ühishüvise tunnuseid. Üheks selliseks valdkonnaks on näiteks ausus. Kui kõik inimesed on finantstehingutes ausad, viib see alla tehingukulud. Tegemist on mittevälistava ja mittekonkureeriva hüvisega. Samuti võib väita, et sissetulekute ümberjaotamine on samuti ühishüvis. Kui sissetulekute jaotus on õiglane, saavad kõik inimesed kasu elamisest heas ühiskonnas. Erasektori poolt pakutavaid hüviseid ei pakuta mitte ainult erasektori poolt vaid mõnikord ka avaliku sektori poolt. Samuti on olemas ka vastupidine võimalus, kus ühishüviseid pakutakse erasektori poolt. Näiteks kui keegi rajab isiklike vahenditega lastele mänguväljaku. Ühiselt tarbitavad hüvised ei pruugi alati olla toodetud avaliku sektori poolt. Loomulikult võib linnavalitsus ise osta prügikoristusmasinad ja palgata töölised ning organiseerida prügikoristust. Samas võib palgata ka mõne ettevõtte, kes selle töö ära teeb.
1. Loeng Avaliku sektori määratlemine Üldiselt: avalik sektor on valitsuse tegevus ja selle tagajärjed. Juriidiliselt: hõlmab valitsusasutusi ja kõiki avalik-õiguslikke organisatsioone (eelkõige poliitilised institutsioonid). Rahanduslik: lisaks eelnevale ka need organisatsioonid, mida suures osas rahastatakse riiklikest vahenditest nt haridus- ja tervisehoiu teenust osutavad SA (poliitiline eelarve kujundamine). Funktsionaalne: avalik sektor hõlmab kõiki organisatsioone avaliku halduse, sotsiaalkindlustuse, avaliku korra tagamise, haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- ja kultuuriteenuste valdkonnas olenemata nende rahastamisallikast ja teenuse osutaja õiguslikust vormist. Avaliku sektori ökonoomika mõiste: ökonoomika on õpetus nappusest, ehk kuidas teha piiratud ressursside tingimustes valikuid. Avaliku sektori ökonoomika- avalikus sektoris tehtud otsused (valitsuse roll, kuidas valitsuse tegevus mõjutab otsuseid, mida tehakse erasektoris)
Keskvalitsus Keskvalitsuse moodustavad riigikogu, ministeeriumid koos maakonna juhtimisstruktuuridega. Valitsuse kulud - Toetused - Pensionid - Tervishoiukulutused - Riigikaitse - Intressid riigivõlalt - Toetused kohalikele omavalitsustele - Avaliku sektori palgad Valitsuse tulud - Maksud - Füüsilise isiku tulumaks - Ettevõtte tulumaks - Käibemaks - Aktsiisimaksud - Muud maksud ja trahvid - Finantstulud - Tulud varadelt Fiskaal Fiskaal tähendab finantsilist. Nii eelarve kui
on stabiilsed, inimesed maksimeerivad oma kasu ja neil on otsuste tegemiseks piisavalt informatsiooni. Analüüsi rakendused: 1) Eeldus: käitumine poliitikas = käitumine turul. Ratsionaalse valiku mudeliga saab analüüsida poliitikute, ametnike, kodanike käitumist. Avalik valik on riigi rahendusega seotud pigem perifeerselt. 2) Avalik valik kui riigi rahanduse keskne lähenemine. Analüüsib institutsioonide/mängureeglite mõju riigi rahanduse otsustele. Avaliku valiku/riigi rahanduse peamised teoreetikud – Wicksell, Lindahl. Avaliku valiku kriitika heaoluökonoomika osas: heaoluökonoomiline analüüs põhineb eeldustel, mis pole ideoloogiliselt neutraalsed. Heaoluökonoomika kriitika avaliku valiku poolt. Heasoovliku despoodi mudel: despoodi aspekt – ei võta arvesse demokraatlikke protsesse. Nt valimiste tõttu seatud piirandud poliitikute valikutele. Heasoovlikkuse aspekt – otsuseid tehes
Valitsus mõjutab majandust kontrollifunktsiooni kaudu, mida ta teostab raha- ja fiskaalpoliitikat kasutades. Wagneri seadus: koos riigi arenguga ehk majanduskasvuga on kalduvus kasvada ka riigikuludel, seda nii absoluutväärtuses kui ka suhtena kogu majandusse. Majanduskasvu teooriad viitavad sellele, et majanduspoliitika ja riigi sekkumine võivad mõjutada majanduskasvu, samas ei saa üheselt väita, kuidas riigi sekkumine majandusse majanduskasvu mõjutab. Avaliku sektori ülesanded riigieelarve seisukohalt: · Traditsioonilised riigi ülesanded, kuhu kuuluvad riigivalitsemine, õiguskaitse, turvalisus ja riigikaitse · Riigi heaoluülesanded, kuhu kuuluvad haridus, teadus, kultuur, sotsiaalhoolekanne ja tervishoid · Riigi keskkonna tagamise ülesanded, kuhu kuuluvad keskkond, transport, elamupoliitika · Riigi majanduslikud ülesanded, kuhu kuuluvad põllumajandus, tööstus, tööturg
tekitatud kahju heastamiseks. Eraomaniku ül on hoolitseda, et vara säiliks ja võimalusel ka suureneks. Riik omanikuna loob mitmesuguseid kontrollsüsteeme (riigikontroll, revisjonikomisjonid, sisekontrollisüsteemid jt), mis suurendab bürokraatiat ja teeb riigi omanikurolli täitmise kulukaks. Kontrollsüsteemid pole kunagi piisavalt efektiivsed ja neid pole kunagi küllalt. 13. Selgita, kuidas informatsiooni asümmeetrilisus mõjutab avaliku sektori efektiivsust ning milles nähakse lahendusi informatsiooni asümmeetria probleemile? Turud, kus esineb informatsiooni asümmeetria, ei toimi tõhusalt. Eraturud kindlustavad end informatsiooni asümmeetriast tulenevate kahjude vastu väga mitmesuguste vahenditega, nagu pant, hüpoteek, kindlustuspreemia. Informatsiooni asümmeetria võib viia turu äpardumiseni. Nt ei tule eraturg piisavalt hästi toime tervise- ja pensionikindlustuse pakkumisega. Siit riikliku sekkumise vajadus.
1. Mis on riigieelarve? (põhjalik seletus ja näited) Eeldatavate laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste plaan eeloleva ajavahemiku (harilikult aasta) kohta. Näiteks riigieelarve tulud on 5,6miljardit eurot, ja kulud 5,9miljardit eurot. 2. Kas ja miks on eelarvet vaja? Jah, eelarvet on vaja, et kontrollida riigi tulusid ja kulusid ning et õigesti riigi rahaga ümber käia. 3. Kuidas kujuneb riigieelarve? Kirjuta kavapunktidena ja lisa selgitused, millistel võimuorganitel milline roll? · Rahandusministeerium kogub ministeeriumidelt kokku nende rahasoovid. · Ministeeriumide ettepanekud kooskõlastatakse valitsuses. · Valitsus koostab esialgse riigi kulude ja tulude projekti. · Eelarveprojekt saadetakse Riigikokku · Riigiarvet menetletakse Riigikogus. Vastava eelnõu lugemisi ehk arutelukordi on kolm. · Parteid ja saadikud esitavad hulgaliselt parandusettepanekuid. · Parandusettepanekut arutatakse kõik läbi. · Riigikogu hääletab riigieelarve poolt või vastu.
Kontrolltööks kordamine. Majandus vajab funktsioneerimiseks tootmisressursse- loodusvarasid, maad, kapital ja tööjõudu. Kõikide majandussüsteemide ressursid on piiratud. Majandamise põhiküsimused on: mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Vabadus majanduses ei tähenda korra või reeglite puudumist, vaid inimese vabadust teha kasulikke valikuid ja otsuseid. Niisugust majandussüsteemi, kus kõrsuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik (riigi) sektor ning riik reguleerib majandust, nimetatakse sega majanduseks. Peamised turumajandusega seonduvad mõisted on nõudmine, pakkumine, hind ja konkurents. Turg on osutunud kõige efektiivsemaks majanduskorralduseks oludes, kus tootmis- ja tarbimisressursid on piiratud. Olukorda, kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud, tuntakse turutasakaaluna. Konkurents on turumajanduse olulisim tunnus. Riik sekkub turumajandusse majanduslikel ja sotsiaalsetel motiividel. Monopolide kontrol
Kõik kommentaarid