100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Avalik ja privaatne ala meediaga suhtlemine Avalik ruum Ajakirjanikega suheldes on oluline teada, et on olemas avalik ja privaatne ala ehk avalik ruum ja eravaldus. Avalik ruum on mõeldud kõigile kasutamiseks, privaatne kuulub üksikisikule ja ta pereliikmetele (eraomand.) Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele, eraomandi ja kodu puutumatusele. Avalikus ruumis (tänav, park, rand jne) viibivaid inimesi võib intervjueerida, filmida ja pildistada luba küsimata. Saadud materjali avaldamisel on siiski mõned piirangud juhul kui materjal võib kellelegi haiget teha, tuleks see jätta avaldamata (filmilõigud õnnetuse ohvritest,
Meediaga seotud mõisted avaliku elu tegelane - inimesed kellel on võimu, kes on vabatahtlikult kõrgele ametikohale kandideerinud ning seega end avalikkusele tähelepanu alla seadnud avaliku elu tegelane piiratud ulatuses – tavalised inimesed, kes sekkuvad avalikku vaidlusesse avalik arvamus - rahvaküsitlustel, valimistel, meeleavaldustel jm. ilmnev suurema inimühenduse hinnang ühiskondlike nähtuste kohta. Eksperdi, spetsialisti, asutuse, komisjoni kirjalik arvamus. avalik ruum – on mõeldud kasutamiseks kõigile ja seal viibivaid inimesi võib intervjueerida, filmida, pildistada luba küsimata demagoogia – hämamine, eskiteele viimine tõe moonutamise ja pettelubadustega diskussioon - arutlus, vaidlus, arvamuste vahetamine ekspert – oma ala asjatundja, oodatakse arvamuse avaldamist fakt - tõsiasi infoagentuur – ajakirjanduse uudiseid, informatsiooni hankiv organisatsioon juhtkiri – arvamusloo alaliik, väljendab meediaväljaande ametlikku seisukohavõttu j
mõjutavad keskkonda avaliku elu tegelane piiratud ulatuses- on see, kes sekkub avalikku vaidlusesse või inimene, kes on tähelepanu alla sattunud seoses mõne ebahariliku sündmusega avalik arvamus- on massiteadvuse avaldumisvorm, mille moodustab viis, kuidas ligikaudu ühetaolistes oludes elavad inimesed tegelikkusesse suhtuvad ning mis hõlmab inimeste arvamuste ja hoiakute kogumit. Nt ajakirjandus avalik ruum- täiesti avalik koht, kus võivad kõik olla. Seal viibivaid inimesi võib pildistada ja intervjueerida (nt: park, tänav, rand) demagoogia- hämamine, pettelubaduste tegemine, tõe moonutamine (nt: poliitikas) diskussioon- arutelu, vaidlus, väitlus, arutlus ekspert- oma ala proffesionaal, asjatundja fakt- tõsiasi, konkreetne ja kontrollitav infoagentuur- ajakirjandusele uudiseid, informatsiooni hankiv organisatsioon juhtkiri- arvamusloo avaliik. Väljendab meediaväljaande ametlikku seisukohta ja on
Preventiivne on ennetav tsensuur, repressiivne on järeltsensuur. 12. Milleks on tsensuuri vaja? 13. Mil moel on kindlustatud ajakirjanduse eneseregulatsioon? (seadused, organisatsioonid) 1990 Eesti Ajalehtede Liit 1991 Avaliku sõna nõukogu 1997 Eesti Ajakirjanduse Eetikakoodeks 2002 Pressinõukogu 14. Millised on meedia ülesanded ühiskonnas? 15. Kuidas on meedia roll aja jooksul muutunud? 16. 3 tegevusruumi ja ajakirjanduse käitumine 1) Avalik ruum (tänav, park, bussijaam) intervjueerimine, filmimine, pildistamine lubatud: avaldamisel jälgida head ajakirjandustava. 2) Poolavalik ruum (haridus- ja meditsiiniasutused, kinod, poed, kohvikud, muuseumid) ajakirjandustegevusele võivad kehtida piirangud, vajadus küsida luba, teavitada omanikke/külastajaid. 3) Privaatne sfäär (pere- ja eraelu (põhiseadusega puutumatu)) sekkumine
informatsiooni saanud inimeselt, kes eelistas jääda anonüümseks, on probleemiks allikakaitse. Teine oluline kaitse laimusüüdistuse vastu on avalikkuse huvi. Ehk teisisõnu: kas ajakirjanduse kohustus informeerida on primaarne? Austrias ja Hollandis tuleb süüdistataval ajakirjanikul tõestada, et laimav informatsioon oli avaldatud lähtudes avalikkuse huvist ja heast tahtest. Avalikkuse huviga on seotud avaliku elu tegelase eristaatus difamatsiooni puhul Pressivabadus ja avalik huvi *Ajakirjandusvabadus ei ole sõnavabdus *Ajakirjanduslik vabadus: avalikult levitada informatsiooni ja ideid, mis võivad kellegi õigusi või vabadusi riivata *Ajakirjanduslik kohustus: levitada informatsiooni ja ideid poliitiliselt teemadel või mis on avalikkuse huvides *Avalikkuse õigus: saada sellist informatsiooni ____ Avalikkusel on suur huvi teada saada, mis ühiskonnas toimub, kuid sinna hulka kuulub ka info, mis pelgalt rahuldab nende uudishimu. Tuleb eristada mis on
piisavalt heaks eeskujuks; vastu võetud käitumisprintsiibid lähevad vastuollu seadusega; rakendamise süsteemi eest pole keegi vastutav. 2. Professionaalne eetika ja avalikkuse teenimine. Eetikakoodekseid saab jagada eri tunnuste alusel mitmeks grupiks. Professionaalsed koodeksid on sageli aga kombinatsioon mitmest erinevast võimalusest. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel, juristidel, ajakirjanikel jne. Avalikkuse teenimine: • Avalik institutsioon täidab avalikku funktsiooni või ülesannet. – Lojaalsus avalikkuse ees – Vastutus • Avalikkuse teenimine – Asutuse ülesannete täitmine – Muud kohustused avalikkuse ees, sh. Informatsiooniga seotud kohustused. Toon ka siia mõned näited avalikkuse teenimisest eetikakoodeksitest: • Raamatukoguhoidja eetikakoodeks: Raamatukoguhoidja peamine ülesanne on tagada inimeste vaba juurdepääs informatsioonile,
on sama suured kui maksumaksja raha kasutamise kontrollimise nõuded. Samuti on näha, et erasektori suured organisatsioonid sarnanevad avaliku sektoriga palju enam kui väikesed. See on ka loogiline, sest mida võimsam on organisatsioon, seda rohkem mõjutab tema käekäik keskkonda ning seda rohkem muutub tema tegevus avalikuks asjaks. Oleks aga vale arvata, et era- ja avalik sektor on tänaseks juba päris sarnased. On suuri erinevusi, mis mõjutavad otseselt ka suhtekorraldust. Seetõttu on mõistlik enne avaliku sektori nõustama asumist need erinevused selgeks teha. Peamised erinevused · Teame, et ettevõte võib minna pankrotti. Selleks puhuks on pankrotiseadus, mille kohaselt juriidiline isik kuulub likvideerimisele pärast seda, kui ta on kuulutatud maksejõuetuks. Igal aastal läheb Eestis pankrotti mitusada ettevõtet.
majanduslikust vm kuuluvusest. Privaatsus on igaühe õigus. Igal inimesel on õigus enesemääratlusele ning õigus, et tema isiklikke valikuid austataks nii riigi kui teiste isikute poolt. Et mõista, mis kuulub privaatsusõiguse kaitsealasse, tuleb esmalt aru saada, mis on privaatsus ja millest koosneb eraelu. 1.1 Mis on privaatsus? Privaatsus on isiku erasfäär. Eraelu omakorda on isiklik elu. Isikliku semantiline vastand on avalik, seega õigushüvena on kaitstav isiku eraelu. Õiguskirjanduses on eraelu defineeritud kui igaühe õigust enesemääratlemisele ning õigust elada oma soovide ja tahtmiste kohaselt minimaalse välise sekkumisega. Õigus eraelule ehk privaatsusele on eelnevast tulenevalt õigus isiklikule elule. Õigus privaatsusele on osa isiku üldistest vabadustest ja põhiõigusest vabale enesemääratlusele. Oma eraelu sisustada on iga isiku õigus, mis seisneb isiku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid