BENEDICTUS SPINOZA (1)

Spinoza

Spinoza Benedictus de Spinoza (1634-1677) on" suurtest filosoofidest õilsaim ja armastatuim", ütleb Bertrand Russell oma Läänemaise filosoofia ajaloos. Need on mõjusad sõnad, eriti kuna nende esitaja on filosoof, kelle enda elutöö üheks keskseks motiiviks oli jumalausu kõigutamine ja nende ülistuste objektiks mõtlejaks, kelle elutöö seondub eelkõige Jumala mõistmisega. Juudi päritolu, kogu oma elu Hollandis vähenõudlikult ja tõe otsimisele pühendunult elanud Spinoza isiksus on liigutav

FILOSOOFID

FILOSOOFIA Püha Augustinus, Aquino Thomas, Rene Descartes, Pierre Abelard, Francis Bacon, Benedictus Spinoza PÜHA AUGUSTINUS Eluaeg: 45 saj p.Kr Rahvus: Alziirlane Tsitaat: ,,Issand, muuda mind karskeks, kuid mitte kohe" Teosed: Pihtimused; Jumalariigist Fiosoofia olemus: Kõigepealt hakkas ta manih heistiks (ehk prohvet Mani pooldajaks), mille põhisisu oli, et kogu universum on hea ja kurja, valguse ja pimeduse võitlusväli

René Descartes, Benedictus de Spinoza, Gottfried Wilhelm von Leibniz, John Locke , George Berkeley, David Hume elu ja filosoofia kokkuvõte

Mina olen inimesena ebatäiuslik, sest kahtlen väga erinevates asjades ning mul pole täiuslikku tunnetust.Kuid idee täiuslikkusest, mis minus on, on täiusliku olendi ehk jumala tekitatud, sest täiuslikkus ei saa tekkida ebatäiuslikkusest. Teisiti öelduna vähemtäiuslik ehk siis mina ei saa olla täiuslikkuse põhjustaja. Printsiipi tunneme induktsioonigaVaim ja mateeria on 2 substantsi Benedictus de Spinoza Juudi päritolu, elas Hollandis, rajas emotsioonide teooriaTeenis elatist klaasläätsede lihvija ja optikuna.Väikesekasvuline, harrastas joonistamistAskeetliku ja äraostmatu iseloomuga (keeldus varandusest). Heideti 24. a. välja juudi kogudusest, kuna ei olnud nõus oma arvamust enda teada hoidma.Raudse loogikaga, järjekindel, kartmatu mõtleja.Soovis näidata, et ei kristlus ega juutlus ei välista inimese

FILOSOOFIA 11 KLASS ARVESTUS

vaid mõistmises. Descartes on mures, kas saab välistada olukorda, et kogu on vaid uni. Tema arvates sai kõigist eksimutest vabaneda sellega, kui sa kahtled kõiges. Descartesi arvates saab kindel olla 3 asjas: need on kolm ilmselget tõde. Ma mõtlen, järelikult olen ma olemas, jumal on olemas, materiaalne maailm on olemas. Descartes on dualist, ta usub kahte substantsi: mõtlevat hinge ja materiaalset keha. SPINOZA Elas 17 sajandil. Oli hollandi juut, ratsionalist. Spinoza alustab Descartesi filosoofiast kuid leiab seal mitmeid küsitavusi. Kui kogu tegelikkuse moodustavad kaks substantsi siis kuidas on vaimul võimalik ainet ruumis ringi paigutada. Spinoza leidis, et jumal on sama suur kõik olev kokku. Ta uskus, et jumal pole väljaspool maailma ega selle sees, jumal ongi ise maailm. Spinoza rõhutab oma eetikas tasakaalu, perspektiivitunnet ja sallivust, ta kaitseb mõtte ja sõnavabadust. BERKLEY Elas 17-18 sajand, oli Iiri filosoof ning järjekindel empirist

Keskaja filosoofia

· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teosei

Vabadus ja selle aspektid

Vabadus ja selle aspektid Kristine Kaasonen Juhendaja: lektor L. Kährik Tallinn 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Mis on vabadus? .....................................................................................................................5 1.1 Vabadus Spinoza järgi...................................................................................................... 5 1.2 Vabadus Eduard von Hartmanni järgi...............................................................................6 1.3 Vabadus olla ori ............................................................................................................... 7 1.4 Negatiivne ja positiivne vabadus ..................................................................................... 8

Õigus

Filosoofia

küsimuse tekkimist: kuidas me saame teadmisi, ja siit ka: kas metafüüsika mõttekonstruktsioonid on mõttekad, kui neil puudub side igapäevase tunnetusega. 10. Empirism on tänaseni elujõuline (ka pragmatismis), ratsionalismi-empirismi vaidlus tunnetusteoorias jääb klassikaliseks filosoofiliseks probleemiks. Uusaegne teaduste areng võttis üle ratsionalismilt range deduktiivse mõtlemise ja empirismilt kogemuslikkuse (vaatlus, eksperiment). Spinoza: "Substantsi all mõtlen ma seda, mis on olemas iseenesest ja mis jaguneb iseenese kaudu: teiste sõnadega miski, mida saab käsitleda kõigest muust eraldi." Substants on iseenda põhjuseks ja paratamatu. Ta on lõputu, kogu maailm sisaldub temas. Samuti samastab Spinoza substantsi Jumalaga (panteism -- samastab jumala ja looduse), millega vihastab kirikut. Kuna maailm sisaldub substantsis, valitseb maailmas Spinoza järgi täielik determinism, s.o. juhuslikkust ja vaba tahet ei ole.

Filosoofia küsimused

Otsused jagas kaheks (analüütilisteks ja sünteetilisteks): A) Berkley B) Kant C) Locke D) Fichte Fatalist A) Ei usu, et tema elu on määratud kindla seaduse poolt B) B) Tunnistab vankumatult tahtevabadust C) Ei usu, et teadus suudab seletada, mis meie tahtmisi determineerib D) Ei soovi püsida jäigas vastuolus Kelle arvates on kõik inimesed loomu poolest vabad ja inimesed on egoistlikud? A) Mill B) Russell C) Hobbes D) Spinoza Praktiline filosoofia on A) Teadmine, mida taodeltakse tema enese pärast B) Üldteadmine, mille järgi saab toimida C) Teadmine asjade olemusest D) Loogika Vana-Kreeka jagamatu ühik on A) subjekt B) substants C) monad D) reflect Kõige utoopilisem võimu vastane objekt A) sotsialism B) kommunitarism D) anarchism D) liberalism Milline neist pole lähenemine võimu põhjendamise küsimuses