Positiivsed ja negatiivsed väärtused · Positiivsed: on need asjad, mida soovime (rahu, tervis, vabadus, turvalisus) · Negatiivsed: on need asjad, mida väldime (sõda, okupatsioon, vaesus) Individuaalsed ja kollektiivsed väärtused · Individuaalsed: vabadus, autonoomia, tervis · Kollektiivsed: patriotism, kultuur, solidaarsus Väärtusi võib jaotada valdkonniti: Väärtused (näited): · Tervis, asjad, turvalisus · Majanduslik tootlikkus · Ausus, õiglus, hoolivus · Altruism, sõprus, armastus · Vabadus, õiglus, võrdsus · Ilu, graatsia, sümmeetria · Usk, pühadus, halastus · Teadmised, tõde, tarkus · Looduse puhtus, elamiskõlblikkus Väärtuskategooriad: · Materiaalsed, füüsilised · Majanduslikud · Moraalsed · Sotsiaalsed · Poliitilised · Esteetilised · Usulised · Intellektuaalsed · Ökoloogilised Väärtuste liigid (Sokratese järgi): 1
· "Keha kannatab ainult oleviku pärast; hing kannatab mineviku, oleviku ja tuleviku pärast." (Epikuros) · "Kirjanduslik meistriteos pole midagi muud kui segiaetud sõnaraamat." (J. Cocteau) · "Klassika on kirjandus, mida igaüks tahab olla lugenud, aga keegi ei taha lugeda." (Mark Twain) · "Kõigest hoolimata usun ma siiski, et inimesed on südames head." (Anne Frank) · "Kõik suured asjad on lihtsad ja paljusid neist saab väljendada ühe sõnaga : vabadus, õiglus, au, kohustus, halastus, lootus." (sir Winston Churchill) · "Kõik vägi on seestpoolt, seega meie kontrolli all." (Robert Collier) · "Kriitik on jalutu, kes õpetab teisi jooksma." (Channing Pollock) · "Kui ihkad rahu, siis valmistu sõjaks." (Vegetius) · "Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõtelda." (Voltaire) · "Kui kõik mõtlevad ühtemoodi, tähendab see, et keegi ei mõtle." (Walter Lippmann)
" Galileo Galilei, II Saggiatore, 1623 52. Sekundaarsed kvaliteedid Primaarsed kvaliteedid kui midagi sellist, millest lahus ei saa ma asjast mõelda. Sekundaarsed kvaliteedid on midagi sellist, milleta saab asju ette kujutada. Galilei ettekujutus oleks tänapäevases kõnepruugis midagi järgnevat: - Primaarsed kvaliteedid on omadused, mis on asjadel tõeliselt nende (füüsikalise) olemuse tõttu. - Sekundaarsed kvaliteedid asuvad üksnes vaatleja vaimus ning ehkki nad võivad olla põhjustatud millegi poolt, mis asub maailmas, ei sarnane nad oma põhjustele. John Locke (1632-1704) eristab: "keha primaarsed kvaliteedid, mis -nagu näeme - tekitavad meis lihtideid, nt tahkus, ulatus, kuju, liikumine või paigalseis ning arv."ja"sellised kvaliteedid, mis tõeliselt ei ole midagi objektides enestes peale nende võime tekitada oma
Jagab hinge kolmeks osaks: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Harmoonia tähendab seda, et need osad on õiglases vahekorras ja ükski osa ei sega vahele teise toimimisele, igaühel on oma funktsioon. Mõistus valitseb hinge oma tarkusega, emotsioonid toetavad mõistust ja annavad tegutsemiseks jõudu, instinktid on ohjeldamatud, need peavad olema kontrollitud, st peab olema mõõdukalt. Kui iga osa täidab oma funktsiooni, on hinges õiglus ja see tingib ka voorusliku käitumise teiste suhtes. Hilistes dialoogides (nt Pidusöök) räägib Platon, et vooruslik elu sünnib ilu püüdlusest ehk armastusest. Aristoteles väitis, et õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna. Üldiselt lahtiseletatuna tähendab see inimese oskust toimida mõistuspäraselt. Suurim hüve on oma 1 funktsiooni teostamine parimal viisil
Mees, kes teadis ussisõnu Andrus Kivirähk Peategelane: Leemet, mees, kes oskab viimasena ussisõnu. Ta on sündinud külas, kuna ta isa tahtis ka olla uuema aja inimene ja veenis Leemeti ema külla kolima. Pärast seda, kui Leemeti isa oli tolle ema koos oma armukesega-karuga voodist leidnud tappis karu Leemeti isa. Leemet, tema õde Salme ja ema kolisid metsa tagasi. Leemet on põhimõtetega poiss, kes ei hülga vanu kombeid ja tavasid uute vastu. Talle tundub see kuidagi kohatu hüljata kõik vana ja hea kultuur uue pärast. 1. Uue aja inimesed Isa oli ilmselt teist meelt. Tema tahtis olla uue aja inimene ja uue aja inimene pidi elama külas, lageda taeva all ning päikese all, mitte hämaras metsas. Ta pidi kasvatama rukist, töötama terve suve nagu mingi räpane sipelgas, selleks et saaks sügisel tähtsa näoga leiba kugistada ja olla sedasi võõramaalastega sarnane. Uue aja inimesel pidi olema kodus sirp, millega ta sügisel küürakil maas vilja lõikas; tal pidi olema
·analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia Inimene mõistmine filosoofilise antropoloogia suundades: Etoloogiline antropoloogia- inimest vastandatakse mõtleva loomaga. Kõige enam kasutatav seisukoht nii antiikaja loogikaõpikutes. Inimene kulub loomade hulka, mõtlemine ja kõrgelt arenenud aju eristab inimest loomadest. Keel on Aristotelese arvates oluline, eristab inimesi kõikidest teistest elusolenditest, ainult inimene on võimeline eristama ja mõistma sõnade kuri, hea, õiglus tähendust. Klassikaline filosoofiline antropoloogia- inimest on liitsubstantsi, mis koosneb kehast ja hingest, ühendades neid omavahel. Hing on keha elustav printsiip, elusas kehas on hing, surnud kehas hing puudub. Teine arvamus on, et inimene on liitsubstants, mis koosneb kehast, maisest ja kosmilisest hingest. Tuuakse välja arvamus, et inimene on mikrokosmos- inimene on väike maailm, võib oma mõistuse kaudu jõuda kõigeni, ta on inimlik jumal. Inimene suudab
Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. Ludwig Wittgenstein Varauusajal philosophia practica: Keel kui “tööriistade kogum”, erinevad kasutusviisid, sõnade Ethica –üksikisik inimelu projektid ja suhted, vara-ja uusajal oluline, sest mõjutas tähendused pole fikseeritud ka pol
väliseid hüvesid: · head teod nõuavad vastavat varustust · keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi Kas voorusest piisab õnneks? Stoikute vastus (Cicero, Seneca, Marcus Aurelius) · voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus ehk õige arusaam sellest, mis on hüve, kuidas voorused ja hüved seonduvad · tõeline hüve on see, mis on oma loomu poolest hea. Kas tervis, nauding, rikkus, sünnipära on loomu poolest head? ei ole, sest väärtus sõltub sellest, kuidas ja milleks neid kasutatakse. Tõelised voorused on tegutsemisviisid: õiglus, mõõdukus, julgus on seesmiselt head · Õnn tähendab kindlust hüve omamises, ent ainult tõelise hüve omamises saab olla kindel. Välised hüved on meist sõltumatud ja võime nad vastu enda tahtmist kaotada. Seesmised hüved ehk meie enda käitumine, mõtlemine, tunded ja ihad on midagi, mida saame kontrollida
Sisekaitseakadeemia MÕJUTAMINE Referaat Paikuse 2013 SISSEJUHATUS Mõjutamine on juba läbi aegade olnud üks inimloomuse paratamatu automaatne harjumus. Me puutume sellega kokku igapäevaselt teadlikult või alateadlikult. Me kutsume seda ise esile enesele tahtmatult või tahtlikult ja samas laseme ka ennast teistel mõjutada. Nii saame läbi suruda oma tahtmisi või muuta teiste inimeste arvamust või ettekujutust mingite konkreetsete asjade või arvamuste suhtes. Referaadi koostasin Robert B. Cialdini raamatu: ,,Mõjustamise psühholoogia- teooria ja praktika" põhjal. Töö eesmärk on välja tuua erinevaid mõjustamis teooriad, mille lõksu me eneseteadmata langeme. Mis paneb inimesi ütlema: ,,Jah!" mingile pakkumisele või palvele, kuigi tegelikult järele mõeldes leitakse, et see oli ennatlikult ostetud või antud lubadus. Neid teooriad teades, saab ennast rohkem kaitsta nende inimeste eest, kelle tööks ongi teisi mõjutada, et need teeksid midagi, mis
Platon väitis esialgu, et ainult voorusest õnneks ei piisa, hiljem jõudis järeldusele, et piisab. Vooruslik elu tuleb hinge harmooniast, elu pole väärt elamist, kui hing on haige. Jagab hinge kolmeks osaks: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus valitseb hinge oma tarkusega, emotsioonid toetavad ja annavad jõudu, instinktid on ohjeldamatud, neid peab olema mõõdukalt. Kui iga osa täidab oma funktsiooni, on hinges õiglus ja see tingib ka voorusliku käitumise teiste suhtes. Aristoteles väitis, et õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna. Suurim hüve on oma funktsiooni teostamine parimal viisil. Inimese hinge funktsiooniks on toimida mõistuspäraselt kogu elu jooksul. 2. Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Platon väitis, et esikohal on vaimsed naudingud, neist piisab õnneks(,,Pidusöök", varem väitis vastupidist)
1 tegutseda (õiged seadumused - kindlad, mõdukad käitumisviisid), seadumused = loomulikud eeldused + harjutamine. "Nagu raha võtmises ja andmises on vahepealne, aga ka liialdamine ja puudulikkus ... nii võib ka aupürgimus olla suurem või väiksem, kui peab, kuid ka selline, nagu peab, ja sel viisil, nagu peab." Eneseväärikus - täielik loomutäius enese suhtes; õiglus - täielik loomutäius teiste suhtes. ,,Eneseväärikas on selline inimene, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline. Kes seda teeb, ilma et oleks vääriline, on rumal." ,,Paistab ilma loogilise arutelutagi, et suure eneseväärikusega inmesed on auga seotud, sest au hindavad väärikad enda juures kõige rohem, ja seda õigustatult." 2. Cicero vabariiklase aust Voorused eeskätt sõjalised. Aristokraatlik väärtuskoodeks. "Kohustustest": ambitsioon vs privaatsus
Filosoofia algab meeleoluga, mingisuguse tundega. (lk 1694) Mis on meeleolu? Milleks seda bibihhinil vaja on? (lk1698) *meeleolu tuleb siis, kui rutiin katkeb. 2. Eetika ehk praktiline filosoofia Küsimused eetika kohta: 1)klassikaline (kuni 18.saj): 1. Milline on hea elu? 2. Milles sea hea elu seisneb? 3. Mida teha, et elu oleks hea? Kasutati ka eudaimonia õnn(Aristoteles): 1. Mis on õnn? 2. Milles õnn peitub? 3. Mida teha, et olla õnnelik 2)uusaegne(modernistlik) 1. Mis on õiglus? 2. Milline on õiglane tegu? 3. Kuidas tuleb käituda, kas enese või teiste suhtes? Küsimus heast ja õnnelikust elust on asendunud küsimusest selle kohta, kuidas käituda teiste suhtes õiglaselt 1. Mis on õnn? Erinevad eetilised koolkonnad: A)Populaarne hedonism arusaam selle kohta, mis on õnn ja hea elu. Õnn peitub iha objektide(need, mida me tahame) poolt pakutavas naudinguis. õnn selle arusaama järgi.
oma kohuse täitmine mitte millegi muu kui selle pärast, et see on kohus, ülim hüve. Säärasena on see seotud religiooniga. See on meie kohus Jumala ees. Jumal armastab vooruslikke ning tasub neile lõpuks õnnega vastavalt nende vooruslikkuse astemele. Jumal ja surematus on eetika tarvilikud postulaadid. 12. Kas usk soosib moraalselt elu ? Kuidas ? Kui Jumal on olemas, siis hea tahe võidab halva. Kui Jumal on olemas -kosmiline õiglus valitseb universumis. Moraalsed põhjused kaaluvad alati üles moraalivälised. Kuskil on Jumal, kes meid armastab ja meie eest hoolitseb, tema armastus innustab meid. Kui Jumal lõi meid oma näo järgi, siis on kõik inimesed võrdselt väärtuslikud. Meil on põhjust kõiki kohelda heatahtlikult, moraalselt. Igavene elu: meil on kohustused järeltulevate põlvede ees. Usk annab meile kaks põhjust hoolitseda tulevaste põlvede eest. 1. Jumal käsib meil sugu jätkata 2
KONTRAKTUALISM EHK KOKKULEPPELISUS EETIKAS Kontraktualismi keskmes on veendumus, et igasugused normid saavad vaid siis olla legitiismed ja kohustavad, kui need, kelle üle normid on kehtestatud, nendega nõustuvad v nõustuda saavad. Normid sünnivad kõigi asjassepuutuvate inimeste kokkuleppe alusel. Klassikalised ühiskondliku lepingu teooriad: · Sofistid (Anthiphon, Hippias, Glaucon) tekkis eristus loodus vs konventsioon · Epikuurlased õiglus põhineb omahuvil · Sokrates, Platon kodaniku ja riigi vaheline leping · Thomas Hobbes leping annab turvalisuse, kaitse; "kõikide sõda kõikide vastu"; · John Locke leping kaitseb omandit · J. J. Rousseau seadus enda üle, ühiskondliku moraali kultiveerimine; tema järgi on inimene loodudse poolt loodud vabaks ja rahumeelseks; kritiseerib igasugust riiki Eetilise kontrakutalismi põhiküsimus miks peab täitma moraalinorme?
kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid: o head teod nõuavad vastavat varustust · Aristoteles (Poliitika) keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi Stoikud: · Voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus õiged arusaamad sellest, mis on hüve · Peamised voorused on õiglus, mõõdukus ja julgus · Kuidas seonduvad voorused ja hüve? Tõeline hüve on ainult see, mis on seesmiselt, loomu poolest hea: o Tervis, nauding, ilu, tugevus, rikkus, kuulsus ja kõrge sünnipära ei ole tõelised hüved. Miks? o Voorused on seesmiselt head · Õnn tähendab kindlust hüve omamises · Ent ainult tõelise hüve omamises saab olla kindlus · Järeldus: õnn ja voorus on kattuvad mõisted 3
Mida me peame tegema? Meiegi küsime endilt sedasama, nagu igaüks, kes mõtleb sügavalt elu mõttele, olgu ta siis budist või luterlane. Igal inimesel on erinev seisukoht usust ja arusaam sellest, mis on ,,õige". Kas jumal määrab inimesi hukatusse või mitte? Kas põrgu on olemas või mitte? Kuidas tunneme ära selle usu, mis on just meile õige? Seesugused küsimused aitavad meil jõuda kindlale seisukohale ja neis asjus ei saa jääda ükskõikseks. Inimesed näevad maailma väga erinevalt ja seetõttu valime me endale sobiva usu ja otsustame ise selle üle, mis on see ,,õige" ning millesse tasuks uskuda. Seetõttu on religiooni väga raske otseselt selgitada, kuid ma arvan, et usundi eesmärgiks on panna inimesed elama head elu. Religioon on usk jumalasse või jumalatesse. Sellega võivad kaasneda oma rituaalid, eluviis või pühad paigad. Usk annab järgijaile kindla
· ,,kasv/kasvamine"; · vorm või kuju, milleks asi lõpuks välja kasvab; · loomus (käitumisviis), mille asi omandab siis, kui kasv on jõudnud lõpule. · Kasvavad asjad (loodus/loomus) ei ole tehtud asjad (kunst) ega tavad/seadused (seadus - nomos) Kreeklased kohtusid paljude eri kultuuride ja tavadega ning see ajendas neid selles paljususes otsima püsivat ja muutumatut. Nad hakkasid eristama tavasid ja loodust (viimane peaks olema kõigi jaoks ühine). Ideaalne õiglus tuleneb loodusest/loomusest. Ekskurss: Sokrates (470-399 eKr) Sokratese suur huvi oli eetika: kui on palju erinevaid tavasid ja kombeid, siis mis väärtused on tõelised ja õiged? Seejuures on tunda ka loodusteaduste uurimise (füüsilise filosoofia) mõjusid: nt uskumus, et voorus on teadmine, seda saab õppida ja õpetada. On võimalik ära tunda üldiseid käitumisreegleid ning 1. kasvatada neid inimestesse läbi hariduse, 2. luua eetilist riiki.
Aristotelese sõnul on mõned teod alati valed (7 voorust ja 7 surmapattu). Vooruste eetika kujunes välja juba keskajal. Siis tähendas õigsus ja moraalsus kristlikkus mõttes jumalale allumist. Augustinus toob sisse mõtte, et mõistust ei tohiks usaldada, vaid tuleb usaldada ainult vaimu, seega hüljatakse filosoofia. Inimene on primaarsena hing ehk selles elus polegi tegelikult õnn saavutatav, vaid pärast surma saavutatav. Kardinaalsed voorused on arukus, mõõdukas, meelekindlus ja õiglus. Neid saab inimene ise välja arendada. Aga on 3 teoloogilist voorust, mida ise välja arendada ei saa, vaid jumal on need inimesele kinkinud usk, lootus, armastus. Aquino Thomas üritab ühendada Aristotelese ja kristluse mõtteviise. Õnn seostub jumala armastamisega, seega pole maises elus seda võimalik lõplikult kätte saada, vaid see on piiratud. Kuid inimene peab elu jooksul ikkagi vooruslikult elama ehk häid oskusi oma elu jooksul arendama. Moraalne on jumalale allumine.
Me vajame arutelu, mille käigus loeme kokku kõik oma soovid, kalkuleerime nende hinna ja siis laseme valijail otsustada, kas nad on nõus kõige eest ka maksma. Muul moel me lahendusteni ei jõua, vaid jäämegi unistuste ja hirmude lõksu. Head kuulajad. Me jõuame Eesti suurte eesmärkideni siis, kui me ühiselt nõu peame. Kas juba loodud Rahvakogu foorumil või mõnes teises kohas. Arutlegem siis nendel teemadel samas vaimus nagu Artur Alliksaar unistas, nüüd, et meil on vabadus käes ja me adume, et Vabadus on otsimine. Vabadus on eksimine. Vabadus on kaotamine, jälleleidmine ja lakkamatu küllastumatus. Aga siit kasvab välja ka üks teine nõue. Me ise ja riigivõim, see tähendab nii valitsus kui ka valitsusse mittekuuluvad erakonnad Riigikogus peavad olema valmis langetama ka suuri otsuseid. Selleks me teid ju olemegi valinud.
teine. Naturalism – kõik olemasolev on osa loodusest. Primaarsed ja sekundaarsed kvaliteedid Kas tajutavad kvaliteedid nagu maitsed, lõhnad, värvused jne kuuluvad maailma? Galileo Galilei esitas erinevuse primaarsete ja sekundaarsete kvaliteetide vahel. Galilei järgi: primaarsed kvaliteedid on omadused, mis on asjadel tõeliselt nende olemuse tõttu. Sekundaarsed kvaliteedid on omadused, mis asuvad üksnes vaatleja vaimus ja nad ei sarnane oma põhjustele. Primaarsed kvaliteedid on need, millest lahus ei saa asjast mõelda. Sekundaarsed kvaliteedid on need, ilma milleta saab asja ette kujutada. On kolm viisi neid eristada: Omadused vs võimed. Primaarsed kvaliteedid on objektide omadused, sekundaarsed aga võimed, mis neil on tänu omadustele. Mittesuhteline vs suhteline. Primaarsed kvaliteedid on objektidel eraldiseisvana,
2. seminari küsimused 1. Millised on loomuseisundi omadused Locke järgi? Loomuseisundi omadused peegeldavad inimese algseid tõekspidamisi ning iseloomulikke omadusi tihtipeale ka seda miks meid loomadest eristatakse. Nendeks on enesearmastus, ligimesearmastus, vabadus, vendlus, võrdsus, kui ka valetegude ja verevalamiste vastutegude ehk karistuste määramine. Locke tõdeb, et ligimese ja enesearmastus võib karistusotsust mõjutada, seega ongi ehk mõistlikum seda täide saata erapooletul ning võõral, kuid asjaga kursis oleval isikul. Locke määratleb selgelt ära teise inimese verevalamise, kui valeteo, lubades verevalajale vastata samaga (Kaini näide). Ka tuleks võõramaalasel austada siiski selle maa tavasid ja reegleid, karistada võiks igat kuritegu nii nagu peremeesriigi esindaja ihkab. Ka võib käsitleda teist inimest loomana ning ta tappa tehtud kuriteo eest, kui ta on ühiskonnast irdunud ning Jumala antud täiemõistuslikkuse k
Filosoofia esimene printsiip. Esimeses meditatsioonis rakendab Descartes metoodilist kahtlust. Ta kahtleb tunnetuse printsiipides, millele tuginevad kõik tema senised tõekspidamised. Kõigepealt jätab ta kõrvale kõik arvamused, mis on saadud meelte vahendusel. Seejärel jätab ta kõrvale aritmeetika, geomeetria ja teiste sääraste teaduste tulemused, mis tegelevad üldiste asjadega, sest on mõeldav, et jumal (või pigem kuri vaim) võiks teda neis asjus petta. Bacon: (1561-1626) 19) nelja iidoli lühiiseloomustus ja nende erinevus (tuua iga iidoli kohta vähemalt üks näide, turuiidoli puhul kaks) Iidolite õpetus - mõistuse peab vabastama teda alatasa ähvardavatest eksimustest (iidolitest). Idola tähistab väärkujutusi, eelarvamusi mis segavad maailma. Iidoleid on nelja liiki: sugukonna e. hõimuidolid - Hõimuiidolid põhinevad inimloomusel endal, ja
1. Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus Valitsemine ülim eesmärk on reputatsioon, au mis kaasneb riigi kasvu ja õitsenguga. Saavutatakse läbi rahu. Peab vältima sõdu ja sisetülisid. Sõjavastane ideoloogia! Rahuväärne valitsemine auväärne. Tingimuseks vabadus võõrvõimust, kodanike omavalitsus. 2. Cicero valitseja kohustustest Valitseja peab kaitsma kodanike huve, unustama omapoolse kasu. kardinaalvoorused. : tarkus, kindlameelsus, mõõdukus ja õiglus. Õiglus jagunes kaheks – riigimees peab vältima ebaõiglust, mitte kasutama pettust ja vägivalda ja peab sõna pidama. 3. Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid Algas 1494. aastal Itaalias suurte kodusõdadega. Euroopa suurvõimud, Prantsusmaa ja Habsburgid ning Inglismaa ja Türgi sekkusid. Paavstid Itaalias, kes oleksid pidanud olema moraalseks mõõdupuuks selliste sõdade puhul, osalesid hoopis ilmalike valitsejate kombel ise ka ning astusid
selleks oli vaja ka väliseid hüvesid. Hilisemas eluetapis väitis ta, et õnn ongi võrdne voorusega ainult. Aristotelese jaoks on loomutäius õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid, sest head teod nõuavad vastavat varustust. Keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi Stoikud väitsid, et voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus õiged arusaamad sellest, mis on hüve. Peamisteks voorusteks nende jaoks õiglus, mõõdukus ja julgus. Tõeline hüve on see, mis seesmiselt, loomult on hea. Vooruste valesti kasutamine ei ole enam hüve. Õnn seisneb kindluses hüve omamises. Et ainult tõelise hüve omamises saab olla kindlus, on voorus ja õnn stoikude jaoks kattuvad mõisted. 3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast Õnneliku elu vormid saavad olla kas riigimehe või filosoofi elu. Riigimehe näol on tegemist poliitilise juhiga, kes rakendab õigluse, julguse,
3 Kes peaks valitsema? Sissejuhatus Inglismaa rahvas peab end vabaks, kuid eksib rängalt; ta on vaba üksnes parlamendi liikmete valimise ajal. Niipea kui nad on valitud, saab orjus vabadusest võitu ja viimasest saab eimiski. See, kuidas rahvas neid lühikesi vabadusehetki kasutab, näitab tegelikult, et ta väärib nende kaotamist. (Rousseau, Ühiskondlik leping, III rmt, 15. ptk, lk 266) Ükskõik kas riik tundub meile olevat õigustatud või õigustamata, fakt on see, et riik on olemas. Ja meie praeguselt ajalooliselt positsioonilt vaadatuna on väga raske näha, kuidas saaks see olukord iial muutuda. Niisiis huvitab igaühte, isegi filosoofilist anarhisti, küsimus, mis laadi riik ja valitsus meil peaks olema. Missugune peaks olema valit
Aluseks võttes professor Anne Lille tõlgitud ja kommenteeritud väljaannet. Omaltpoolt sisu kommenteerides annan kokkuvõtliku ülevaate antud raamatute põhilisest sisust, käsitletavatest probleemidest ja mõistetest. Esimesest raamatust leiame vastuseid küsimustele, kuidas õnnelikult elada? Mis on hüved ja milline on hüvede eesmärk inimtegevuses? Mis on loomutäius ja kuidas see jagueb? Kuidas on õnn sellega seotud? Viiendas raamatus on peamiseks teemaks õiglus ja selle olemuse laad. Korraldav õiglus. Kas on võimalik ennast ebaõiglaselt kohelda? I Raamat Aristotelese inimtegevuse valdkondi puudutavad tähtsamad neli mõistet : Technê (praktiline oskustöö), methodos (teoreetiline uurimistöö), praxis (tegutsemine üldiselt) ja proairesis (tegutsemine kindla valiku alusel). Igal tegevusvaldkonnal alates kunstis kuni praktiliste aladeni on suundumus mingi hüve poole. Hüve (kr.agathon) on mõeldud tähenduses, mis võib
Vanematele kuulub eriline väärtus ja austus sellepärast, et nad on meie vanemad. Tänu vanematele oleme me olemas. Nemad annavad meile eluks vajaliku, meie eest hoolitsedes, meid armastades. Vanemate ülesandeks on kaitsta last, hoolitsedes tema heaolu ja kasvatuse eest. Selle eestki peab olema tänulikud. Ühiskonna avalik võim on usaldatud valitsuse kätte. Võimukandjate ülesandeks on kaitsta kõiki kodanikke ja hoolitseda selle eest, et valitseks õigus ja õiglus.Riigil seadustes see kirjas ei ole, aga see on eetika reeglites kirjas. Iga inimene saab eetika reeglid kodust, kus talle need selgekse. Kui kodus puudub eetika üksteise suhtes, puudub see ka ühiskonnas. Väga hea näide on tänapäeval noored, kes ei austa üldse oma vanemaid ning vanavanemaid. Tänapäeval on vanemad ainult selleks, et neilt raha saada. Kui aga on lapsel raha probleemid käituvad hästi ja austavad ainult nii kaua kuni saavad raha kätte. Ühiskonnas on see suureks
ehkki vahel võib sekka juhtuda ka mõni halb tegu. Halvad inimesed tõenäoliselt ei tee häid tegusid, ehkki vahel võib ka nii juhtuda. Aristotelese õnne valem: Selleks, et saavutada õnn ja hästi elada, tuleb oma voorused hästi välja arendada ja elada neile vastavalt. Tuntumad esindajad: Elizabeth Anscombe, Philippa Foot, Alasdair MacIntyre, Richard Taylor, Michael Slote, Hursthouse. Moraalsed voorused: ausus, headus, õiglus, lahkus, tänulikkus jne. Mittemoraalsed voorused: julgus, optimism, ratsionaalsus, tarkus, enesevalitsemine, kannatlikkus, töökus, musikaalsus, puhtus jne. Ka kaasajal tegeletakse nn vooruste kataloogide koostamisega. Nt on loetud kokku kõik voorused ja pahed, mis esinevad inimese suhtes keskkonnaga. oVoorused: tähelepanelikkus, hoolitsus, koostöövalmidus, õiglus, häälestumine jne. oPahed: uhkus, sovinism, hirm, ignorantsus, sentimentaalsus jne. Kokku sai L
selles hing, mis annab kogu kehale elu ja liikumise; riigiametnikud ja teised õigusemõistmise ja täideviimise ametnikud on tehislikud liigesed; tasu ja karistus (mis kinnitab iga liigese ja ihuliikme suveräänsuse trooni külge ning paneb neid oma kohust täitma) on närvid, tehes sedasama loomulikus ihus; kõigi üksikliikmete vara ja rikkused on tugevus; salus populi (rahva turvalisus) on tema ülesanne; nõuandjad, kes soovitavad talle kõike vajalikku, mida ta peab teadma, on mälu; õiglus ja seadused on tehislik mõistus ja tahe; kooskõla on tervis; mäss on haigus; ja kodusõda on surm. Viimaseks, need kokkulepped ja lepingud, millega selle poliitilise keha osad kõigepealt loodi, seati kõrvuti ja ühendati, sarnanevad Jumala poolt loomisteol öeldud käsusõnale – “Tehkem inimesed”5. Et kirjeldada selle tehisliku inimese loomust, ma uurin: Esiteks, tema ainest ja tema meistrit [artificer], kelleks mõlemaks on inimene.
Tallinna Ülikool Haapsalu Kolledz Tervisejuhi eriala Anna-Liisa Vainu Filosoofia Kodutöö Haapsalu 2009 Albert Camus " Sisyphose müüt " Absurd ja enesetapp. Filosoofias peetakse kõige tähtsamaks küsimuseks enesetappu. Enesetapp pesitseb meis endis nii kaua, kuni ühel päeval me end ära tapame. Põhjusi võib olla mitmeid. Kui hakata mõtlema, mis võinuks olla põhjus, miks enesetapp meieni jõudis, võime mõelda seda terve oma elu, kuid põhjust me ei suuda leida. See, mis on elu eesmärk, sobib suurepäraselt ka surma eesmärgiks. Enamus meist tõukab enesetapuni mõni kriis või sündmus era või pereelus. Samuti võib süüdlaseks olla ka mõne tuttava südametu käitumine või ütlemine, mis mõjutab meie otsust elule. See, kes enesetapuni jõudis, on tema ülestunnistus elule, et ta ei saanud hakkama. Talle oli antud kõige suurem kingitus universumis elada, kuid ta ei saanud sellega hakkama ja tappis e
loomuõigusele. - Inimlik sanktsioon puudub, karistada saab üksnes Jumal - ideaalmudel. - ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele - rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu 5) Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist Elusolend = masin. Riik = masin = elusolend. Suveräänsus on kunstlik hing, õigusmõistmine on liigesed, hüvitus ja karistus on närvid, üksikute liikmete jõukus ja rikkus on tugevus, nõunikud on mälu, õiglus ja seadused on mõistus ja tahe, üksmeel on tervis, mäss haigus ja kodusõda surm Salus populi (inimeste turvalisus) on selle eesmärk. VALITSUSVORMID: MONARHIA, ARISTOKRAATIA, DEMOKRAATIA Valitsusvormid e kes peaks valitsema? Üks (monarhia), vähesed (aristokraatia), paljud (demokraatia) Valitsusviisid e milline peaks olema valitsemisvõimu ulatus? Absoluutne, piiratud 1) Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Klassikaline kriitika: monarhistlikud ideoloogiad:
*Sõnad on antud inimestele tema mõtete varjamiseks... *Egoismi tipp-teha testament iseenda nimele. *Ulatad uppujale õlekõrrekese-tema nõuab sinult veel kokteili kah. *Tähtis pole võit vaid osavõtt-niipalju siis kaklemisest. *Taban end peegli ees nägusid tegemas...huvitav kes alustas esimesena? *Kes tahab puudusteta sõpra, see jääb sõpradeta...(Bias) *Inimesi ei tee õnnelikuks ei ihuramm ega raha,vaid õiglus ja mitmekülgne tarkus...(Demokritus) *Tee rahast endale Jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat... (H.Fielding) *Sõbra ustavus on vajalik ka õnnes, õnnetuses on see aga täiesti hädavajalik...(Seneca) *Kui puudub julgus rannik silmist kaotada,siis uusi maailmajagusid ei avasta...(A.Gide)
siis aru, kui hea oli noorus). See tähendab, et inimesel peab olema kujutlusvõime. Me hindame seda, et meie elu ei ole ohus, sellest kujuneb meie jaoks väärtus ja sellest tuletame me tegevusnormi. VÄÄRTUSED MÄÄRAVAD INIMESTE ELUVIISI Väärtuste liigid Ainelised- tervis, heaolu Majanduslikud- turvatunne, produktiivsus Moraalsed- ausus, lahkus (reguleerivad inimeste käitumist) Sotsiaalsed- viisakus, suuremeelsus Poliitilised- vabadus, õiglus Esteetilised- ilu, graatsia Usulised- vagadus, kuulekus, usk Intellektuaalsed- teadmine, intelligentsus Puhtseesmised hüved on head oma loomuse tõttu. Nad ei tulene teistest hüvedest. Puhtinstrumentaalsed hüved on vahendid millegi säärase saavutamiseks, mis on seesmiselt hea. · Väärtused on soovide objektid ja nad juhivad meie toimimist · Positiivsed väärtused on need asjad, mida soovime.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
