10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2007-12-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
55 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Rain Ungert
Õppematerjali autor
Konkurentsieelis pole ainult ettevõtte tasandi nähtus Kas Eestil on spetsiifiline start-up'i valdkonna tugevus? Konkurentsieelisest riigi tasandil (Porteri konkurentsiteemant) Kuluanalüüs Kolm kohta ettevõtte üldises väärtusahelas, kus kuluerinevused konkurentidega võivad tekkida: Ettevõtte enda tegevused Hankijate tegevused väärtusahelas Tegevused, mis toimuvad väärtusahelas kliendi suunas Väärtusahela analüüs. Väärtusahel (või väärtuskett) on... omavahel seotud, väärtust loovad tegevused, mis tavaliselt algavad tooraine saamisega hankijatelt ning lõpevad toote jõudmisega lõpptarbijani (Leimann et al. 2003) tegevuste kogum, mida on vaja, et tuua toode läbi kolme kriitilise juhtimisülesande: probleemilahendamise ülesanne, mis ulatub tootekontseptsioonist kuni lansseerimiseni;
Jaemüüja omakorda on arvamusel, et tähtsaim lüli on tema, kuna tema puutub kokku lõpptarbijaga ja suudab seetõttu kõige enam mõjutada ühise töö tulemust. Toor- All- Tootjad Hulgimüüjad Jaemüügi- Tarbija- aine- hankijad ettevõtted turg tootjad Joonis1.2. Kaubavoog tooraine tarnijalt lõpptarbijani tootja nägemus Ettevõtte laiendatud väärtusahel moodustub nendest partneritest, kellel on toiminguline suhe üla- ja allvooga, ehk suhe hankijate ja klientidega. Ülavoog kujutab endast ettevõtte ostuturgu ja see koosneb tarnijatest ning allhankijatest. Allvoog aga omakorda kujutab endast firma müügiturgu ehk kliente. Ettevõte võib kasutada ostu- ja müügiturgude suhtes väga erinevaid lähenemisviise. Kui müügiturul on enamasti tegemist konkurentsivõistlusega kogu oma
tegevusi. Klient tahab professionaalset ning tema jaoks mugavat teenust. Kliendi jaoks avaldub see praegu e- arvetes, Interneti vahendusel saadetise jälgimise, tellimuste esitamise, päringute saatmise, laovarude jälgimise süsteemis, paljudes maades elektroonilises tollimises. Hakati sisse ostma ka muid teenuseid kui ainult transport nt laoteenus. 2. Väärtusahela keskne arenguetapp logistikas Väärtusahel (Value Chain) kirjeldab lisaväärtuse teket tarneahelas Väärtusahel ühendab toormaterjalide tootjad valmistoodangu valmistajatega ja need omakorda lõpptarbijatega. Väärtusahela moodustavad omavahel seotud logistilised protsessid, milles iga protsess lisab tootele väärtust. Joonis 1. Tarneahela struktuur Tarneahela kesksel kohal on keskne ettevõte, mis korraldab tarneahela tegevust, hallates tarnijate ja klientide võrgustikku. Traditsiooniliselt on selleks olnud lõpptoodet tootev
· Kulueelisestrateegia rakendatakse standardsetele, maastoodetavatele kaupadele (vähe konkurene turul) · Eristumisstrateegia ainulaadne mingis valdkonnas. Erinev positsioneerimine turul. (Kauba omadus, turundus, tellimuste täitmine/logistika) Väärtusahel · Michael Porteri konkurentsieelise teooria, midarakendatakse praktikas alates 1985. Aastast (Hewlett Packard) · Parim vahend konkurentsieelise analüüsimiseks · Organisatsiooni väärtusahel on seotud suuremasse tegevusvoogu, mida nimetatakse väärtussüsteemiks. · Väärtusahela joonis · Iga väärtustegevus kasutav sisseostetavaid tegevussisendeid, inimresursse ja tehnoloogiat om funktsiooni täitmiseks. Samuti kasutab ja genereerib iga tegevus informatsiooni. · Väärtustegevused on kahes rühmas: põhitegevused (toote või teenuse loomine ja müük) ja abitegevused (toetavad tegevused)
Reaalsed tarneahelad on pigem läbipõimunud võrgustikud paljudest ettevõtetest. “Ahel” aga rõhutab olulisi detaile: 1. Ahela nõrgim lüli määrab ahela tugevuse! 2. Ahela kaal = tarneahela kogukulu, iga liige lisab natuke kulusid ehk “ahela massi”. Iga lüli peab looma lisandväärtust, keegi pole igaveseks „aheldatud“. • Kuna paljusid turge juhib tarbijanõudlus, oleks täpsem rääkida “nõudlusahelatest”. Analoogiliselt kasutatakse ka terminit väärtusahel. • Tarneahel koosneb voogudest: materjalivoog, informatsioonivoog, rahavoog. • Pigem paks infovoog ja õhuke kaubavoog kui vastupidi. • Üks-ühene järgnevus ahelas pole kohustuslik. • Keegi ei juhi tegelikult tarneahelat. • Tarneahelad ka algavad kliendi juures. • Tarneahela lõpp ei olegi kliendi juures? („supply chains reach from dirt to dirt“) • Ideaalset tarneahelat pole olemas (mitmed erinevad huvid ja arusaamad äri olemusest
Kokkuvõtteks Juhtimise jaoks on vaja informatsiooni, informatsiooni jaoks andmeid. Informatsioon ja selle aluseks olevad andmed peavad vastama nõuetele ning vastavad nõuded püstitavad infovajajad ehk organisatsioonis tegutsejad ja sellega suhtlejad. Vajadus informatsiooni järele tuleneb organisatsiooni liikmete töökohustustest organisatsioonis asetleidvates tööprotsessides ja organisatsiooniga suhtlejate vajadustest/soovidest. Infosüsteemi väärtusahel Infosüsteemi (IS) poolt loodavaks väärtuseks saab pidada kvaliteetset, nõuetele vastavat informatsiooni, mis rahuldab infovajajate vajadusi informatsiooni järele. Väärtusahela eesmärgiks on anda alus väärtusahela protsesside organiseerimiseks selliselt, et loodav väärtus oleks suurem kui väärtuse loomiseks tehtavad kulutused. IS väärtusahelas põhiprotsessid oleksid järgmised: · IS sisemine logistika, mis oleks andmete "ladustamine" nii info- kui süsteemitöö jaoks
finantsjuhtimisega, selleks et kooskõlastada ettevõtte tähtsaimat strateegilist protsessi tellimuste täitmist. Rakendatakse väljast-tellimist ja partnerlussuhteid. Süsteemi juhitakse pikaajalise (1 a) plaanimise alusel. Süsteemi töö hindamisel lähtutakse ettevõtte logistika tulemuslikkuse mõõtmisest ja tulemusnäitajate võrdlemisest konkurentide näitajatega (benchmarking). 9. Mis on (Porteri) väärtusahel, kuidas see seondub logistikaga? Väärtusahel on majanduses üldtunnustatud ettevõtte tasandi konkurentsivõime käsitlus. Väärtusahelas eristatakse ettevõtte peamisi funktsionaalseid valdkondi ja toetavaid tegevusalasid. Porteri väitel on väärtusahelaid võimalik mõista vaid tegevusala kontekstis. Väärtusahela alguses asuvaid tooteid suudavad valmistada paljud firmad ja seetõttu on selles etapis suur konkurents, millele on iseloomulikuks konkurentsihinnad ja madal kasumimarginaal
LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S. Council of Logistics Management', (986 Logistika on inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavan
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid