Avatud ühiskond ja selle vaenlased I (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

81

docx

Sissejuhatus eetikasse

halbadest asjadest, õigetest ja vääradest tegudest. Moraal osutab inimeste ja kultuuride kokkuleppelistele tavadele, reeglitele või käitumisviisidele, nagu nad on. Eetika on teadus kõlblusest (ehk moraalist) ja kõlbelistest väärtustest. Eetika ehk kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Eetikas on uurimise aineks eetos (komme, eluviis). Eetikas mõeldakse selle all kõlbeliste normide, põhimõtete ja ideaalide tervikut. Inimese seisukohalt tähendab eetos kõlbelise teadvuse sisu. Üldises tähenduses mõtleme eetose all kõlbelisi väärtusi tegelikkuses. Need väärtused on enamasti individuaalset, kuid ka ühiskondlikku laadi. Eetika uurib erinevaid vaateid selle kohta, mis on hea ja õige. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetikas küsitakse ka selle järele, miks me peaksime tegema seda, mis on õige

Eetika

6

doc

Tsitaadid

" (A. Schopenhauer) · "Kuni eksisteerivad suurriigid, on sõda vältimatu." (Albert Einstein) · "Linna ehitamiseks kulub terve sajand, kuid piisab ühest tunnist, et muuta ta varemeiks." (Seneca) · "Ma elan oma elu pigem nii, et Jumal on olemas ning surres saan teada, et tegelikult ei ole; kui et elan nii, et Jumalat ei ole olemas ja surres saan teada, et tegelikult ikkagi on." (Albert Camus) · "Me kõik oleme erandjuhtumid." (Albert Camus) · "Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil ei ole." (A. Schopenhauer) · "Meie elu on selline, missugused on meie mõtted." (Marcus Aurelius) · "Meie vaenlase arvamus meie kohta on tihti tõele lähemal kui meie endi omad." (La Rochefoucauld) · "Nälg on parim kokk." (Cicero) · "Noore nolgina sõtta minnes kujutatakse ette, et ollakse surematu. Teised tapetakse: sinu endaga seda ei juhtu.

Eesti keel

51

docx

Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks

L.Wittgenstein (1889-1951) - Tractatus logico-philosophicus (1921) ja ,,keeleline pööre" Kaks traditsiooni/suundumust: Ideaalkeelefilosoofia (varane Wittgenstein, B.Russell, R.Carnap) Tavakeelefilosoofia (hiline Wittgenstein, J.L.Austin, G.Ryle) Tänapäeval tegeletakse analüütilise filosoofia raames väga erinevate probleemide ja valdkondadega, mitte üksnes keele või mõistete uurimisega. Aga säilinud on teatavad ühised jooned ja hoiakud selle suhtes, kuidas filosoofiat teha ja mida seejuures taotleda. Iseloomulikud jooned: Mõistete selguse, väljenduste täpsuse, loogilise ranguse taotlus Argumentide esitamine  Hämaramate teemade (eksistentsiaalne äng, eimiski jmt) ning mitmetähenduslikkuse vältimine 9. Filosoofia valdkonnad Tänapäeval üsna levinud jaotus: Teoreetiline filosoofia ­ epistemoloogia, metafüüsika, vaimufilosoofia

Filosoofia

27

doc

Euroopa ideede ajaloo eksam 2012

FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajalool on kaks traditsioonilist suunda või meetodit, kaks kõike mõjukamat koolkonda. Neid eristab see, et nende lähenemisnurk ideedeajaloole (metodoloogilises mõttes) oli erinev. Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy ja tema koolkons) ­ Tekstuaalne meetod tekkis kõigepealt ja seda võib lugeda ideedeajaloo kui distsipliini alguspunktiks. Selle meetodi loomise juures mängis olulist rolli A.Lovejoy (19. saj). Lovejoy väitis, et kõik mõtlejad ajaloos lahendavad põhimõtteliselt samu universaalseid probleeme. Ideed on tsüklilised, st samad ideed käivad ringi ratast ja tulevad välja uues ajaloolises situatsioonis. Uued teooriad tekivad vaid vanade "ühikideede" ümberkombineerimisel.'ühikideede' uurimiseks peab lugema teksti ja see on piisav ­

Euroopa ideede ajalugu

4

doc

Mees, keda teadis ussisõnu - Andrus Kivirähk

Külavanem Johannes näitas neile imepäraseid asju, mida kumbki poistest polnud varem näinud. Sõna jõud on tohutu, kui keegi oskab sulle sõnadega ilusa elu maalida, siis me usume seda. Me tahame kõik vana hüljata, sest inimene on kord selline, kes alati uue poole pöördub, sest tema loomuses on kihk avastada. 5. Kui pea ei tööta, siis töötavad lihased Külarahvas oli unustanud ussisõnad, mille abil sai hõlpsasti endale toitu muretseda. Selle asemel rahmeldasid nad päevad läbi põllul, et endale süüa hankida. Siin kehtib ütlemine, et miks mitte minna ringiga, kui saab otse. Kui me unustame midagi, siis üritame leida ikka midagi uut, millega oma elu lihtsamaks teha. Külarahvas unustas ussisõnad, kuid nad mõtlesid välja kõik muud vigurid, kuidas maad harida ja endal elu sees hoida. 6. ,,Kui inimestel poleks jumalat, mõtleksid nad ta ise välja" ­ Voltaire Onu Vootele kehitas vaid õlgu.

Kirjandus

19

docx

FILOSOOFIA

matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia saab filosoofide arvates alguse erinevalt- kas meeleolu, kahtluse või mingi tunde ajel. Mõned neist arvavad isegi, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha. · Hegel ja Heidegger arvasid, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha, filosoofia algust metoodika mõttes pole olemas. Kas me oleme juba algusest selle sees või jääb see meile alatiseks võõraks. Üleminekut mittefilosoofiast filosoofiasse ei eksisteeri. · Aristotelese arvates tuleb lähtuda meeleolust- tabada ära õige meeleolu, millest filosoofia lähtub (nt imestus, mis on fundamentaalne alus- küsimus miks on asjad ja maailm selline nagu ta on). · Descartes- filosoofia saab alguse radikaalsest kahtlusest. Filosoofiaga saab algust teha nii,

Eetika

60

docx

Sissejuhatus ideede ajalukku

Ethica –üksikisik inimelu projektid ja suhted, vara-ja uusajal oluline, sest mõjutas tähendused pole fikseeritud ka pol.suhteid  John L. Austin (1911-1960) “kõneaktide” teooria: Oeconomica- perekond Lokutiivne akt. Asjade nimetamise funktsioon Politica – ühiskond, pol.fil. Inimene kui ühiskondlik olend. Illokutiivne akt. Ütlemisega tehakse tegu (käskimine, palumine)  Milleks ideede ajalugu?  Mida tähendas ideede ajaloole? 1)Antikvaarne huvi või vastused tänap.küsimustele. (vastus sõltub ajal.fil

Filosoofia

72

docx

Euroopa ideede ajalugu

Vastu ­ tegemist polnud meelega valetamisega. · II Iraagi sõda 2003­2011: väide ­ võitlus naftaressursside pärast. Alati on põhjuseks riikide huvid. Reduktsionism ­ on mingi kausaalne seos, mis toimib sõltumata sellest, mida inimesed ise mõtlevad. On olemas strukturaalne põhimõte, mis paneb riigid teatavalt käituma. Teised väitsid, et sellest ei piisa. On olemas lisafaktorid: Bushi arusaam õiglasest ühiskonnakorrast, uskus,et USA ühiskond on õiglasem kui Iraagi oma, demokraatia on parem ja seda on võimalik ,,eksportida", seda on võimalik maailmas juurutada, türannid tuleb kukutada, siis tekib stabiilne demokraatia. Bushi arusaam riigi julgeoleku kaitsmisest: kui Iraak arendab tuumarelva, siis USA-l on õigus sekkuda, et tagada julgeolek nii enda riigile kui ka ülejäänud maailmale. · Miks sekkus Gustav Adolf 30aastasesse sõtta? ­ Strukturaalsed seletused: riigid

Euroopa ideede ajalugu

Kommentaarid (0)