50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 29 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
181 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kriimul
Õppematerjali autor
1. Loeng Avaliku sektori määratlemine Üldiselt: avalik sektor on valitsuse tegevus ja selle tagajärjed. Juriidiliselt: hõlmab valitsusasutusi ja kõiki avalik-õiguslikke organisatsioone (eelkõige poliitilised institutsioonid). Rahanduslik: lisaks eelnevale ka need organisatsioonid, mida suures osas rahastatakse riiklikest vahenditest nt haridus- ja tervisehoiu teenust osutavad SA (poliitiline eelarve kujundamine). Funktsionaalne: avalik sektor hõlmab kõiki organisatsioone avaliku halduse, sotsiaalkindlustuse, avaliku korra tagamise, haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- ja kultuuriteenuste valdkonnas olenemata nende rahastamisallikast ja teenuse osutaja õiguslikust vormist. Avaliku sektori ökonoomika mõiste: ökonoomika on õpetus nappusest, ehk kuidas teha piiratud ressursside tingimustes valikuid. Avaliku sektori ökonoomika- avalikus sektoris tehtud otsused (valitsuse roll, kuidas valitsuse tegevus mõjutab otsuseid, mida tehakse erasektoris)
on stabiilsed, inimesed maksimeerivad oma kasu ja neil on otsuste tegemiseks piisavalt informatsiooni. Analüüsi rakendused: 1) Eeldus: käitumine poliitikas = käitumine turul. Ratsionaalse valiku mudeliga saab analüüsida poliitikute, ametnike, kodanike käitumist. Avalik valik on riigi rahendusega seotud pigem perifeerselt. 2) Avalik valik kui riigi rahanduse keskne lähenemine. Analüüsib institutsioonide/mängureeglite mõju riigi rahanduse otsustele. Avaliku valiku/riigi rahanduse peamised teoreetikud – Wicksell, Lindahl. Avaliku valiku kriitika heaoluökonoomika osas: heaoluökonoomiline analüüs põhineb eeldustel, mis pole ideoloogiliselt neutraalsed. Heaoluökonoomika kriitika avaliku valiku poolt. Heasoovliku despoodi mudel: despoodi aspekt – ei võta arvesse demokraatlikke protsesse. Nt valimiste tõttu seatud piirandud poliitikute valikutele. Heasoovlikkuse aspekt – otsuseid tehes
tekitatud kahju heastamiseks. Eraomaniku ül on hoolitseda, et vara säiliks ja võimalusel ka suureneks. Riik omanikuna loob mitmesuguseid kontrollsüsteeme (riigikontroll, revisjonikomisjonid, sisekontrollisüsteemid jt), mis suurendab bürokraatiat ja teeb riigi omanikurolli täitmise kulukaks. Kontrollsüsteemid pole kunagi piisavalt efektiivsed ja neid pole kunagi küllalt. 13. Selgita, kuidas informatsiooni asümmeetrilisus mõjutab avaliku sektori efektiivsust ning milles nähakse lahendusi informatsiooni asümmeetria probleemile? Turud, kus esineb informatsiooni asümmeetria, ei toimi tõhusalt. Eraturud kindlustavad end informatsiooni asümmeetriast tulenevate kahjude vastu väga mitmesuguste vahenditega, nagu pant, hüpoteek, kindlustuspreemia. Informatsiooni asümmeetria võib viia turu äpardumiseni. Nt ei tule eraturg piisavalt hästi toime tervise- ja pensionikindlustuse pakkumisega. Siit riikliku sekkumise vajadus.
seisund. 5. Selgitage II heaoluteoreemi sisu? II heaoluteoreem väljendab seda,et kui konkurentsituru tekitatav tulude jaotus on ebameeldiv, ei pea konkurentsituru mehhanismist loobuma, vaid võib ressursse lihtsalt ümber jaotada (eeldusel, et ümberjaotus lisakulutusi kaasa ei too). Sotsiaalselt soovitava heaolu jaotuse saavutamiseks ühiskonnas turu “nähtamatu käe” toimet piirama ei pea. Tuleb kujundaada lihtsalt sobiv ressursside jaotus. 6. Mis on avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ülesandeks täiusliku (vaba ja võrdse konkurentsiga) turu tingimustes? Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ülesandeks täiusliku konkurentsiga turu tingimustes on analüüsida ühiskondlikult õiglaseks hinnatava heaolutaseme jaotuse eelduseks oleva ressursside jaotuse omadusi ja sellise jaotuseni jõudmise võimalusi. 1 7. Mis on pakkuja motivatsioon turgu tasakaalustava kauba- või teenustekoguse
SISUKORD 1. Peatükk. Ühiskonna ja heaolu ja turgude efektiivsus 2. Peatükk. Vahetuse, tootmise ja toodetekogumi Pareto-efektiivsus 3. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse olemus 4. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse uurimisobjekt ning meetod 5. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ajalooline areng 6. INDIVIIDI HUVI AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU ALUSENA 7. TURU OMADUSED AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU PÕHJUSENA 8. AVALIKUD HÜVED JA HÜVISED 9. ÜMBERJAOTAMINE JA ÕIGLUS 10. ÕIGLUS JA MAJANDUSLIK EFEKTIIVSUS 11. EFEKTIIVSUSE KADU JA VALITSUSE TEGEVUS 12. VALITSUSE VALIKUD 13. VALITSUSE ROLL AVALIKE HÜVEDE JA HÜVISTE PAKKUMISEL 14. VÄLISMÕJUDE KOMPENSEERIMINE JA/VÕI HÜVITAMINE 15. AVALIKU SEKTORI SEKKUMISE ÜHISKONDLIKU MÕJU ANALÜÜS 16. SOTSIAALSE KULU-TULU-ANALÜÜSI (CBA) ALUSED 17
1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond. Keskkonnaökonoomika on · majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga · majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi · ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria. Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (1, 2, 4, 8, 16), nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1, 2, 3, 4, 5). Printsiip põhineb tõsiasjal, et rahvastiku kasvu osas võis mitmetes maades sel ajal tõepoolest täheldada
( kohv, suhkur, nafta) Hinnaliider on oligopoolse haru firma, mille poolt kehtestatud hinna teised firmad omaks võtavad (vaikiv kollusioon) Ideaalne on täieliku konkurentsi turg. Kui turg ei toimi, muutub oluliseks valitsuse sekkumine. Konkurentsi reguleerivad seadused: o reguleeritakse turujõu kuritarvitamist nõrgemate konkurentide suhtes o tootjate vahelisi kokkuleppeid o ettevõtete ühinemisi ja ülevõtmisi Avalik sektor - valitsuse tegevus ja selle tagajärg. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaülekannetega. Valitsus mõjutab majandust kontrollifunktsiooni kaudu, mida ta teostab raha- ja fiskaalpoliitikat kasutades. Wagneri seadus: koos riigi arenguga ehk majanduskasvuga on kalduvus kasvada ka riigikuludel, seda nii absoluutväärtuses kui ka suhtena kogu majandusse. Majanduskasvu teooriad viitavad sellele, et majanduspoliitika ja riigi sekkumine võivad mõjutada
nind heaolu jaotus. Eriti aktuaalne on välismõjude probleem, kui ühe toote valmistamise kõrvalsaadusena tekib kahjulik produkt või põhitootest erineva nõudlusega hüvis. Avalik hüvis tarbimisel ei ole võimalik välistada teisi majandussubjekte. On kõigi mõjupiirkonnas olevate tarbijate käsutuses, sõltumata sellest, kas viimased soovivad neid kasutada või mitte. Tarbimisel ei kaota kogu oma väärtust, alles mingi piiri ületamisel võivad tarbijad osutuda rivaalideks. Avaliku hüvise kasutamise piirkulu on äärmiselt väike. Nulliga võrdub piirkulu, mitte avaliku hüvise tootmise kogukulu. Tarbimisest saadav kasulikkus peab olema võrreldav individuaalhüvistest saadava kasulikkusega. Spetsiifiline välismõju, mistõttu nende jaotamisel tekib turutõrge. Individuaalhüvis selle tootmist finantseeritakse müügituludest. Optimaalse toodangumahu määrab nende hinna ja tootmise piirkulu võrdlus. Ostu kasulikkus on fikseeritud ostu sooritamisel makstud hinnaga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid