BIOLOOGIA EKSAM-8-klass (0)

1 HALB
 
BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011)
1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17)
Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed ­bakter, kingloom või ka hulkraksed ­
imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on
väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused.
Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud
suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide
organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega.
Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist
esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt.
Elusorganismides toimub ainevahetus ­toitumine, hingamine, jääkide eritamine.
Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele.
2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13)
Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma liike ning sellega
tegeleb bioloogia haru ­süstemaatika. Elusorganismide süsteem on inimese koostatud muutuv
süsteem. Maailmas elab kokku ligi 10 miljonit liiki. Süsteem on koostatud elusorganismide
ajaloolise arengu järgi. Elusorganismidel on 5 riiki: bakterid (lihtsaima ehitusega organismid
ja nende rakkudes puudub tuum), loomad, protistid (lihtsa ehituse ja talitlusega organismid,
kes ei sobi seene-, taime-, ega loomariiki), taimed, seened.
Organismide süstemaatiline jaotus kassi näitel:
Riik: loomariik
Hõimkond: keelikloomad
Klass: imetajad
Selts: kiskjalised
Sugukond: kaslased
Perekond: kass
Liik: kodukass
Liik on sarnased isendid, kes elavad samal territooriumil ning kes annavad omavahel viljakaid
järglasi.
3. RAKU EHITUS ( Õ 6-11)
Kõik organismid koosnevad rakkudest. Rakud erinevad üksteisest suuruse, kuju, ehituse ja
talitluse poolest. Rakk on organismide ehituslik ja talitluslik üksus.
Raku elutegevust juhib rakutuum (tavaliselt kujult ümar, suhteliselt suur, nähtav
valgusmikroskoobiga). Rakutuuma olemasolu alusel eristatakse eel- ja päristuumseid rakke.
Rakutuuma katab tuumaümbris, milles olevate pooride kaudu toimub info- ja ainevahetus
tsütoplasmaga. Rakutuumas on kromosoomid, mis säilitavad ja kannavad edasi infot
organismi pärilike tunnuste kohta. Kromosoomidest oleneb, milliseks kasvab ja areneb üksik
rakk ja organism tervikuna.
Tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitlusega organellid. Olulisimad organellid on
tsütoplasmavõrgustik, mitokondrid, ribosoomid, lüsosoomid, ja Golgi kompleks. Enamik neist
organellidest on nähtavad ainult elektronmikroskoobiga vaadates. Peale eespool nimetatud
organellide on rakkudes mitmesuguseid sisaldisi ja struktuure.
Rakutuum ­ suunab ja kontrollib raku elutegevust, st kõiki rakus toimuvaid protsesse.
Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. Nad säilitavad infot organismi
pärilike tunnuste kohta. Kromosoomidest oleneb, milliseks kasvab ja areneb üksik rakk ja
organism terviku.
Kromosoomid on mikroskoobiga nähtavad ainult raku jagunemise ajal, sest muul ajal on nad
niidikesteks lahti keerdunud. Tuumas on alati kindel arv kromosoome. Nende arv ja kuju on
liigile iseloomulik tunnus.
95% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #1 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #2 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #3 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #4 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #5 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #6 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #7 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #8 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #9 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #10 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #11 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #12 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #13 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #14 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #15 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #16 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #17 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #18 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #19 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #20 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #21 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #22 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #23 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #24 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #25
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2013-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
39 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liiiiiiiisa Õppematerjali autor

Lisainfo

ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA RAKU EHITUS TAIME JA LOOMARAKU VÕRDLUS VIIRUSTE EHITUS, ELUTEGEVUS JA PALJUNEMINEBAKTERITE EHITUS, ELUTEGEVUS JA PALJUNEMINEBAKTERITE TÄHTSUS LOODUSES JA INIMESE ELUSALGLOOMADE ISELOOMUSTUS, EHITUS, PALJUNEMINE, RÜHMADSEENTE ÜLDISELOOMUSTUSHALLITUS- JA PÄRMSEENED, KÜBARSEENEDSEENTE TÄHTUSUS LOODUSES JA INIMESE ELUS.SAMBLIKE ISELOOMUSTUS, EHITUS, PALJUNEMINE, KASVUTÜÜBID, TÄHTUSUSVETIKATE ÜLDISELOOMUSTUSVETIKATE RÜHMAD, NENDE ISELOOMUSTUSVETIKATE TÄHTSUS LOODUSES JA INIMESE ELUS.SAMMALDE ÜLDISELOOMUSTUSSÕNAJALGTAIMEDE ÜLDISELOOMUSTUSPALJASSEEMNETAIMEDE ÜLDISELOOMUSTUSÕISTAIMEDE ÜLDISELOOMUSTUSTAIMEDE TUNNUSEDFOTOSÜNTEES JA HINGAMINELOOMADE TUNNUSEDTAIMEDE JA LOOMADE VÕRDLUSKÄSNADE ISELOOMUSTUS, EHITUS, PALJUNEMINE, NÄITED, TÄHTUSAINUÕÕSSETE EHITUS, PALJUNEMINE, RÜHMAD, TÄHTSUSUsside üldiseloomustusRõngussidÜmarussidLameussidLimuste üldiseloomustus TeodKarbidPeajalgsedLülijalgsete üldiseloomustus Jõevähi eluviisid, välis- ja siseehitus, paljunemine ja kaitsmise vajadusVähkide mitmekesisus ja tähtsusRistämbliku eluviisid, välis- ja siseehitus, paljunemineÄmblikulaadsete mitmekesisusPutukuate iseloomustus, välis- ja siseehitusPutukate paljuneminePutukate seltsid (kiililised, kiletiivalised, kahetiivalised) –Okasnahksete iseloomustus, eluviisid, paljunemine, rühmad LINDUDE ÜLDISELOOMUSTUSIMETAJATE ÜLDISELOOMUSTUS
bioloogia , eksam , 8. klass , põhikool , seen , rakk , organism , ämblik , organismid , samblik , vetikad , rakud , lüli , bakterid

Mõisted

elusorganismidel, rakumembraan, rakumembraanis, energiavahetus, mitokondrid, mitokondrid, südamelihase rakkudes, rakk, loomarakud, taimerakus, mõlemas rakutüübis, mõlemas rakus, taimerakkudes, viirused, jagatakse bakteri, bakterid, bakter, bakterid, inimese kehas, algloomad, algloomad, algloomad, kingloom, st seened, hallitus, pärmseened, kübarseened, seeneniitide põimikuga, pärmiks, mitmesuguseid seeni, kooriksamblad, lehtsamblikud, polaaraladel, pruunvetikad, vetikad, vetikad, vetikad, toitumis, sammaltaimed, sõnajalal, sõnajalg, osjad, osjad, kollad, kollad, paljasseemnetaimed, okaspuude lehtedeks, emaskäbides, looduslikest liikidest, õistaimed, fotosüntees, hingamiseks, loomade keha, loomade toiduks, käsnad, ainuõõssed, ainuõõssetel, hüdra, ülemises otsas, meduusid, kehasein, korallid, usside üldiseloomustus, parasiitussidel, kõikidel ussidel, kehaseina, vihmaussid, ümarussidel, enamusi, ümarussi seedeelundkond, liimulksolkme areng, lameussid, nakatuda jõe, paelussid, paelussil, nudipaelussi vaheperemees, nudipaelussi elutsükel, valminud munadega, kõikidel peajalgsetel, teo välisehitus, teo siseehitus, tigudel, suuõõnes, eesti mageveekarpidest, karbi tagaosas, karbil, järvekarbid, peajalgsed, saagi purustamiseks, peajalgsetel, peajalgsetel, peajalgsed, kalmaari keha, kaheksajalad, lülijalgsete üldiseloomustus, lülijalgsetel, vereringe, jõevähk, kehsaosad, pearindmikul, tagakehal, seedeelunditeks, kompismis, vähkide sugulased, krabidel, vähkidel, ristämblik, ristämblikiku, tunnalde asemel, lõugkobijad, ämblikulaadsete mitmekesisus, lestad, vereringe, erituselunditest, putukate paljunemine, isasel, valmiku ülesanne, mardikatel, täiskasvanud liblikat, kärbse vastne, kahetiivalised, sääskedel, osad kiletiivalistest, kiletiivalised, töömesilase ülesanne, kiilidel, kiilid, meritäht, meritähed, meritähe kehas, merisiilik, meripura, selgroogsete lihastik, selgrootud, selgrootutel, selgrootutel, selgrootute kuulmiselundid, selgrootuid, kala keha, kala luustik, kalad, sõõrsuud, kõhrkalad, kahepaiksed, tuntumad kahepaiksed, konna nahk, osadel, kahepaiksetel, seede, konnad, kullesed, konnad, roomajad, roomajate nahk, meeleelunditest, roomajad, kilpkonnadest, linnud, linnud, ränd, eesjäsemed, lindude luud, lindude aju, halvalt, lisaks näärmemaole, vereringeelundkonnas, linnud, linnumuna, imetajad, imetajad, imetajate jäsemed, imetajate varbad, imetajate närvisüsteem, peaaaju, kiskjatel, imetajad, imetajad

Sisukord

  • IOLOOGIA
  • EKSAM
  • KLASS
  • LUSORGANISMIDE
  • ELUAVALDUSED
  • SÜSTEMAATIKA

Teemad

  • Süsihappegaas + vesi  glükoos + hapnik
  • Glükoos + hapnik  süsihappegaas + vesi + energia
  • Usside üldiseloomustus
  • Rõngussid
  • Ümarussid
  • Lameussid
  • Limuste üldiseloomustus
  • Karbid
  • Peajalgsed
  • Lülijalgsete üldiseloomustus
  • Jõevähi eluviisid, välis- ja siseehitus, paljunemine ja
  • kaitsmise vajadus
  • Vähkide mitmekesisus ja tähtsus
  • Ristämbliku eluviisid, välis- ja siseehitus, paljunemine
  • Ämblikulaadsete mitmekesisus
  • Putukuate iseloomustus, välis- ja siseehitus
  • Putukate paljunemine
  • Putukate seltsid (mardikalised, liblikalised, ehmestiivalised)
  • Putukate seltsid (kiililised, kiletiivalised, kahetiivalised)
  • Okasnahksete iseloomustus, eluviisid, paljunemine, rühmad
  • Selgrootute loomade iseloomustus
  • Selgrootute loomade iseloomustus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

98
docx
21
doc
21
doc
83
doc
84
docx
15
pdf
150
docx
15
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto