10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Vanavene kunsti võib pidada bütsantsi kunsti jätkuks ja edasiarenduseks. Vanavene kunstis võib eraldada järgmisi perioode: 1. Kiievi-Venemaa õitseaeg (9-12. sajandi algus); 2. Feodaalse killustatuse aeg (12-13. sajand); 3. Võitlus tatari-mongoli ikkega ja vürstiriikide ühinemine (14-15. sajandi algus); 4. Vene tsentraliseeritud riigi tugevnemine (15-16. sajand); 5. Keskaegse kunsti kriis ja uut laadi kunsti tärkamise aeg (17. sajand) 10
· Kõrgelt hinnatakse Bütsantsi ikoone e. puutahvlile maalitud pühapilt · Bütsantsi riigi õitseajal kunst segunes Türgi, PõhjaAafrika, Itaalia kunstiga Bütsantslik kunstilaad Venemaal · Bütsantsi riigile ja kunstile tegi lõpu pealinna lõplik langemine türklaste kätte 1453 · Bütsantslik kunstilaad elab edasi Venemaal · 10.saj lõpul abiellub Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga · Bütsantsi munk Kyrillos pani aluse vanavene tähestikule (kirillitsa) · Bütsantsist saabus Venemaale ehitusmeistreid ja ikoonimaalijaid, neist tuntuim Theophanes · Peagi kerkisid esile venemaa enda võimekad ikoonimeistrid · Eriti hinnatud Theopanese õpilane ANDREI RUBLJOV (13701430) · Tema kuulsaim ikoon "Kolmainus" Kolmainus Apostle Meie päästja Pavel Andrei Rubljov Theophanes Doni
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Bütsantsi ja Vanavene kunst Koostaja: Kaia Kersti Kroh Klass: 11e Juhendaja: Aet Kallam Tallinn 2012 Sissejuhatus Aastal 395 jagunes Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keiserriigiks. Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis
BÜSTANTS. 515 saj. lõppes türklaste vallutusega. Alad : Kreeka, VäikeAasia ja mujal. Bütsansi kunst oli ida ja lääne kultuuri vahendaja ja sulam. Ametlik Bütsainsi kunst oli kiriku ja keisririigi võimu seose väljendus. Kunstile tugev kreeka (hellenism), Rooma (rooma aladel), idamaade mõju. ARHIDEKTUUR: *Liseen eenduv püstriba seinal, * Petik kinni ehitatud akna/ukse ava, *Bütsantsi kapiteel samba ülevalt kaunistatud osa. Nii basiilika kui ka ristkuppel kirikud. Kirikud. *Hagija Sophia (Konstantinoopol) piklik hoone kaetud kuplitega. *San Vitale (Itaalias) kaheksa nurkne. SKULPTUUR: lühikest aega Antiigi traditsioonid, valitseja figuurid, portreed (ümarkujud), reljeefid. 89 saj. ikonoklastide liikumine. IKOMODULpildi kaitsja. MAALIKUNST: idamaadelt stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, eestvaates, tinglike proportsioonidega. *seinamaalid (freskod lubikrohviga), *miniatuurid, initsiaal (esitäht) Codex Purpurous, * Ikoonid (Vladimiri jumalaema
Valgmik kesklöövi sein, kus paiknesid aknad Kampaniil kiriku kõrval asuv kellatorn Lööv 2 rida sambaid jagab basiilika 3-ks võrdseks osaks Apsiid Poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ja poolkuppelkatusega kaetud vaheseinata ruum Vikkel Sfäärilise kolmnurga kujuline arhitektuuriline vorm võlvlae nurgas, millele toetub kuppel Tsentraalehitis ehitustüüp, mille põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel Talum rikkalikult reljeefidega kaetud kiviplokk Liseen Kitsas püstriba, liigendab seina Meka islamiusuliste püha linn Kalifaat muhameedlaste riik Maur hispaania muhameedlane Mihrab pooliimas palveniss, paiknes Mekapoolses seinas Minarett sale torn, vormilt erineva kujuga (nelinurkne, ümar, hulktahkne, kruvikujuline), minareti küljes rõdud, teravatipuline katus. Minaretti kasutatakse palvusele kutsumiseks. Medrese ehitustüüp, mis ühendas teoloogilise õppeasutuse ja mosee. Nelinurkne õu, mida ümbrit
algkodu paiknes arvatavasti praeguste Poole ja Ungari aladel. Slaavlasi nimetati esimakordselt Rooma ajaloolaste poolt. Slaavi hõimud olid väga sõjakad. Idaslaavlased olid sageli sõjajalal Bütsantsiga. Sageli tuli neil võidelda ka Musta mere põhjaranniku aladel asuvate rändrahvastega. Samal ajal hakkasid idaslaavlased järkjärgult liikuma ka põhja poole, aladele, mis olid asustatud läänemeresoomlaste ja balti hõimude poolt. (lk 52) 8. VanaVene riigi tekkimine VanaVene tähtsaima ajalooallika ,,Jutustus möödunud aegadest'' järgi polevat põhjapoolsed rahvad, sealhulgas idaslaavlased, oma maa valitsemisega ise hakkama saanud. Hõim sõdis hõimuga ja vürst vürstiga. Niisiis lepiti kokku, et kutsutakse valitsejad võõtsilt. 862. aastal saabunudki kohale viikingipealik Rjurik koos vendade ja kaaskonnaga. Ta asus elama Novgorodi. Kui Rjurik suri, sai Novgorodis vürstiks ta lähikondlane Oleg. 882. aastal vallutas Oleg
Bütsants ja Varakristlus Vladislav Härm Varakristlus Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas Ees- Aasias uus usund - ristiusk ehk kristlus. Sealt levis see üle tohutu suure riigi, jõudes välja ka Itaaliasse, Rooma riigi keskusse Sümboolika Kala sümboliseeris Jeesus Kristust Kristuse võimu sümbolid Katakombid Ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa-aluseid matmispaiku - katakombe Seinamaal Rooma katakombi seinamaal Kirik Kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagasid kolmeks lööviks. Kirik oli alati lääne-ida suunaline ja uks asus alati läänepoolses osas. Idaosas asetses transept - see oli kiriku pikiteljega risti asetsev ruum. Basiilika Kõige tähtsamaks varakristliku kunsti saavutuseks on basiilika laialdane kasutusele
Ikoonidel on omapärane joonte graatsia ja värvide sära ning eriline, pisut salapärane ilu. Ikoonid asusid ka seinal, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud osast. Seda pildiseina nim ikonostaasiks. Bütsantsi tarbekunst oli väga rikkalik. Seal eelistati kalleid materjale (hõbedat, kulda, kalliskive) ja keerulisi tehnikaid (brokaatkangad). Ümarplastika puudus, kuid on säilinud elevandiluust nikerdatud reljeefe. Bütsantsi kunstil on suur mõju vanavene kunstile. 9 8. Vana-Vene kunst Vanavene kunst hakkas kujunema 9.-10. saj, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik keskusega Kiievis. Kuni 17. saj lõpuni säilis vanavene kunst iseseisva ja Lääne-Euroopa kunstist oluliselt erineva ilme. Seda võib pidada Bütsantsi kunsti jätkuks ja edasiarenguks. Kiievi suurvürstid kutsusid oma linnadesse Bütsantsist ehitusmeistreid
Kõik kommentaarid