Bütsantsi arhitektuur Sissejuhatus Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Konstantinoopoli õukond oli kuulus oma välise hiilguse, ülikeeruka kombestiku ja pimeda alandlikkuse poolest. See on andnud põhjust rääkida ,,bütsantslikust" toredusest. Ka bütsantsi kunstil on suurel määral õukondliku kunsti iseloom. Ma arvan, et kõik kunstisuunad on referaadiväärilised nagu ka bütsantsi arhitektuur. Kuna Bütsants paistis välja oma toredusega, siis see on huvitav
BÜTSANTS 395. a. jagunes Rooma riik kaheks: Lääne-Roomaks, mille keskuseks oli Ravenna ja Ida-Roomaks ehk Bütsantsiks, mille keskuseks oli Konstantinoopol. Viimane püsis veel 1000 a. 6. saj, kui riiki valitses keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora, elas kultuur üle õitsengu perioodi. Bütsantsi võimu keskuseks Põhja-Itaalias sai Ravenna Arhidektuur Sel ajal (6. saj) ehitati Konstantinoopolis bütsantsi arhidektuuri kuulsaim mälestusmärk Hagia Sophia katedraal Kiriku konstruktsioonis püüti pikergune Hagia Sophia kirik basiilika bütsantsile omase tsentraalehitisega Konstantinoopolis. 6.saj. Uue tehnilise võttega sooviti 4-nurkse ruumi osa katta kupliga. Seda tehti viklite ehk sfääriliste kolmnurga kujuliste vormide abil.
Vana-Mesopotaamia, Assüüria ja Uus-Babüloonia kunst 1)Mida tähendab Mesopotaamia? Milliste tänapäeva riikide territooriumil see asub? Mesopotaamia tähendab "jõgedevaheline ala". Tänapäevaste Süüria ja Iraagi territooriumil. 2)Millised olid kõige tähtsamad Mespotaamias elanud rahvad? Vanimad kõrgkultuuri loojad olid sumerid. Seejärel tungisid Mesopotaamiasse akadid, kes võtsid sumerite kultuuri üle. 3)Mis liiki ehitised olid mesopotaamia kunsti suurimateks saavutusteks? Too näiteid. Mesopotaama ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused, näiteks Uri tsikuraat ja Marduki tempel. 4)Kirjelda tsikuraati. Maini üks kuulus tsikuraat. Templikompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Selleni ei viinud sirge trepp vaid sakmeliste käänakutega tee, nii et igal
hing (peab tagasi saama kehasse). Keha tuleb säilitada pa jaoks palsameerimine. Kirstul vaarao nägunäguportree. Sfinksid lõvi keha ja vaarao peaga valvavad surnute linnu. Mastabade juurde viiakse toitu. Hiljem ehitatakse juurde mingi ehitis. Astmikpüramiid oli kaetud plaatidega, tähtede järgi paika pandud (joonis vihikus). Kaljuhauad olid kaljude sisse raiutud, peidetud kambrid. Püramiidiehitus oli kallis. Kõige mõjukamad tegelased olid preestrid. Valvasid usu ja kunsti järgi, et keegi ei teeks teistmoodi. (templi joonis vihikus). Preestrid pidid pesema end kogu aeg, pidid olema puhtad. (pülooni joonis vihikus). Lootos oli väga tähtis taim. Papüürus oli tähtis väljaveoartikkel ja need kajastuvad sammastes (joonised vihikus). Egiptuse skulptuur ja maal Vaarao märk on Narmeri palett (reljeeftahvel). See on 64 cm kõrge, stseenid, kuidas Lõuna riik vallutas Põhja riigi. Selle juures(pärit 4.aastatuhandest e.m.a.) näeme juba
Lametrükk e. Litograafia e. Kivitrükk kivile maalitud ja siis trükitud Kõigil neist on veel palju alaliike! o TARBEKUNST (Jaguneb materjalide järgi) Keraamika savist esemed Metallehistöö Klaasikunst Nahkehistöö Tekstiil Puitehistöö Disain et muuta tooteid praktilisemaks ja ilusamaks, 20.saj Moekunst Fotograafia Arvutikunst Videokunst 2. Kunsti tekkimine- koopamaalid, megaliitilised ehitised. Arvatakse, et esimesed kujutised mida võiks pidada kunstiks, valmistati vanema kiviaja (paleoliitikumi) hilisemas järgus, mis algas umbes 40 000 aastat tagasi. Enne seda oli toimunud inimese eellaste hiigelpikk areng, aga nooremas kiviajas elasid juba meietaolised inimesed, kelle ajutegevus ja keelekasutus olid sarnased meieomaga. Visuaalseid kujundeid hakati looma koos sümboolse mõtlemise arenguga. Juba
Põhja-Euroopas) Esimesed inimese eelkäijad - Tsaad - u 7 miljontit aastat tagasi Homo homo sapiens (kromanjoonlased) - Etioopia - u 200 0000 aastat tagasi Kromanjoonlastega kõrvuti elasid neandertaallased, kes hoidsid kromanjoonlasi pikka aega Lääne-Euroopast eemal. Neandertaallased olid füüsiliselt tugevamad, kuid jäid ajumahu ja mõistuse poolest alla ja seega kaotasid võistluses ja surid välja. Kujutava kunsti tekkepaigaks peetakse Austraaliat, sealt leitud koopa- ja kaljumaalingud on ligi 40 000-50 000 aastat vanad. Kujutatud on kängurusid, bumerange, käejäljed. Kromanjoonlased jõudsid sinna varakult, kuna seal puudus vastasseis (Eurooopas neandertaallased). Koopamaale on leitud ka Euroopast, peamiselt Prantsusmaalt ja Hispaaniast. Neil on peamiselt kujutatud kütitavaid loomi (põhjapõdrad, piisonid, metshobused jms) aga ka kiskjaid.
Kunstiajalugu 10. Klass 1.1 Mis on kunst? Sõnal kunst on mitu tähendust. Laiem käsitleb kunstina kõiki neid inimkultuuri harusid, mis tegelevad kujundite loomise ja töötlemisega. Nii näiteks tegeleb muusika helikujunditega, kirjandus keelkujunditega, teatri-, filmi- ja tantsukukunst loovad liikuvaid ja visuaalseid kujundeid, segatuna helide ja keelekujunditega. Piir kunsti ja mittekunsti vahel on sageli udune ja muutlik, enam vähem kindlaks saab pidada ainult viimase paari-kolme sajandi vältel Euroopas loodud käsitlust kunsti tähenduse eesmärgi ja piiride kohta. Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad
Phaistos). Lossid koosnesid pajudest enamvähem ühesuurustest ruumidest, lossid olid väga mugavad, laitmatu veevärk ja kanalisatsioon. Losside seinad olid laotud ilma mördita, sidumata kividest. Korruseid ühendasid laiad trepid. Kreeta sambad on peenenevad ülevalt alla. Siin valitses elav ja mänglev käsitluslaad. Püsivust ja stabiilsuse muljet ei taotletud. Huvitav on see, et lossid ehitati täielikult ilma kaitsemüüride või muude turvaelementideta.Kujutava kunsti püüdluseks oli vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Iseloomulik on see, et pole leitud valitsejate portreid ega jumalaet kujusid. Populaarne motiiv on viljakust ja elujõudu kesastav metsik Härg, kellest mehed ja naised üle hüppavad, KERAAMIKA oli väga väga hiilgav, kõigile neile on omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on looduslähedane. Vaasidel on kujutatud mereloomi ja
Kõik kommentaarid