni arvelt, mille G on -45 kJ/mol kui kasutegur on 60%? 45*0,6 26. Kuidas sõltub laengutevahelise interaktsiooni energia laengutevahelisest kaugusest (valem, ühikud)? U(J) = k D-1q1(C) q2(C-kulon) r-1(m) D - dielektriline konstant, vees ligikaudu 80, muidu org. solventides 1-10 Ühik J 27. Kas Na+ ja CH3COO-vaheline tõmbumine on tugevam vees või etanoolis?
1. Millise aine molekule on joonisel kujutatud? Põhjendage oma vastust vähemalt kolme jooniselt ilmneva faktiga. Joonisel on kujutatud desoksüribonukleiinhappe (DNA) molekuli 1) DNA sekundaarstruktuur on biheeliks, mis meenutab spiraalselt keerdunud redelit 2) DNA ahelaid hoiavad kood vesiniksidemed, mis vastavalt komplementaarsuse printsiibile moodustuvad järgmiste lämmastikaluste vahel: A = T ja C = G 3) DNA molekuli ehituskiviks e monomeeriks on desoksüribonukleotiid, mis koosneb desoksüriboosist (viisnurk), millele kinnituvad lämmastikalus (tähistatud trükitähtedega) ja fosfaatrühm (ring) 2. Millist protsessi on kujutatud joonisel? Põhjendage oma vastust vähemalt kolme joonisel kujutatud faktiga? Joonisel on kujutatud replikatsiooni ehk DNA kahekordistumist 1) Jooniselt on näha DNA sekundaarstruktuur – biheeliks e kaksikspiraal 2) DNA ahelate vahele moodustuvad vesiniksidemed järgmiste lämmastikaluste vahel: A-T ja
*Leia vastus milles sisalduvad ainult mikroelemendid: a) Ca, I, Cl, Zn b)Mn, Fe, Co, Se c) N, O, C, H d)Fe, Na, Mg, I *Leidke vastusevariant, milles loetletud keemilised elemendid on meie organismis valdavalt laenguga st ioonidena. a) Ca,O,C,H b)N,O,Co,S c)N,O,C,H d)K,Na,Mg,Cl *Millest koosneb ensüümvalk? Aminohappejäägist. *Disahhariid : Süsivesik, mis koosneb kahest monosahhariidist. Tuntuim disahhariid on sahharoos ehk suhkur, mis koosneb glükoosist ja fruktoosist. *Triglütseriidide põhiülesandeks inimese organismis on : a)olla biokatalüsaatoriks b)päriliku info säilitamine c)olla energeetiliseks varuaineks d)membraanipotensiaali tekitamine *Laktaas on ensüümivalk, mille molekul koosneb väga paljudest : a)glükoosi jääkidest b)aminohappejääkidest c)galaktoosi jääkidest d)rasvhappejääkidest *Sahharaas on ensüümivalk, mille molekul koosneb väga paljudest: a) fruktoosi jääkidest b) aminohappejääkidest c) glükoosi jääkidest
Geenitehnoloogia statistilised mudelid Mõisteid, fakte ja seadusi geneetikast Iga rakk sisaldab kogu liigile omast geneetilist materjali, millest enamus on koon- I dunud raku tuuma ja on organiseerunud struktuuridesse, mida nimetatakse kromosoomideks. Kromosoom ise kujutab enesest biheeliksi (topeltspiraali) kuju-
(võivad olla erinevad molekulid) a) sorbitool b) kollageen c) DNA polümeraas d) fosfatidüülkoliin 38. Milline on tetrapeptiidi (glutamiin- glütsiin- asparagiinhape-seriin) summaarne laeng pH 7 juures? (võivad olla erinevad tetrapeptiidid). 39. Kui kaua sünteesib bakteri E. coli ribosoom ühte keskmist valku? a) 0,5 minutit b) 0,5 tundi c) 0,5 päeva 40. Teoreetiliselt piisaks peptiidsideme sünteesiks ühe fosfoanhüdriidsideme hüdrolüüsi energiast. Miks kulutab rakk valgusünteesil ühe peptiidsideme sünteesiks ligikaudu 4 korda rohkem energiat? V: Sest ei ole vaja lihtsalt peptiidsideme sünteesi suvalises polüpeptiidis vaid peptiidsideme sünteesi kindla aminohappe järhestusega valgus. 41. Ligikaudu mitu erinevat valku on inimeses? a) 500 b) 5000 c) 50000 42. Teatud juhtudel võib valkudes esineda fosforüleeritud seriinijääk. Kas seriinijäägi fosforüleerimine toimub enne või pärast seriini lülitamist polüpeptiidahelasse? 43
Bioloogia kontrolltöö 1. Reastage mõisted loogilisse järjekorda, alustades rakuga. 1)Rakk 2)kude 3)elund 4)isend 5)populatsioon 6)kooslus 7)biosfäär 2. Valige järgnevast loetelust tabelis nimetatud elu organiseerituse tasemete kohta seda kirjeldav näide. Märkige tabelisse näite ees olev number. Näiteid on liiga. molekul - 5-RNA kude - 2-ribosoom organsüsteem - 8-veresooned ja süda organism - 1-ahven populatsioon - 7-Võrtsjärve ahvenad ökosüsteem - 9-Võrtsjärv 3. Märkige järgmiste näidete juurde, millise eluslooduse tasandiga on tegemist. Kirjutage punktiirile sobiv täht. D – Võrtsjärve kalaliikide määramine A – viiruse genoomi uurimine B – kromosoomide lahknemise uurimine C – hariliku kuuse okaste pikkuse uurimine 4. Võrrelge hulkraksete ja üherakuliste organismide elutegevuse iseärasusi. Leidke kolm sarnasust. 1) Mõlemad toituvad, 2)hingavad 3)kohanevad väliskeskkonnaga. 5. Kolmest esitatud väitest üks on vää
rakuseintes Peptidoglükaanid ehituslik bakterirakuseintes Mannaan esineb seene rakukestades Galaktaan esineb taime rakukestades Ksülaan esineb taime rakukestades 3. Joonistage fragment Gram-positiivse ja Gram-negatiivse bakteriraku seinast ja iseloomustage selle koostises olevaid ühendeid. Gram-postitiivne rakk Gram-negatiivne rakk Gram- positiivsetel bakteritel on eristatavad rakukest Graamnegatiivsetel bakteritel on ainult üks ja rakumembraan. Nende rakukest koosneb paljudest peptidoglükaan-kiht. See-eest on neil kaks peptidoglükaani kihtidest. membraani välis- ja sisemembraan, mille vahel on periplasmaatiline ruum. Periplasmaatiline ruum
Keemia riigieksami ülesandeid 2009/2010 ÜLESANNE 1. (4 punkti) Paigutage sulgudes toodud keemilised elemendid või ained õigesse järjekorda. 1) Aatomiraadius kasvab järjekorras (F, P, S) _____________________ 2) Metallilised omadused tugevnevad järjekorras (Ba, Al, Ca) _____________________ 3) Hapete tugevus väheneb järjekorras (HCl, HI, HF) _____________________ NH 2 4) Aluste tugevus väheneb järjekorras (C2H5NH2, NaOH, )_____________________ ÜLESANNE 2. (5 punkti) Milliste allpool loetletud mõistete selgitamiseks sobivad järgmised näitepaarid? (Kirjutage iga näite juurde sobiv mõiste.) a) eteen ja etüün _________________________________________________, b) teemant ja grafiit _________________________________________________,
pärineb vanalt molekulilt, teine ahel sünteesitakse. V. Komplementaarsus: DNA lähteahel A T G C DNA uus sünt. ahel T A C G Transkriptsioon · Toimub tuumas. · Seda viib läbi ensüüm RNA polümeraas. · Ensüüm kinnitub promootorile -DNA nukleotiidne järjestus. · Kinnitumiseks vajalik aktivaatorvalgu eelnev kinnitumine. · DNA kaksikahel keeratakse lahti · Sünteesitakse ühe ahelaga komplementaarne RNA molekul. · Süntees lõppeb kui DNA jõuab terminaatorini(nukl. järjestus) · Repressorvalgud võivad takistada ensüümi seostumist promootoriga. Kui geenilt toimub transkriptsioon, nim seda geeni avaldumiseks. Avaldumise järgi jaotatakse geenid 4 gruppi: 1. Samaaegselt kõigis rakkudes avalduvad geenid- rRNA, tRNA. 2. Kindla koe rakkudes avalduvad geenid- insuliini geen kõhunäärmerakkudes. 3. Rakkude mingil kindlal elutegevuse etapil avalduvad geenid
Rakutuum X X Kromosoomid O O Tsentraalvakuool X X 2. Seostage rakuosa ja selles toimuv põhiprotsess. Kirjutage punktiirile vastav täht. (Rakuosi on liiaga) a) rakumembraan Bpäriliku info säilitamine b) kromosoom C.fotosüntees c) kloroplast A ainete valikuline liikumine rakku d) leukoplast Grakuhingamine e) ribosoom Hainete ensümaatiline lõhustamine f) tsentrosoom Evalkude süntees g) mitokonder tsentrosoom- raku jagunemine h) lüsosoom leukoplast - sisaldab varuaineid. 3. Taimse fotosünteesi lähteaineteks on süsihappegaas ja vesi. 4
I OSA ARUTLEVAD KÜSIMUSED (25 punkti) Valige üks teema ja kirjutage selle põhjal arutlus. Arutluses hinnatakse ajastu tundmist, probleemi püstitust, analüüsi ja argumentatsiooni, faktoloogia kasutamist. Arutluse pikkus peaks olema üks kuni kaks lehekülge. Hindamisel ei arvestata alla ühe leheküljelisi töid. 1. Kultuur – eestlase eneseteadvuse kujundaja. (19. saj) 2. Eesti saatuseaastad 1939 – 1940: kas olnuks alternatiive? 3. Esimese ja Teise maailmasõja järgsed kokkulepped: kas tähis uute vastuolude suunas? 4. Kas NSV Liidu kokkuvarisemine oli möödapääsmatu või oleks saanud seda vältida? II OSA TÖÖ ALLIKATEGA (30 punkti) Allikad asuvad II OSA allikate lehel. 1. Töö pildiga (8 punkti). 1) Mida taotleti vastupanuliikumisega aastail 1940-1941? (2 p) a) ...........................................................................................................................................
18. Reaktsiooni: ATP + H2O ADP + fosfaat Gº on 30 kJ/mol. Milline on reaktsiooni: ADP + fosfaat ATP + H2O Gº väärtus? Pöördreaktsioonid on vastasmärgilised. Seega antud juhul on vastuseks: +30kj/mol 19. Millele on keskmise inimese võimsus kõige lähedasem? a) laualambi pirn(~110W) 20. Kirjutage reaktsiooni tasakaalukonstandi avaldis: GTP + ADP GDP + ATP Reaktsiooni GTP + ADPGDP + ATP tasakaalukonstant on järgmine: K=[GDP][ATP]/[GTP][ADP] 21. Kui palju kasulikku tööd saab rakk teha biokeemilise reaktsiooni arvelt, mille G on 45 kJ/mol kui kasutegur on 60% G mõõdab seda energiahulka, mis on potentsiaalselt kätte saadav tegemaks kasulikku tööd.vastus peaks olema 45 x 0,6. 22. Kuidas sõltub laengutevahelise interaktsiooni energia laengutevahelisest kaugusest (valem, ühikud)? U(J) = k D1q1(C) q2(Ckulon) r1(m) D dielektriline konstant, vees ligikaudu 80, muidu org. solventides 110, k = 1/(4 0), 0=8,85x1012 J1C2m1 23
Genoomiks on DNA või RNA. § Genoomi katab valkudest struktuur nn. kapsiid. See on jäik, kindla ehitusega struktuur. Lihtsamate viiruste ehitus sellega piirdubki. Sellised on näiteks adenoviirused ja papilloomiviirused. § Kapsiid võib mõnedel viirustel olla kaetud lipiididest ja valkudest koosneva ümbrisega. Sellised on näiteks HIV-viirus, gripiviirus ja herpesviirus. Ümbris koosneb lipiidisest ja valkudest, pärineb reeglina peremeesraku rakumembraanist ja viirus lülitab sinna ka oma struktuurvalke. Kapsiid ja ümbris kaitsevad genoomi ning aitavad viirusosakesel peremeesrakule kinnituda. 1 v Viiruste paljunemine Kõigepealt peab viirusosake seonduma raku pinnale ja seejärel sisenema rakku. Ümbris läheb rakumembraani koostisee ja rakku läheb kapsiid koos genoomiga. Rakus viiruse genoom vabaneb kapsiidist ja paljuneb. Tavaliselt toimub see raku tuumas
• Lüsosoom – ainete lagundamine • Rakumembraan – reguleerib ainete liikumist • Tsütoplasma – tagab rakuorganellide koostöö, tagab toiteainete laialikandmise • Taimerakk: • Vakuool – sisaldavad varu- ja jääkaineid – veemahutid • Rakukest – annab rakule kindla kuju – koosneb tselluloosist • Plastiidid: • Kloroplastid – seal toimub fotosüntees (2 membraani) (1 münt tülakoid, mündihunnik graan, sisemus strooma) • Kromoplastid – sünteesitakse ja säilitatakse taimedele värvi andvaid pigmente – paiknevad põhiliselt viljades ja õites • Leukoplastid – säilitavad varuaineid – põhiliselt süsivesikuid ja lipiide • Seenerakud: • Seenerakkude kestades on kitiin • Seente sees võivad olla gaasivakuoolid b) Osata erinevaid rakke omavahel võrrelda • Bakterirakud on väiksemad
B) DNA see on teiste valikute koostis C) C Hüljes ainus püsisoojane Ül 3 Organismi t on piisav ja ei sõltu välistemperatuurist Ül 5 A) Kastanimuna moodustub sugulisel teel. B) Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid, mis sisaldavad geene. C) Viirused on elus ja eluta looduse piirimail olevad. Ül 6 Hingamine 1.2 Elu organiseerituse tasemed Molekurlaarne tasand molekulaar bioloogia uurib elu molekulaarsel tasandil. Rakuline tasand : Eeltuumne rakk ehk prokarüootne puudub piiritletud tuum nt bakter. Eukarüootne rakk on olemas piiritletud tuum nt taime-, loomne-, seenerakk. Teadusharu mis uurib rakke on tsütoloogia. Uurib ehitust ja talitust. KUDE Rakud moodustavad kudesid · Närvikude · Sidekude · Epiteelkude · Lihaskude Taime koeliigid · Kattekude · Tugikude · Juhtkude · Põhikude Teadusharu mis uurib kudesid on histoloogia.
Millist puuliiki esineb selle metsatüübi puurindes tavaliselt kõige rohkem? ....................................... Õpetajale 8. ÜLESANNE 6 punkti Järgnevas loetelus on toodud vees lahustuvad ja vees mittelahustuvad ained. Märgi kõigi vees lahustuvate ainete taha tabelisse + ja mittelahustuvate ainete taha -. 1) süsihappegaas 2) kriit 3) liiv 4) äädikas 5) sool 6) plastmass 9. ÜLESANNE 3 punkti 1) Millist protsessi kujutatakse alljärgnevatel piltidel? .................................................................................... 1) 2) Kuidas tekivad sademed? 2a) .........
Millist puuliiki esineb selle metsatüübi puurindes tavaliselt kõige rohkem? ....................................... Õpetajale 8. ÜLESANNE 6 punkti Järgnevas loetelus on toodud vees lahustuvad ja vees mittelahustuvad ained. Märgi kõigi vees lahustuvate ainete taha tabelisse + ja mittelahustuvate ainete taha -. 1) süsihappegaas 2) kriit 3) liiv 4) äädikas 5) sool 6) plastmass 9. ÜLESANNE 3 punkti 1) Millist protsessi kujutatakse alljärgnevatel piltidel? .................................................................................... 1) 2) Kuidas tekivad sademed? 2a) .........
Mat. analüüsi eksami küs. vastused: OSA 1 1. Millisel tingimusel nimetatakse sümbolit x muutujaks mingis hulgas X? Kui sümbol x tähistab hulga X suvalist elementi, siis nimetatakse sümbolit x muutujaks hulgas X 2. Tooge hulkade kohta 2 näidet! y fx () Reaalarvude-, kompleksarvude-, vektorite-, maatriksite-, kaubahalli kauba hulk. 3. Mis on operaator? Tooge 2 näidet! Eeskirja f(f()fx()) , mis näitab kuidas leida muutuja x väärtusele hulgas X vastavat muutuja x hulgas Y, nimetatakse operaatoriks. väärtust f ( x) Näited: aritmeetilised tehted reaalarvudega, aritmeetilised tehted kompleksarvudega, tehted vektoritega, tehted maatri
SA Innove KOKKUVÕTE GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMI 2013 TULEMUSTEST EESMÄRGID • hinnata riiklikus õppekavas määratud õpitulemuste saavutatust geograafias; • saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis; • suunata eksami sisu ja vormi kaudu õppeprotsessi; • võimaldada koolil ennast objektiivsemalt hinnata ning teistega võrrelda; • võimaldada õpilastel saada objektiivsem pilt oma õpitulemustest; • tagada gümnaasiumilõpetajate eksamihinnete võrreldavus; • ühitada gümnaasiumi lõpueksamid kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ja ülikooli sisseastumiseksamitega. EKSAMITÖÖ PÕHIANDMED JA ÜLESEHITUS Geograafia riigieksamitöö on koostatud ühes variandis. Iga küsimuse juures on selle eest saadav maksimumpunktide arv. Lisapunkte riigieksamil ei antud, ka siis mitte, kui oli vastatud nõutust märksa rohkem. Ülesanded ja küsimused hõlmasid järgmisi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
