Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Bütsantsi kunst (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Bütsantsi kunst
Bütsantsi kunst 6-15 saj
Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks - Ida- Rooma riigiks ja Lääne-Rooma riigiks.Lääne-Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol ,mille järgi nimetatakse kogu Ida-Rooma riiki Bütsantsiks.
Bütsantsi kunst põhineb varakristliku ja hellenistliku kunsti traitsioonidel,millele on lisandunud idamaade kultuuririkkused.Bütsantsi kunsti arenemine oli üsna katkendlik ja ebaühtlane.
Juba 7. sajandil eKr olid kreeklased rajanud Bosporuse väina Euroopa- poolsele kaldale, Marmara mere ja Kuldsarve lahe vahele jäävale kolmnurksele neemikule oma asulinna Byzantioni. Siinsed viljakad maa, meeldivalt mahe kliima ja koht ise olid soodsad linna tekkimiseks. Oli samuti hea tuulte ja tormide varjatud sadamapaik ja tänu soodsale paiknemisele tähtsatel kaubateedel kujunes Bütsantsi pealinn keskaegse kaubanduse tähtsaks keskuseks, millega suutis võistelda vaid Bagdad.
Bütsantsi kultuur on omapärane vahelüli antiikkultuuri ja tolleaegsete Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks , et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Riigi ametlik keel oli kreeka keel, aga äärealadel lubati rääkida ka kohalikke keeli. Kirjaoskus oli levinud kõrgkihi seas. 5.saj asutati Konstantinoopolisse esimene ülikool. Avaliku elu peamiseks keskuseks oli Konstantinoopolis hipodroom . Hipodroomi tribüünile 30-40 tõusvale pingireale mahtus kuni 60000 huvilist, rajatis ise oli 370 m pikk ja 140 m lai. Seal näidati rahvale äsja kroonitud keisrit, võidetud vaenlaste juhte, saadud saaki, mitmesugusi võistlusmänge ja maadlust. Kõige rohkem paelusid rahvast aga kaarikute võidukihutamised, mida korraldati eriti tähtsate sündmuste puhul. Antiikajal populaarne olnud teatrikunst käis aga alla. Linnarahvale ei meeldinud tõsisemad näidendid. Küll aga hinnati labast, sageli rõvedat nalja , etenduste välist sära, näitlejate kirevaid kostüüme. Hipodroomile pääsesid kõik vabad mehed tasuta, naisi aga sinna ei lastud .
Ühiskondlik korraldus:
Kuni 1. aastatuhande lõpuni moodustasid orjad ja koloonid küllaltki suure osa Bütsantsi ühiskonnast. Orjad jagunesid riigi- ja eraorjadeks. Riigiorje kasutati raskematel ja ebameeldivamatel töödel, näiteks kaevuritena või
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Bütsantsi kunst #1 Bütsantsi kunst #2 Bütsantsi kunst #3 Bütsantsi kunst #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liisbet0555 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

2
rtf
Bütsantsi kunst
4
docx
Bütsantsi kunst
1
docx
Bütsantsi kunst
23
pptx
Bütsantsi kunst
4
doc
Bütsants kunstis
1
docx
Bütsantsi kunst
3
doc
BÜTSANTS KUNSTIS G1
1
doc
Bütsansi kunst



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun