Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Avalik juhtimine kokkuvõte (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on avalik haldus, avalik juhtimine ja avalik valitsemine ?
  • Mis on avalikud teenused ?
  • Miks on neid raske selgepiiriliselt eristada erasektori kommertsteenustest ?
  • Mida tähendab vastutuse hajumine ja miks seda avaliku sektoris esineb rohkem kui erasektoris ?
  • Kellele peaks ta helistama ?
  • Miks on avalikud teenused bürokraatlikumad kui kommertsteenused ?
  • Kuidas on tänapäevane valitsemiskorraldus kujunenud ?
  • Miks on vaja nii palju valitsusasutusi ja milliseid rolle need täidavad ?
  • Millised on avaliku sektori põhilised korraldusmudelid ?
  • Kuidas iseloomustada organiseeritud anarhiat ?
  • Millal on mõtekas võim tsentraliseerida ?
  • Millistes situatsioonides on avalikus sektoris võimu tsentraliseerimisel suurim mõju ?
  • Millal on otstarbekas liidrile/ juhile tagada alluvatest paremad, võrdsed või halvemad tingimused ?
  • Mis on vastandlike väärtuste raamistik ja mis on selle idee ?
  • Millistes tingimustes on neid avalikus sektoris otstarbeks kasutada ?
  • Millised on nende konfiguratsioonide eelised ja puudused ?
  • Millal kasutada ?
  • Millal kasutada ?
  • Millal kasutada ?
  • Millal kasutada ?
  • Kuidas suhestub avalik sektor ühiskonna teiste sektoritega ?
  • Mis erinevus on erastamisel ja lepingulisel delegeerimisel ?
  • Mis on PPP (public-private- partnership ) ?
  • Milliseid teenuseid peaks üle andma kolmandale sektorile ja mis probleemid sellega võivad kaasneda ?
  • Milliseid teenuseid peaks üle andma ärisektorile ja mis probleemid sellega võivad kaasneda ?
  • Mida peab arvestama väljundi ja tulemuse hindamisel ?
  • Millised on tulemusjuhtimise eelised ja puudused avalikus sektoris ?
  • Mida tuleb arvestada mõõdikute seadmisel avalikus sektoris ?
  • Mida me mõõta tahame ?
  • Millal jõutakse eesmärgini ?
  • Miks on strateegilist planeerimist avalikus sektoris raske juurutada ?
  • Kuidas erineb strateegia roll avalikus sektoris ja ärisektoris ?
  • Milline on strateegilise planeerimise ja strateegilise juhtimise erinevus ?
  • Mis iseloomustab tänapäeva strateegia kujundamist avalikus sektoris ?
  • Mis seda mõjutab, kuidas ?
  • Milline on strateegilise planeerimise süsteem tänases Eestis ja mis seda reguleerib ?
  • Miks on oluline tegeleda teadmusjuhtimisega avalikus sektoris ?
  • Kuidas on kovil võimalik vaadata tulevikku ?
  • Millised on avaliku ja ärisektori teadmusjuhtimise eripärad ?
  • Millised on innovatsiooni leviku etapid ?
  • Millised on tooteinnovatsiooni ja protsessiinnovatsiooni erinevused avaliku sektoris ?
  • Millised on organisatsiooniinnovatsiooni ja protsessiinnovatsiooni erinevused avalikus sektoris ?
  • Millised on takistused innovatsiooni levikul avalikus sektoris ?
  • Miks on innovatsiooni juurutamine avalikus sektoris keerulisem kui ärisektoris ?
  • Miks innovatsioon avalikus sektoris on oluline teema avaliku juhtimise valdkonnas ?
 
Säutsu twitteris

Teema 1: Avalik juhtimine ja avalik teenus


1.Mis on avalik haldus, avalik juhtimine ja avalik valitsemine? Võrrelge kontseptsioone omavahel. Tooge näide, mis võrdlust iseloomustab.
  • Avalik haldus (public administration)- riigi igapäeva toimingud . Avaliku sektori töötajad ja nende toimingud.
    • Eristub erasektorist
    • Avaliku sektori koostöögrupp, mis hõlmab kõiki kolme võimuharu. Nii ametnikke kui poliitikuid
    • On avaliku poliitika protsessi osa
    • Avalike poliitikate/programmide/teenuste üle otsustamine/ reguleerimine/ elluviimine (kov ja keskvõim tasandil elluviimine)
    • Pärast NPM-i juurutamist ühtne definitsioon

  • Avalik juhtimine (public management )- juhtimistegevus, - tehnikad eesmärkideks
    • Juhtimistehnikad, et suurendada raha väärtust, mis on antud avalike teenuste osutamiseks
    • Nii avaliku sektori organisatsioonide, kui ka avalikke teenuseid osutavate era- ja kolmanda sektori organisatsioonide juhtimine
    • NPM- tulemuspõhine juhtimine. Ärisektori põhimõtted võeti üle.
    • Strateegiline planeerimine
      • Eesmärkide ja prioriteetide sõnastamine
      • Tegevuskava eesmärkide saavutamiseks
    • Personali juhtimine
      • Töö analüüs
      • Personali arendamine
    • Tulemusjuhtimine ja auditeerimine. Väliskeskkonnaga arvestamine
      • Võrgustikjuhtimine
      • Suhtekorraldus

  • Avalik valitsemine (public governance)-otsuste elluviimine kaasamise teel
    • Reaktsioon NPM-ile ehk eesmärkidele ja mõõdikutele
    • Kaasamine on oluline
    • Võtab laiema, ühiskondliku mõõtme
    • Tähendab viise, kuidas sidusrühmad omavahel koos toimivad , et mõjutada avaliku poliitika väljundit
      • Sidusrühm (stakeholder)- asjast huvitatud osapool avaliku organisatsiooni või avaliku teenuse osutamisel. Nt. Kodanikeühendused; Erialaliidud, kuhu ettevõtted on koondunud; Meedia

  • Võrdlus:
    • Kui avalik haldus puudutab eelkõige just avaliku sektori ehk riigi toiminguid ning on selle keskne . Avalik sektor
    • siis avalik juhtimine puudutab lisaks avaliku sektorile ka avalikke teenuseid osutavate era- ja kolmanda sektori organisatsioone. Kuid see on siiski hierarhiline , ülevalt-alla juhtimine avaliku sektori poolt. Avalik sektor juhib
    • Seevastu avalik valitsemine on võtnud horisontaalse kaasamise vormi. Selle puhul on erinevad sidusrühmad kaasatud avalikesse poliitikatesse. See võtab laiema ühiskonna vormi. kaasamine

    • Kui avalik haldus puudutab avaliku sektori igapäevaseid toiminguid
    • Siis avalik juhtimine puudutab eesmärkide seadmist, tegevuskavade loomist, tulemuste mõõtmist, analüüsi. Keskendub juhtimisele kui tegevusele. See tähtsustab tulemust.
    • Ning avalik valitsemine puudutab protsessi ja elluviimist. keskendub kontekstile ehk mida juhtida. see tähtsustab aga sidusrühmade tundmust protsessi ajal.
  • Näide:
    • Avalik haldus- Haridus - ja Teadusministeerium-
      • On riigiasutus , eristub selgelt erasektorist. Sinna kuuluvad minister, tema nõunik, kantsler , asekantslerid, kelle all on erinevad osakonnad.
      • Tema igapäeva toimingud on avaliku poliitika protsessi osa:

-kavandavad haridus -, teadus-, noorte-, ja keelepoliitikat ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huviala- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, noorsootöö ja erinoorsootöö valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.;
-ja vastsutavad nende elluviimise eest
    • Avalik juhtimine-
      • Haridus- ja Teadusministeerium tegutseb strateegilise planeerimisega: --Ta on sõnastanud oma eesmärgi: Eesti teadus- ja arendustegevuse kõrge taseme ja konkurentsivõime ning tõhusa arengu.

-Ning ta on koostanud arengukavasid oma eesmärkide saavutamiseks. korraldab nende rahastamise ja elluviimise
      • Samuti tegeleb Haridus- ja Teadusministeerium tulemusjuhtimise ja auditeerimisega:
      • Tal on siseauditi osakond . Ta tegeleb personali töö analüüsimise ja juhtimisega.
      • Ta teostab riikliku järelevalvet õppe- ja kasvatusasutuste üle ning samuti riiklike õppekavade ja muude haridusstandardite täitmise üle.
      • Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse kuulub 11 allasutust (nt. Keeleinspektsioon), lisaks riigiõppeasutused ja teadus- ja arendusasutused. 

Ministeerium ei juhi haldusala asutusi mitte vahetult, vaid strateegiliselt – töötab välja nende arengusuunad , määratleb eesmärgid ja analüüsib tulemusi, tagab eelarve, teeb järelevalvet jms. Inspekteerib seega ka erakoole nt. Audentese erakool .
    • Avalik valitsemine-
      • Erinevad sidusrühmad annavad poliitikate kujundamiseks sisendit . Nt. Eesti Üliõpilaste Liit kõrgharidus reformiga seoses jne.
      • Samuti nt. Eesti noortepoliitika võimalikult heaks elluviimiseks, hangitakse täpsemat infot noorte eluolude kohta, konsulteeritakse noorte ja neid esindavate organisatsioonidega. Toetatakse kaasamispraktikat eesmärkide saavutamisel. Et keegi pärast ei takistaks nende tööd ka.

2.Mis on avalikud teenused? Miks on neid raske selgepiiriliselt eristada erasektori kommertsteenustest? Tooge näited teenustest.
  • Osutamine avaliku sektori poolt või avaliku sektori eelarve vahenditest
    • sest vastutus lasub avalikul sektoril
    • Avalike teenuste osutamise üle andmine era- ja kolmandale sektorile, kuid avalik sektor säilitab kontrolli ja vastutuse teenuse pakkumise üle.
  • Üldistes huvides, avalikkuse hüvanguks, eesmärk maksimeerida ühiskondlikku heaolu
    • “sotsiaalsed teenused”, teenused on teenused, mis on poliitiliselt olulised
    • Läbipaistvus, informatsiooni avalikustamine
    • Kaasamine
    • kättesaadavuse lihtsustamine- e-teenused
    • õiglane kohtlemine
    • ressursside efektiivne kasutamine, uuendamine. mastaabisääst
  • Avalike teenustena tuleb osutada teenuseid, mida turg ei ole võimeline osutama
    • Mittevälistatav-ei saa kedagi välistada
    • Konkurentsitu- täiendav tarbija ei too lisakulusid
  • Näited: maanteed, riigikaitse , tervishoid , haridus, sotsiaalhoolekanne.
  • Teenused, kus on tootmine ja tarbimine koos- tervishoid, haridus
  • Teenused, mille osutamine ja tarbimine on lahus- kanalisatsioon , uudised
  • Teenused, kus kasusaaja on ühiskond tervikuna , saaja ja maksja ei ole seoses- politsei, keskkond.

  • Neid on raske eristada erasektori kommertsteenustest, sest
    • Kohati on tegemist ka poolavalike kaupadega
    • Kohati on tegemist erakaupadega
      • Tervishoid, haridus
      • Tervishoid on erakaup : tarbijad konkureerivad teenusele, täiendav tarbija toob kaasa täiendavaid kulutusi. Teenuse tarbijat on võimalik välistada. On võimalik ise finantseerida. Palju erakliinikuid.
      • Pakub, sest on monopoolne, puudulik info, neg välismõjud kui ei tarbi, pos kui tarbib
    • Mitmeid teenuseid osutavad teised sektorid
    • Avalike teenuste rahastamine on segane
      • Keskvalitsus , kov, teised finantseerijad, lõpptarbija
      • Nt. osa tasub haigekassa, osa tuleb kliendil endal maksta

3. Iseloomustage avaliku sektori tegevuskeskkonda ja võrrelge seda erasektori tegevuskeskkonnaga
  • Kui avalik sektor on avatud ja läbipaistev kõigi suhtes,
    • siis erasektor on pigem kinnine. Firmade tegevusest on palju firmasaladuse all
  • Kui avalik sektor peab arvestama kõigi konfliktsete huvidega , kaasama kõiki, kohtlema võrdselt
    • siis erasektor seda tegema ei pea. Ta saab välistada tarbijaid ning suunata oma tegevuse teatud sihtgrupile.
  • Kui avalikus sektoris saavutatakse tasakaal läbirääkimiste teel,
    • Siis erasektoris reguleerib turg asju, kuid vahel peavad ka nt tööandja ja töölised läbirääkimis palga suhtes
  • Kui avalik sektor peab pakkuma avalikke hüvesid,
    • Siis erasektor seda turutingimustes ise ei tee. Ainult juhul kui avalik sektor delegeerib.
  • Kui avalikus sektoris vastutus hajub kergelt,
    • Siis erasektoris seda nii tihti ei esine- on selge juht. Ei esine erilist kaasamist jne. Riik võtab erasektori vastutusele. Aga avalik sektor kontrollib iseennast.

4. Mida tähendab vastutuse hajumine ja miks seda avaliku sektoris esineb rohkem kui erasektoris?
  • Vastutus hajub kui vastutav ei ole mitte üks isik, vaid mitu.. „kui USA president tahab helistada Euroopa Liidu juhile, siis kellele peaks ta helistama? „
  • Avalikus sektoris on kaasatud osapooli üldiselt rohkem kui erasektoris. Esiteks see on suur: erinevad riigiasutused keskvõimu tasandil, kohalikud asutused. Lisaks delegeeritakse teistele sektoritele. Iga delegeerimisega vastutus hajub ja väheneb.
  • Avalik sektor kontrollib iseennast- riigikontroll, võimuharud üksteist.
    • Rahvas, meedia ka kontrollib, aga palju ei näe/tea

5. Miks on avalikud teenused bürokraatlikumad kui kommertsteenused? Kuidas avaldub bürokraatlikkuse positiivsus ja negatiivsus avalikus sektoris?
  • Avalikud teenused on bürokraatlikumad, sest:
    • Need on seadustega paika pandud- kes, mida, kuidas teeb
      • Legitiimine- arusaadav, läbipaistev
      • Lihtne- käsuliin on paigas. Saab reageerida kiirelt.
    • Rutiin - pikad traditsioonid
    • Samas isikute info peab olema kaitstud ja konfidentsiaalne
    • “Igavesed” asutused- avalik sektor ei lähe pankrotti

  • Bürokaatlikkuse positiivsus:
  • Bürokraatlikkuse negatiivsus:
    • Tänapäeval rohkem ülesandeid riigil, keerulisemad probleemid, ületavad selgeid piire .
    • Ei suuda probleeme hinnata täpselt, lahendada
    • Jäik ja paindumatu. Liiga struktuurides kinni. ei suuda enam piisavalt kiirelt reageerida.
    • Kallis, ebaefektiivne, väike valik- rohkem turuprintsiipe vaja

6. Kuidas on tänapäevane valitsemiskorraldus kujunenud?
Arenguga lisandunud juurde funktsioone- haridus, infastruktuur. Sõja ja kriisiga nõudlus suurenes, tänu sellele lisandus juurde asutusi.
  • Napoleoni reformid Prantsusmaal-
    • jaotati valitsusaparaat ministeeriumiteks ning nendesisene tööjaotus oli hierarhiline
    • Keskvalitsuse kõrvale loodi ka piirkondlikud allüksused ning kohalikud kogukonnad kaasati valitsemiskorraldusse
    • Valitsussektor hakkas tuginema ühtsele eelarvele ja maksusüsteemile ning üldisele avalikule teenistusele
    • hierarhia, kehtestatud reeglite järgimine- toimis tuumikülesannetega- maksude kogumine, kohtumõistmine, sõjapidamine, korra tagamine, välissuhtlus
  • Arenguga lisandus ka siseasjade korraldus- lisaülesanded-
  • 20. Saj suur majanduskriis ja Teine maailmasõda - Riigi rolli ja kulude suurenemine
    • Tegi võimalikuks heaoluriigi laienemise pärast sõda.
    • Tekkisid asutused ja avalikud organisatsioonid , mis asuvad küll valitsemishierarhiast, kuid ülesannete eripära tõttu toimivad autonoomselt.
    • Tänapäeval ongi tuumaks valitsusasutused ehk valitsussektor, kuid kus lisaks on avalikke vahendeid kasutavad üksused ehk avaliku sektori organisatsioonid, millest osa kuuluvad isegi era või kolmandasse sektorisse.

7. Miks on vaja nii palju valitsusasutusi ja milliseid rolle need täidavad?
  • Ministeerium luuakse teatud valdkonna, nt hariduse, valitsemiseks
    • Mida teha?
    • Poliitika kujundamine
    • hangib sisendit, parandab ja täiustab (poliitiline õppimine)- selleks kaasab igasuguseid tippametnikke- koostöö, võrgustikud
  • Riigiametid
    • Kuidas teha?
    • Korraldavad elluviimist - bürokraatlik , hierarhiline pool
    • Tihti delegeerivad vahetu korraldamise piirkondlikele asutustele, hallatavatele asutustele või omavalitsustele. Ka eraõiguslikele toimijatele
    • Sel juhul jääb nende teha poliitikate kohaldamine, elluviimise infrastruktuuri kujundamine: tegevusplaanid, standardid , eesmärkide kujundamine, litsenseerimine, koolituste tellimine
    • Järelevalve teostamine- võivad seda teha, kuid üldiselt delegeerivad selle inspektsioonidele–et vältida haldusrollide konflikti tekkimise ohtu
      • Inspektsioonid- seaduste täitmise järelevalve ja konfliktesete huvidega poolte tasakaalustamine ehk regulatsioon . Samas inspektsioonid võivad hakata liiga agaralt oma tööd tegema, karistama , mitte ennetama.
  • Hallatavad asutused ja kohahaldusorganisatsioonid
    • viivad ellu
    • Kohahaldusorganid- riigiasutused, täidavad valitsemise ülesandeid ja osutavad teenuseid, mis peavad olema kodanikele võimalikult lähedal. Maakonna/piirkonnapõhised.
      • Multifunktsionaalsed asutused- maavalitsus- esindab riiki ja kõiki ministeeriume- aitab kaasa detsentraliseerimisele. Saavad iseseisvalt toimida. Aga ministeerium ei taha loovutada.
      • Ministeeriumi esindus - nt piirkondlik keskkonnaamet . Loob valdkonna sünergia , parem koordineerimine valdkonnal.
      • Killustatud organid - levinuim: iga ministeerium või amet loob oma osakondade filiaalid kohapeal, haldab neid otse. Suur hulk kohalikke allüksusi, ise raske koordineerida, seda teeb kohalik esindaja. Koondada erinevad need ühte majja on lahendus.
    • Iseseisvad avalikud õiguslikud asutused- riik rahastab . Suur autonoomia . Nt. Rahvusringhääling , Töötukassa, Kaitseliit , ülikoolid . Edendavad ühiskonna põhiväärtusi, mida on vaja kaitsta poliitilise või eraviisilise sekkumise eest.
    • Riigi hallatavad asutused- valitsusasutuste tugiteenuste osutamiseks või kodanikele teenuste osutamiseks. Nt. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Kov tasandil. Koolid, kultuurimajad, raamatukogud.
      • Paljud delegeeritud erale või mtüdele. Konkurentsikeskkonnas.
      • On ka hübriidorganisatsioonid: era ja mtü, kuid on avalikus omandis või nende loodud või juhitud . Või iseseisev, kellele delegeerinud. Et laiendada avalike ülesannete täitmisel teiste sektorite osalust.
        • MTÜ ja SA archimedes. Intergratsiooni ja migratsiooni SA.
        • Riigiosalusega äriühingud
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Avalik juhtimine kokkuvõte #1 Avalik juhtimine kokkuvõte #2 Avalik juhtimine kokkuvõte #3 Avalik juhtimine kokkuvõte #4 Avalik juhtimine kokkuvõte #5 Avalik juhtimine kokkuvõte #6 Avalik juhtimine kokkuvõte #7 Avalik juhtimine kokkuvõte #8 Avalik juhtimine kokkuvõte #9 Avalik juhtimine kokkuvõte #10 Avalik juhtimine kokkuvõte #11 Avalik juhtimine kokkuvõte #12 Avalik juhtimine kokkuvõte #13 Avalik juhtimine kokkuvõte #14 Avalik juhtimine kokkuvõte #15 Avalik juhtimine kokkuvõte #16 Avalik juhtimine kokkuvõte #17 Avalik juhtimine kokkuvõte #18 Avalik juhtimine kokkuvõte #19 Avalik juhtimine kokkuvõte #20 Avalik juhtimine kokkuvõte #21 Avalik juhtimine kokkuvõte #22 Avalik juhtimine kokkuvõte #23 Avalik juhtimine kokkuvõte #24
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 56 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MarlenUEK Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

1072
pdf
Logistika õpik
48
odt
Avalik juhtimine - kordamisküsimused
38
docx
Avaliku juhtimise konspekt
12
docx
Avalik juhtimine ja avalik teenus
161
pdf
Juhtimise alused
101
pdf
Projektipersonali juhtimine konspekt
18
doc
Avalik juhtimine
105
doc
Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun