Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Bütsantsi arhitektuur (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millise riigi järglane oli Bütsants ?
  • Kaua see riik püsis ?
  • Kes oli Bütsantsi tähtsaim valitsejapaar ?
  • Milline tähtis kirik ehitati nende ajal ?
  • Milline uudne lahendus saavutati viklite abil (kus neid kasutati) ?
  • Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks ?
  • Mis on tsentraalehitis ?
  • Millise kujuga on San Vitale kirik Ravennas ?
  • Miks leidub just Itaalias bütsantsi arhitektuuri ?
  • Miks on bütsantsi kunsti suhteliselt vähe säilinud ?
  • Millist osa mängivad siin türklased ?
  • Mida väljendas sõda piltide pooldajate ja pildieitajate vahel ?
  • Kuidas viimaseid nimetati ?
  • Milliseid omadusi usuti ikoonidel olevat ?
  • Mida kujutati ikoonidel kõige enam ?
  • Kuidas nimetatakse kirikute ikoonidega pildiseinu ?
  • Millises Itaalia linnas leidub palju bütsantsi mosaiike ?
 
Säutsu twitteris
Bütsantsi arhitektuur
 
Sissejuhatus
Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst , mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser  Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis-  Hagia Sophia kirik  Konstantinoopolis. Konstantinoopoli õukond oli kuulus oma välise hiilguse, ülikeeruka kombestiku ja pimeda alandlikkuse poolest. See on andnud põhjust rääkida „bütsantslikust“ toredusest. Ka bütsantsi kunstil on suurel määral õukondliku kunsti iseloom. Ma arvan, et kõik kunstisuunad on referaadiväärilised nagu ka bütsantsi arhitektuur. Kuna Bütsants paistis välja oma toredusega, siis see on huvitav. Nende kirikud on huvitavad ja üleüldse tegumood, kuidas nad midagi ehitasid ja miks nad need kirikud üldse tegid.
Bütsantsi arhitektuur
Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka Itaalias, eriti sadamalinnas  Ravennas  – vahepeal oli osa Itaaliast Bütsantsi valduses. Enamasti ehitati küll basiilikaid, kuid San Vitale   kirik on hoopis kaheksanurkne. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on üldse äärmiselt mitmekesised . Eriti armastati kupleid ning leiti igasuguseid võimalusi nende paigutamiseks. Tavaline oli  ristkuppelkirik . Selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas, mõnikord ka ristharude kohal kerkivad kuplid. Üldse koondusid paljud bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Olgu nende põhiplaan siis kreeka risti kujuline või ümmargune või hulknurkne – kõiki neid nimetatakse tsentraalehitisteks.
Hagia Sophia ja San Vitale kiriku siseseinad lausa kaovad värvilistest kividest ja sädelevast klaasist mosaiikide alla. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise hõõguvate värvidega klaasisegu - smaldi. Peale piiblisündmuste võib seal näha ka Justinianust ennast ning keisrinna Theodorat koos saatkonnaga.
Mõned kirikud jätkavad varakristlikku traditsiooni, nagu näiteks väike kaheksatahuline San Vitale on kuppelehitis. 6. sajandil ehitati Bütsantsis ka selliseid tsentraalehitisi, mis oma põhiplaanilt meenutasid võrdhaarset, nn. kreeka risti. Neid katsid viis kuplit- üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohale. Kuulsaim ja mõjukaim nendest oli Apostlite kirik Konstatinoopolis. Tsentraalehitis saigi hiljem põhiliseks Bütsantsi kirikutüübiks, sest ta vastas kõige paremini sealse kultuuri iseloomule ja bütsantslikule ristiusule. (Juba Bütsantsi riigi alguspäevil tekkis lõhe roomakatoliku ja kreeka e. apostliku õigeusu vahel.)
 9. sajandi lõpul algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Arhitektuuris levib viiskuppelkirik. See läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad . Erinevalt Konstantinoopoli Apostlite kirikust paiknevad kõrvalkuplid just madalamatest nurkades , nii et keskne kuppel pääseb rohkem mõjule. teine oluline uuendus oli see, et tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas akendega ruum, nn. tambuur , mis muutis kiriku välisilme veelgi kõrgemaks ja kergemaks.
Hagia Sophia kirik/mošee
Hagia Sophia e. "Püha Tarkus" (praeguses türgi keele Aya Sophia) on kirik praeguses Istanbulis, Türgi, bütsantsi ehituskunsti suurteos. See oli sajandeid kreekakatoliku kiriku keskuseks, kahtlemata üks kauneimaid pühakodasid kristlikus maailmas. Mõned on nimetanud seda isegi kaheksandaks maailmaimeks. Pärimuse järgi hüüatas Justinianus I esimest korda kupli all jalutades: "Saalomon, ma olen sinu üle võidu saavutanud!". Marmorsambaid võrdles ajaloolane Prokopios lilli täis
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Bütsantsi arhitektuur #1 Bütsantsi arhitektuur #2 Bütsantsi arhitektuur #3 Bütsantsi arhitektuur #4 Bütsantsi arhitektuur #5 Bütsantsi arhitektuur #6 Bütsantsi arhitektuur #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kihnumanni Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

2
rtf
Bütsantsi kunst
14
ppt
Bütsantsi arhitektuur
4
docx
Bütsantsi kunst
8
pptx
Bütsantsi arhitektuur
1
doc
Bütsantsi arhitektuur
7
doc
Bütsantsi arhitektuur - Karolingide kunst
12
odt
Bütsantsi kultuur
4
doc
Bütsants kunstis



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun