Otsene demokraatia e. Vahetu demokraatia on demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise (rahvakoosolekul, hääletamise teel) vastu poliitilisi otsuseid; tänapäeval on otsese demokraatia põhivahenduks referendum. Esindus demokraatia e. Vahendatud demokraatia on nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete(rahva nimel võimu teostavate) rahvaesindajate regulaarne valimine; Liberaalne demokraatia- lisaks rahva hääleõiguse põhimõttele rõhutab ka kodanikuvabaduste ja valitsemise õigusliku piiramise tähtsust. Valimiste funktsioonid · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine; · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi; · Hariv funktsioon; · Usalduse indikaator. Vabade valimiste põhimõtted · Valimisõigus on üldine; - *Arusaam demokraatiast kui rahva oma valitsusest on tinginud kodakondsuspiirangu. *Vanusepiirang kehtib nii hääleõiguse kui ka kandideerimisõiguse puhu...
Parlamentalism- kogu võim parlamendi käes. Rahvas valib parlamendi. Parlament hääletab ametisse valitsuse, kes annab parlamendile aru. Parlament valib presidendi. Riigipea kujutab erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid. Lisaks nim. president ametisse kõrged ametnikud(diplomaadid, sõjaväe juhtkond, kohtunikud). Riigipea täidab ka tseremoniaalseid kohustusi(kõned, autasustab, võtab vastu välisriikidepoliitikuid). Nt Eesti, Skandinaavia, Itaalia, Saksamaa, sveits, Iirimaa Presidentalism- president on keskne poliitiline figuur, täidab riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Rahvas valib presidendi ja parlamendi. President nimetab ametisse valitsuse. Senat esindab regionaalseid huve- igast osariigist 2 senaatorit, olenemata osariigi suurusest. Esinduskoda- esindajad valitakse vastavalt rahva arvule osariigis. Kõik 3 võimu (seadusandlik, kohtuvõim, täidesaatev) on täiesti eraldi. Täi...
KÕRGKOOL " SISEKAITSEAKADEEMIA" Politseikolledz Politseieriala Vjatseslav Satalov PK080 PARANDATUD LISSABONI STRATEEGIA Uurimistöö Euroopa Liidu Õiguses Tallinn 2008 SISUKORD KÕRGKOOL " SISEKAITSEAKADEEMIA"..........................................................................1 Politseikolledz........................................................................................................................1 Politseieriala..........................................................................................................................1 Vjatseslav Satalov.................................................................................................................1 PK080 .........................................................................................
Karjääri teooriad M. Driver eristab nelja karjäärimudelit (Stoner, Freeman 1989: 745- 747; ref Türk 1999: 225): · Lineaarne karjäär (linear) · Püsiv karjäär (steady state) · Spiraalne karjäär (spiral) · Ajutine karjäär (transitory) Lineaarse karjääri mudel on kõige enam kooskõlas karjääri stereotüüpidega. Inimesed valivad varakult ala, millele tahavad pühenduda (Türk 1999: 225). Pühendunud töötajad on palju väärtuslikumad organisatsioonile kui mitte pühendunud töötajad ning selle tulemusena suudavad nad organisatsioonis palju edukamalt karjääriredelil edasi liikuda. Pühendunud töötajat on kirjeldatud kui inimest, kes jääb organisatsioonile truuks nii headel kui ka halbadel aegadel, käib regulaarselt tööl, annab endast maksimumi või enamgi, kaitseb organisatsiooni vara, osaleb organisatsiooni eesmärke täideviimisel jne (Meyer, Allen 1997: 3) Nad koostavad karjääri plaani ja viivad selle ellu. P...
Inimõiguste rikkumise juhtum Vägivaldne rööv Koostajad: Kauri Kalbre Marek Kaldmaa Melari Vainola Ragnar Linnumäe Tallinn 2009 Sisukord ·Juhtum ·Inimõiguste ülddeklaratsioon ·Inimõiguste ülddeklaratsiooniga vastu olud Juhtum Põlvas leidis aset peksmine, kus kahe röövli löögid olid nii rängad, et ohvri pidi hiljem lausa Tartusse haiglaravile viima. Reede õhtul kella 19 paiku tungisid 22aastane Marek ja 30aastane Priit Põlvas Oja tänaval kallale 39 aastasele mehele ning võtsid temalt füüsilist vägivalda kasutades ära mobiiltelefoni NOKIA 5320 maksumusega 4000 krooni. Inimõiguste ülddeklaratsioon Võeti vastu 10.12.1948 Sätestab üldkehtivad inimõigused Kehtib kõikidele hoolimata soost,rassist, nahavärvusest,usulisest ,poliitilisest või muudest vee...
NATO-Põhja atlandi lepingu organisatsioon ehk Washingtoni leping.Asutati 4.aprillil 1949a.Kõrgeim organ on Põhja Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär Anders Fogh Rasmerssin eelmine oli Jaap De Hoop Scheffer. 2010 toimus tallinnas Nato mitteametlik välisministrite kohtumine. Sinna kuulub 28 riiki. Peakorter Brüsselis. Tegevus alad: sõjaline-poliitiline liit, rahastab kultuuripärandi kaitse programme ja teadusuuringuid,kriiside ohjamine,rahuvalve väljaspool oma liikmes maade territooriumil.Rahumisioonid: Iraak,Kosovo,Afganistan,Bosnia ja Hertsegovinas. Hoidub jõuga ähvardamast.Ei ole oma sõjaväge, väeüksused moodustavad liikmesriikide relvaüksustest. Kollektiivne enesekaitse põhimõte-relvastatud kallaletung ühele liikmele käsitatakse kallaletungina kõigile lepinguosalistele, lubatud relvajõu kasutamine.Oluline treeningu juures psühholoogiline ettevalmistamine. üleeuroopaline,oluliseks funktsiooniks on ühendada Euroopat, suhteid ho...
Kuressaare Gümnaasium ALKOHOL Uurimustöö Klass: 7C Koostaja: Elari Orb Juhendaja: Õpetaja Sirje Metsküll 2012/2013 1. Sissejuhatus Valisin alkohoolse teema oma loovtööks, kuna tekkis soov saada teada, kui palju tarbitakse alkoholi Kuressaare Gümnaasiumi seitsmendates klassides. Kui tihedalt seda pruugitakse, mis eluaastast on proovitud esimene alkoholi sisaldav jook ja kas alkoholi on sellises eas kerge või raske kätte saada. Käesolev teema annab aimu, kui suur on tegelikult probleem alkoholi tarbimisega Kuressaare Gümnaasiumi seitsmendates klassides. Saadakse teada natukene detailsemalt alkoholismi kohta ja nendest tulenevatest probleemidest. Koostasin küsitluse, millest võtsid osa kõik seitsmenda klassi õpilased, kokku 59. ...
HALDUSÕIGUSE KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Mida tähendab avalik haldus ja kuidas avalik haldus jaguneb? Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega, mida teostatakse vahetult riigi ametiasutuste poolt või ka kaudselt avalik õiguslikud korporatsioonid, sihtasutused jne. 2. Millised riigiorganid teostavad avalikku haldust vahetult? Riigiorganid teostavad avalikku haldust vahetult otsese riigihalduse puhul. Nendeks on ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, maavanemad ning õiguslikult mitteiseseisvad asutused nagu riigikoolid, riigihaiglad, riigimuuseumid jm. 3
Kas tänane maailm vajab NATOt? Enne kui arutlusega alustan, tuleks endale selgeks teha, et mis organisatsioon see NATO üldsegi on . NATO on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, mis tegeleb humanitaarabioperatsioonidega, rahutagamismissioonidega, sõjaliste missioonidega. Näiteks Peale orkaan Katrina laastavat tegevust Ameerika ühendriikides 2005.aastal, aitasid organisatsiooni väed Alabama, Florida, Louisiana, Mississippi osariigis parandada orkaani tehtud purustusi. Mina arvan , et tänane maailm vajab NATO't kuna kui riigil , kes kuulub NATOsse midagi juhtub, siis alati on olemas abikäsi , kes aitab sellel abivajajal riigi taastuda. Arvestadas, et hetkel on Kuubas üsnagi kriitiline seis, siis oleks NATOt kindlasti vaja. Kuigi Kuuba ei kuulu NATO liikmesriiki, siis siiski võib kuuba sõda liikuda edasi mõne teise riigi suunas, mis kuulub NATO liikmesriik. Ma olen üsnagi kindel, et kui Kuubal peaks nüüd sõda toim...
USUNDID U s k u on mõistena määratletud mitmeti, kuid üldjoontes võib seda vaadelda kui inimese suhet millessegi tema poolt ülimaks peetavasse, traditsiooniliselt Jumalasse, jumalatesse või vaimudesse. Religioon on olnud inimelu osaks nii kaugest ajast alates, kui selle kohta andmeid leida võib. Umbes kolmandikku maailma rahvastikust loetakse k r i s t l a s t e k s. Ristiusk kujunes ajaarvamise vahetuse paiku Palestiinas Jumala pojana käsitleva JEESUSE KRISTUSE tegevuse tulemusena. Kristluse algupärades on palju ühist judaismiga. Mõlemas on pühakirjaks VANA TESTAMENT , Kristluses lisandub sellele UUS TESTAMENT, mille kaanon kujunes enam - vähem välja 3. sajandil. Uus Testament koosneb Jeesuse elu kirjeldavatest evangeeliumidest, Apostlite tegude raamatust, apostlite kirjadest ehk epistlitest ning Johannese ilmutusraamatust. Vana ja Uus Testament moodustavad ristiusu pühakirja - PIIBLI. 311. aastal, keiser Constantinuse ajal, muudeti ...
Ajakirjanduse roll ühiskonnas Ajakirjanduse kaudu saavad inimesed informatsiooni, mis toimub nende ümber maailmas. Ajakirjandus on äärmiselt oluline demokraatlikus ühiskonnas, kuna sellises ühiskonnas on rahvavõim ning tänu sellele peab rahvas olema võimalikult hästi teadlik neid ümbritsevast. Üks väga oluline vaatepunkt ühiskonna jaoks on uudised, mis kajastavad maailmas toimuvat. Teadmised sellest, mis toimub mujal maailmas aitavad näha probleeme enda ümber ja leida neile ka lahendusi. Neljas võim ehk ajakirjandus, hakkab ühiskonnas aina suuremat osa täitma ning tihtipeale haarab võimu ka politsei: riigiametnike ning poliitikute üle, kuna rahvas on see, kes otsustab selle alusel, mida ajakirjandus neile vahendab. Seetõttu on väga oluline poliitikute ja ajakirjanduse koostöö ning üksteise mõistmine. Ajakirjanduse peamine ülesanne on teavitada rahvast võimali...
Ühiskond inimeste kooselu korrastatud vorm. Nüüdisühiskond, nüüdisühiskonna kujunemine ja iseloomulikud jooned nüüdisühisond on välja arenenud viimase 200 aasta jooksul ehk tänapäeva arenenud ühiskond. Seda iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodaniku ühiskonna erinevused, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ja inimõiguste tunnustamine. Proletariaat ehk palgatöölised kapitalistliku ühiskonna üks põhiklass, juriidiliselt vaba, kuid omandi ja kapitali puudumise tõttu kodanlusest majanduslikult sõltuv. Müüb oma tööjõudu raha eest. Tekib küsimus, et kes määratleb palgatööliste õige hinna. Fordism USA töösturi Henry Fordi tehastes kasutusele võetud tootmiskorraldus ehk konveireri meetod. See jagas ogu tootmise konveieril järjestikku sooritatavateks lihtsateks operatsioonideks. Sotsiaalne mobiilsus inimeste ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis. Eristatakse horisontaalset ja vert...
Milline poliitiline ideoloogia on kõige lähedasem minu maailmavaatele? Ma ei ole kunagi olnud eriline poliitikaasjade jälgija, sest minumeelest tundub see kõik nii räpane. Mind pole kunagi huvitanud erakonnad ja nende plaanid. Ma pole kunagi käinud hääletamas. Tuleb välja, et olen olnud üsna naiivne, sest keegi teine teeb ikkagi minu eest selle otsuse, kes minu elu juhib. Olen lasknud juba 4 aastat kellelgi teisel oma elu määrata. Tänu kodanikuõpetuse tunnile olen tõesti saanud targemaks ja näen nüüd, mis üks või teine otsus endaga kaasa toob. Eriti minu ja mu tuleviku jaoks. Hetkel on võimul Eestis neoliberalistlik valitsus. Ma ise arvaksin, et sõna liberaalne tähendaks midagi head. Vabadust. Eks see nii olegi, et kõigile antakse vabadus teha mida nad tahavad, aga seda keegi ei tea, et selle vabadusega kaasneb väga suur vastutus. Riik ei soovi oma inimeste arengusse ja ellu põhimõtteliselt üldse sekkuda. Nad eel...
Eesti kui demokraatlik ühiskond Kui demokraatlik on siis ikkagi eesti ühiskond ? Mina arvan, et küllaltki, sest meil on õigus valida ja olla valitud. Aga näiteks presidendi valimisel me otseselt ei saa osaleda, seda teostab riigikogu. Seda põhjendatakse enamasti nii, et rahvas pole selleks piisavalt küps, ehk siis antakse mõista, et me piisavalt targad et teha õiget valikut. Aga sellest hoolimata on rahval palju õigusi. Kindlasti on Eesti üheks demokraatliku ühiskonna tunnuseks seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest. Vastasel juhul võib tekkida võimu ära kasutamine. Teiseks tunnuseks võiks lugeda kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamise. Minu arust on Eestis küll inimõigused tagatud, aga iseasi on see kui teadlikud on inimesed oma õigustes. Ma võin üpris kindlalt väita, et paljud inimesed ei tea kõiki oma õigusi ning tänu sellele saavad paljud teenusepakkujad inimesi ära kasu...
Koolieelikuiga Koolieelikuiga kestab aastatel 3-7 Selle aja jooksul lapse maailm laieneb, ta hakkab koguma teadmisi ja hakkab suhtlema rohkemate inimestega, kui oma perekond. Areng Isiklik, sotsiaalne ja emotsionaalne Laps õpib olema enesekindel, huvitundma erinevate nähtuste vastu, tundma omaenda vajadusi, õige ja vale vahel vahet tegema, ise riietuma ja riidest lahti võtma. Suhtlemine, keel ja kirjandus Laps õpib kõnelema kindlalt ja selgelt, talle hakkavad meeldima lood, laulud ja luuletused. Ta õpib vahet tegema erinevatel häälikutel ja neid seostama tähestikuga. Ta õpib lugema ja kirjutama üksikuid igapäevaseid sõnu ning kasutama kirjutusvahendeid. Matemaatiliste võimete areng Laps õpib matemaatikat tundma kõigepealt juttude, laulude ja mängude kaudu. Ta hakkab aru saama numbritest ja oskab võrrelda, mis on raskem või mis on suurem .Ta pöörab tähelepanu ruumisuhetele ning esemete kujule. Teadmised maailmast Laps õpib maailma ...
Kas Eesti ühiskonna areng on jätkusuutlik? Jätkusuutlik areng on üpriski lai mõiste, mis haarab enda alla pea kõik elu-valdkonnad. Eelkõige taotletakse sellega tasakaal sotsiaalsfääri, majanduse- ja keskkonnavaldkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajaline jätkumine praegustele ja järeltulevatele põlvedele. Jätkusuutlik areng eeldab ka seda, et hoitakse kogu ühiskonna kui ühtse süsteemi terviklikkust ning tekkivaid probleeme ei tohi mitte mingil juhul lahendada teiste valdkondade arvelt või neid kuidagi kahjustades. Kas aga meie armast kodumaad, Eestit, saab jätkusuutlikuks riigiks nimetada või mitte? Sellele vastuse leidmiseks peab arvestama nelja suure ning tähtsa eesmärgiga: heaolu kasvu, ühiskonna sidususe, ökoloogilist tasakaalu ja kultuuri elujõulisusega. Eesti on jätkusuutlik, kui toimub kooskõlaline liikumine kõigi nelja eesmärgi suunas ning ükskõik milline kaugenemine tähendab ohtu jätkusuutlik...
Lapssõdurid Paide Gümnaasium Merlin Kitsingi · Alates 1990.aastast on maailmas puhkenud rohkem kui sada relvastatud konflikti. · Miljonid inimesed on surnud ning jäänud peavarjuta. · Üheks kõige süngemaks uute sõjakonfliktide tunnusjooneks on tõsiasi, et mitmesugustes partisani- ja paramilitaarsetes formeeringutes kannavad täiskasvanutega kõrvuti relvi ning löövad lahingutes kaasa ka lapsed. · Sõjandusekspertide hinnangul osales 2000.aasta seisuga 300 000 last 36 erinevas sõjalises konfliktis Aasias, Euroopas, Aafrikas ja Ameerikas. · Kambodza konfliktis haavata saanud sõduritest oli iga viies 10-14aastane. · See on uus Trend. Lapsed on meie tulevik sõjatandril. Lapssõduritele on osalemine relvakonfliktides elustiil, illusoorne väljapääs igapäevasest viletsusest. · Kõige rohkem lapssõdureid on praegusel hetkel Birmas. Kuidas sõduriks saada? · Tihtipeale sunnivad partisaniliidrid lapsi väg...
Island Islandi lipp Islandi vapp Huvitavad faktid Islandi külades ei eksisteeri peaaegu üldse vanusegrupis 2035 olevaid inimesi kõik kolivad Reykjaviki. Külades on siis peamiselt päris noored ja vanainimesed, kes jäävad sinna oma surma ootama. Huvitavad faktid Islandil on keskmiselt 2025 vulkaanipurset sajandis Huvitavad faktid Suurim liustikuala Islandil Vatnajökull on 8% kogu Islandi pinnast. Keskmine jää paksus on seal umbes 400 meetrit. * Liustiku kohta on neil siin ka ütlus Liustik annab alati võetu tagasi ehk siis näiteks, kui geograaf peaks seal surema, siis on tõenäoline, et umbes 1000 aasta pärast võid sa selle tüübi terve keha otsa koperdada. Huvitavad faktid Inimesed Islandil armastavad vaatamata kallitele hindadel palju alkohooli tarvitada Tän...
Parempoolsed Vasakpoolne Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia 1. Teke 18.saj 18. saj, liberalismi vastandina 19.saj lõpp 2. Põhiväärtused Indiviidi vabadus - loodud Ühiskond tugineb traditsioonidele, Võrdsed võimalused kõigile-riik peab maksimaalne tegevusvabadus rahvusluse,e ja kristlikule moraalile. tagama igale liikmele inimõigused, Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. võimalused saada haridust ja arstiabi, omandada eluku...
Autorikaitse seadused Autoriõiguse seaduse eesmärk on tagada kultuuri järjepidevus ja kultuurisaavutuste kaitse, autoriõigusel põhinevate tootmisharude ja rahvusvahelise kaubanduse areng ning luua autoritele, teose esitajatele, fonogrammitootjatele, raadio- ja televisiooniorganisatsioonidele, filmi esmasalvestuse tootjatele, andmebaasi tegijatele ning teistele käesolevas seaduses nimetatud isikutele soodsad tingimused teoste ja muude kultuurisaavutuste loomiseks ja kasutamiseks. Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Teos loetakse avaldatuks, kui teos või teose mis tahes vormis reprodutseeritud koopiad on autori nõusolekul antud üldsusele kasutamiseks koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda või seda omandada. Teose avaldamiseks loetakse muu hulgas teose trükis väljaandmist, teose eksemplaride panemist müügile, jaotamist, laenutamist, rentimist ja muul viisil tasuta või tasu eest kasutada andmist. Satelliid...
Estonian Business School 20152016 õppeaasta kevadsemester AVALIK HALDUS Kordamisküsimused eksamiks ettevalmistumisel aineprogrammi teemade osas Teema 1. Riik ja ühiskond 1. Avaliku-, erasektori ning kodanikuühiskonna olemus, struktuur ja sektorite omavaheline koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses ( Loengu materjal) I Avalikusektori olemus (poliitika, riik)- osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar - ja fiskaalpoliitikaga
Euroopa Liit-: 1) riikide liit 2) 27 riiki 3) u 500milj elanikku 4)15 riigis EL-i ühisraha 5) Schengeni viisaruum. Eesmärgid: 1) tagada elanikele rahu, heaolu ja stabiilsus. 2)ühendada Euroopa maailmajagu 3) Tagada inimestele tavaline elu 4)Soodustada ja tasakaalustada sotsiaalset arengut 5)lahendada ja kasvatada euroopa rahvaste mitmekesisust 6)toetada eurooplaste ühiseid väärtusi( säästev areng, inimõigused, turumajandus) EL asutajad: Jean Monnet (fra), Robert Schuman (fra), Churchill (gb) aluslepingud: 1986- Ühinenud Euroopa akt 1992- EL leping e Maastrichti leping Maastrichti eesmärgid: 1) luua 1999a rahvasteliit ja võtta kasutusele ühisraha 2)luua liidus kodakondsus 3)kehtestada subsi...
Tootmistegurid- majandus ressursside kogum. 1) maa 2)tööjõud-inimkapital 3)kapital reaal- & finantskapital 4)ettevõtlikus alternatiivkulukus- ühe toote/teenuse tarbimiseks ,tuleb loobuda teisest. SKP- sisemajanduse koguprodukt, riigis teatud aja jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumus. mõõdetakse:et hinnata majandussituatsiooni riigis. Normaalne SKP(jooksev)-väljendab toodetud kaupade maksumust antud aastal kehtinud hindades Reaalne SKP(püsiv)-muutumatutes baasperioodi hindades. RKP rahvamajanduse koguprodukt, mõõdab kõigi riigis antud residentide poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust. SKP koosneb : 1) eratabimine-igapäevane tarbimine 2) investeeringud 3) valitsuse lõpptarbimine 4) puhaseksport Indlatsioon-hinnataseme jätkuv kasv pikal perioodil. Kasvab keskmine hinnatase. deflatsioon-keskmise hinnataseme langus. Deflatsiooni ja Inflatsiooni vahepealne periood on hinnataseme stabiilsus. Inflats...
Kursuse Eesti valitsemissüsteem I eksami kordamisküsimused Võimude lahusus: - Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses (seadusandlik-, kohtu-, täidesaatev võim). -Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. (Keskvõim, kohalik omavalitsus). - Funktsionaalne võimude lahusu jaotatud erinevateks funktsioonideks.(Riigikoguliikme, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitus). - Organisatsiooniline ehk institutsionaalne võimude lahusus tähendab riigivõimude jaotamist erinevate riigivõimuorganite vahel.(Valitsus ja riigikantselei, riigikantselei). - Personaalne võimude lahusus eeldab, et ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde (Riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik). Võimude lahusus Eestis: ...
Nüüdisühiskond Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1) Ühiskonnasektorite eristatavus 2) Vastastikune seotus 3) Tööstuslik kaubatootmine 4) Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises 5) Vabameelsus inimsuhetes ja vaimelus 6) Inimõigusete tunnustamine 19. sajandil kujunesid välja 3 põhilist sektorit: 1) Tulundus ehk ärisektor ehk majandus 2) Avalik ehk poliitiline sektor 3) Mittetulundussektor (kodanlik algatus) Tööstusühiskonna põhijooned Majanduses tõusis esile tööstuslik tootmine. 1) Tööd korraldati konveieritel 2) Ratsionaalsus range arvestus 3) Bürokraatia ametnike võim 4) Tööaeg domineerib puhkeaja üle Tööstuspööre ja üleminek kapitalismise muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. 1) Leibkonnamudelid 2) Linna- ja maarahvastike suhtarv 3) Tööhõive majanduse põhivaldkondades Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühi...
1. Riigikogu Rahva esinduskogu, millele kuulub seadusandlik võim. 101 liiget. Valimised kord /4.a. märtsikuu 1. pühapäeval. Riigikogu liige arvestab oma tegevuses rahva huvi, kuid oma otsustustes vaba ja lähtub oma parimast äranägemisest. Ei tohi olla üheski muus riigiametis. Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud Riigikogu tööd korraldav organ, koosneb esimehest - Eiki Nestor ja 2 aseesimehest - Laine Randjärv ja Jüri Ratas. Esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti. Riigikogu juhatuse ülesanded: korraldab Riigikogu esindamist; jaotab kohad komisjonides ja kinnitab nende koosseisu; registreerib fraktsioonid; koostab ja esitab kinnitamiseks töönädala ja päevakorda; määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni. Reformierakonna fraktsioon - 33 liiget, Keskerakond – 20, IRL – 22, Sotsiaaldemokraatlik Erakond - 19 liiget. Riigik...
Tallinna 53.Keskkool 11 a klass „Mardilaat 2014„ Referaat Õpetaja:Svetlana Gorbatsova Õpilane:Polina Baranova Kontaktiandmed:[email protected] Tallinn 2014 Sisukord 1. Mis on Mardilaat? 2. Mardilaada ajalugu 3. Pakkumised 4. Nõudlus 5. Omavaheline seos Mis on Mardilaat? Toimus 6.-9. Novembril 2014, Tallinnas Saku Suurhallis. Mis on Mardilaat? Mardilaat on Eesti käsitöö laulupidu. Mardilaadal esitletakse ja müüakse Eesti parimat käsitööd, toimuvad oma ala asjatundjate poolt läbi viidud meistrikojad käsitöö gurmaanidele ja harrastajatele ning õpitoad lastele. Lisaks käsitöötoodangu presentatisoonid, uute raamatute esitlused, pakutakse eestimaist kõhutäidet ja kuulata saab rahvuslikku muusikat. Mardilaat toimub alati mardipäevale lähimal nädalalõpul neljapäevast pühapäevani. 2009. aastal uuendusena väga positiivselt vastu võetud ...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond SISEAUDIT JA SISEKONTROLL Loengukonspekt Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISEAUDITI VAJADUSE TEKE................................................................................3 2. TERMINOLOOGIA................................................................................................ 6 3. SISEKONTROLLISÜSTEEMI KOMPONENDID..........................................................8 4. RAHVUSVAHELINE JA EESTI SISEAUDIITORITE ÜHING.......................................11 5. SISEKONTROLLI TERMINITE SELETUSI...............................................................13 6. SISEKONTROLLISTANDARDID............................................................................15 7. SISEAUDIT........................................................................................................ 17 8. SISEAUDITI STANDARDID..............................
Tartu Ülikool Pärnu kolledź Sotsiaaltöö korralduse osakond Eesti Töötukassa Essee Juhendaja: MA Sulev Alajõe PÄRNU 2013 Selles töös vaatleb autor Eesti Töötukassat haldusorganisatsioonina. Teema on viimase aja majandusuudiste valguses väga tähtis. Mitmed Euroopa riigid on majandusega hädas ja väljendub see paraku töötute arvu kasvuna. Autor vaatleb Eesti Töötukassa majandamise läbipaistvust, bürokraatia astet, analüüsitakse võrdlust erasektoriga. 2 Vaadeldaks organisatsiooni tööjõu ressursside kasutamise kultuuri ja analüüsitakse Eesti Töötukassa struktuuri ratsionaalsust. Viimastes osades püüt...
Teema 1: Avalik juhtimine ja avalik teenus 1. Mis on avalik haldus, avalik valitsemine ja avalik juhtimine? Võrrelge kontseptsioone omavahel. *Avalik haldus - on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Ametnike ja poliitikute omavaheline seos; avalike teenuste üle otsustamine/osutamine; avalik haldus on koostöögrupp, mis hõlmab kõiki kolme võimuharu; on avaliku poliitika protsessi osa.*Ülesanded - Avaliku korra ja julgeoleku kaitse; Üksikisiku arengu ja toimetuleku toetamine; Ühiskonna arengu soodustamine ja juhtimine; Avalikule võimule aineliste vahendite kindlustamine; Haldusvõime korralduslik tagamine: institutsioonid, töötajaskond, töövahendid. *Avalik valitsemine ( Public governance) – tähendab viise, kuidas sidusrühmad omavahel suhtlevad, et mõjutada avaliku
Avalik huvi pole mitte erahuvide summa, vaid ühisosa, kõikide vajadusi ei saa alati rahuldada, keskendutakse olulisemale. Avalikku huvi saab mõõta valimistega (osalusprotsent). TEEMA 2. 4. Avaliku halduse mõiste, tunnused, ja peamised ülesanded. Tsentralisatsioon ja detsentralisatsioon avaliku halduse organisatsioonis Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele. Koosneb avaliku halduse kandjatest, haldusorganitest jt. haldusinstitutsioonidest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, näiteks kohalik omavalitsus. Avaliku halduse tunnused: I. Lähtutakse avalikust huvist „enamuse arvamus“ II. Tegevus on tulevikku suunatud ja sotsiaalselt kujundav III. Ulatuslik kontroll haldustegevuse üle IV. Riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel
Jehoova tunnistajad Mis see on? Jehoova tunnistajad on ülemaailmne kristlik religioon, mis peab end algkristluse taastajaks Selles on olulisi erinevusi piibliga Usuorganisatsiooni valitseb New Yorgis Brooklyni linnajaos tegutsev vanematekogu nimega Jehoova tunnistajate Juhtiv kogu Jehoova tunnistajate kultusehooneid nimetatakse kuningriigisaalideks Jehoova on üks piibli tõlgetes jumala nimedest Nimi "Jehoova tunnistajad" põhineb kirjakohal "Teie olete minu tunnistajad, ütleb Jehoova" Kuidas sai alguse? 1870 aastal kutsus Charles Taze Russell teisi iseseisvasse gruppi, et uurida piiblit Ta vaidlustas paljud kristlikud uskumused nt. Hinge surematus, kolmainsus, põrgutule ja Jeesus Kristuse maale tagasitulek Oma avastustest kirjutas ja avaldas raamatu ja hiljem ajakirju, millest on see usk alguse saanud. Uskumus...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Anu Uusmaa TDJ15 Kvaliteedi mõõtmine ja hindamine kuus sigmat Praktilise õppe töö Juhendaja: dotsent Heli Tooman Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. KUUS SIGMAT............................................................................................................4 1.1.Kuue sigma filosoofia..............................................................................................4 1.2.Motorola - meie kvaliteet on mäda..........................................................................4 1.3.........................................................................................................................
ETTEVÕTLUSE ALUSED TMJ0110, eksami kordamisküsimused Eksam: testi vormis 20 valikvastustega küsimust LOENG1 1. “Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.). Loeng-1, lk7- “Entrepreneur" - on prantsuse päritolu. 1437. a sõnaraamatus tähistati sellega isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Algselt kasutati ka vahendaja tähenduses. Esialgu olid sellisteks vahendajateks maadeuurijad (nt Marco Polo (1254-1324)), kes reisidele asudes sõlmisid kaupmeestega lepingud nende kaupade müügiks. Keskajal nimetati ettevõtjaks paraadide ja muusikaliste ürituste organisaatoreid, aga ka suurte ehitusprojektide (lossid, kirikud) juhte. Nad juhtisid tööde teostamist, kuid ei riskinud seejuures isiklikult millegagi. 17. sajandil nimetati ettevõtjaks isikut, kes sõlmis riigiga lepingu mingite tööde teostamiseks, kusjuures le...
Toiduseaduse reguleerimisalasse kuuluvad : ettevõtetesse teavitamine ja ettevõtete tunnustamine. Üldnõuded toidule ,käitlemisele, ettevõttele .Teatud toidugruppidele koostis ja kvaliteedinõuded Erinõuded toidulisantitele eritoitudele geneetilised muundatud toidule, uuend toidule ja külmutatud toidule. Toidus lubatud saasteained .Toidu mikrobioloogilised nõuded .Toidus lubatud lisaained ning tehislikud lõhna ja maitseained .Toiduhügieeninõuded Nõuded toitu käitlevate töötajate ning nende toiduhügieeni-ja kutsealaste teadmiste kohta. Toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid ja esemed Puhastamise, desinfitseerimise ja kahjuritõrjenõuded . Nõuded ettevõttes kasutavate veele Toidu märgistamise ja muul viisil teabe edastamise nõuded .Käitleja enesekontroll .Riiklik järelvalve ja järelvalve käigus võetud proove analüüsivad laborid .Enesekontrolli kohustusega on tihedalt seotud ka toiduseaduse üks põhialuseid käitleja ainuvastutus oma teg...
Kas tänane maailm vajab NATOt? Selleks, et rääkida NATO vajalikkusest, tuleks endale selgeks teha, mis organisatsioon see tegelikult on. NATO on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Ning mida me üldse mõtleme ,,tänase maailma" all? Vajadusi on erinevat sorti, ühed on tingitud probleemidest, teised oma kiusu taga ajamisest. NATO tegeleb humanitaarabioperatsioonidega, rahutagamismissioonidega, sõjaliste missioonidega. Näiteks Peale orkaan Katrina laastavat tegevust Ameerika ühendriikides 2005.aastal aitasid organisatsiooni väed Alabama, Florida, Louisiana, Mississippi osariigis parandada tehtud purustusi. Või siis Pakistani aitamine peale 2005.aastal riigis toimunut maavärinat. Rahutagamise missioonidest NATO väljaõppemissioon Iraagis. Sõjalistest tegevustest Afganistani saadetud Eestlastest koosnenud demineerimismeeskond. Seega võib järeldada, et aastatid tagasi oli meil tõesti NATOt vaja. Paljud konfliktid said oma ...
Omandiõigus kuulub asjaõiguse (ius in rem) valdkonda ning annab õigustatud isikule võimaluse kaitsta oma õigust kõikide teiste isikute vastu kes tema õigusi rikub või ei tunnista. Vastavalt Eesti Asjaõigusseaduse § 68 lõikele 1 on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Asjaõigus on õiguskäibes osalejate omavahelisi suhteid reguleeriva eraõiguse üks osa. Asjaõigus moodustab koos võlaõigusega varaõiguse tuuma. Mõlemad õigusvaldkonnad reguleerivad isikute (õiguse subjektide) suhteid varasse (õiguse objektidesse). Võlaõigus reguleerib asjaosaliste kohustusi varaliste käsutuste tegemiseks, asjaõigus aga vara valitsemist, kasutamist ja ülekandmist teistele isikutele. Nende kahe õigusvaldkonna õiguslikku seost iseloo...
Traditsiooniliste pereväärtuste muutumine 21.sajandi lõpus ja 21.sajandi alguses Muutused toimuvad ühiskonnas igapäev. Kõige enam on näha muutuseid pereväärtustes, kuna perega puutume kõige rohkem kokku ning seda sorti teema huvitab meid kõige enam. Erinevaid põhjuseid on mitmeid, nagu on ka nendega kaasnevaid tagajärgi, kindel on aga see, et pidurdada neid muutuseid on raske ning eelkõige sõltub see ühiskonna arengust. Muidugi ei ole kõik pered samasugused ja sarnaste väärtustega, kuid üldist muutust sajandi taguse ajaga on märgata. Võimalikeks perekonnaväärtuste muutujateks võib olla naiste ja meeste rollide teisenemine, homoseksuaalsusesse vabameelsem suhtumine, naiste hiline sünnitamine, kaugel tööl käivad mehed või abiellumise tava puudumine. 20.sajandi alguses oli loomulik, et enne laste saamist mees ja naine abiellusid ning elasid koos, nagu abieluvandes öeldud, kuni surm neid lahutab. Naist, kellel oli ...
Sallivus Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus kannatada, tunnustada või usaldada erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse.. Salliv inimene arvestab kõikide inimeste omapäraga, seda läbi mõistmise ja eelarvamuste puudumise. Tuntud on idamaade religioonide sallivus teiseusuliste suhtes, mis on seal võimaldanud paljude erinevate usundite üksteisesse sulandumist, nende osiste liitumist ja omavahelist täiendamist. Sallivus ei pruugi olla üksnes positiivne nähtus. Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab austust. Eri kultuurides esineb sallivust erineval moel. Sallivus teistsuguste kommete, tavade jmt suhtes on üldreeglina suurem multikultuursetes ühiskondades, suurtes turismipiirkondades. Sallivuse eesmärgiks on rahumeelne kooseksisteerimine. Sallivus tunnustab inimeste ind...
VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS ÕPIK PTK 4.1.-4.7. + TUNNIKONSPEKTID NING LISAMATERJALID SISUKORD 1.Võimude lahusus ja tasakaalustatus............................................................................3 Võimude lahusus.......................................................................................................... 3 Võimude tasakaalustatus............................................................................................. 3 2.Presidentaalne, poolpresidentaalne ja parlamentaarne valitsemine – ülesehitus ning plussid ja miinused......................................................................................................... 3 3.Presidendi roll presidentaalses ja parlamentaarses riigis.............................................4 4.Eesti Vabariigi presidendi ülesanded, tingimused kandideerimisel ja ametisseastumisel................................................................................
Saientoloogid – võbeleva andurnoole orjad või maailmausundi jüngrid Saksa siseministri üleskutse keelustada saientoloogide tegevus pani paljusid imestama. Ajupesu, range hierarhia, eksinute armutu karistamine, tungimine poliitika kõrgeimale tasemele. Ning teiselt poolt süütu püüd vabaneda hinge painavatest ebakõladest suurema “puhtuse” saavutamise nimel. Saientoloogia suudab külmaks jätta väheseid, kes on temaga lähedalt kokku puutunud. Pea külge kinnitatud elektroodid viivad salapärase aparaadini, mille küljes ergab skaala andurnoolega. Aeg-ajalt nooleke hüppab kord ühes, kord teises suunas. Seda pingsalt jälgiv nõustaja uurib, mis testitaval parasjagu mõttes oli, ning muudkui joonistab graafikut. Järgneb pikk ja põhjalik “autentimine”, kus inimese mõttemaailm lõpuni lahti kistakse ning talle sõnad peale loetakse. Mitmeid seansse ning sadu tunde vältav “puhastamine” käib niisuguse jõuga, et Austraalia spetsialistid nimetavad seda kõi...
Kodanik saab riigivalitsemises osaleda Riigivalitsemises saab osaleda iga kodanik. Aktiivsed ehk kaasa löövad kodanikud osalevad valimistel üldiselt rohkelt. Tänu valimistele määratakse kindlaks näiteks Riigikogu. Riigikogusse saab kandideerida iga Eesti kodanik ja tänu valimistel otsustatakse kes saab uueks Riigikogu liikmeks. Näiteks 2016. aastal valiti parimaks Eesti Reformierakond. Kodanikualgatused on näiteks loomade varjupaigad ja streigid. Igal inimesel on võimalus teha enda ettevõte või algatada streike. Kodanikualgatused on veel ka avalikud pöördumised. Kõikidel inimestel on õigus pöörduda oma probleemidega mõnda ettevõtesse või mõne tähtsama isiku poole. Mina arvan, et kodanikel on piisavalt võimalusi, et elada Eesti riigis. Et olla aktiivne Eesti kodanik, peaksid inimesed tegelema rohkem ühiste asjadega, käima valimistel ja muud.
Õigus mõtte-, südametunnistuse-ja usuvabadusele Mõtte-,südametunnistuse ja usuvabadus on kogu inimõiguste ideoloogia ühed tugisambad. Esimesed kaks on demokraatia funktsioneerimise eeldused ja kõik kolm põhimõtet rajanevad üksikisiku austamisel. Ka inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 18 sätestab, et igal inimesel on õigus veendumuste vabadusele ja nende veendumust vabalt avaldamisele; see õigus kätkeb vabadusttakistamatult oma veendumustest kinni pidada ja vabadust informatsiooni ja ideid otsida, saada ja levitada igasuguste abinõudega ja riigipiirist sõltumata. Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab: § 40.Igaühel on südametunnistuse-, usu-ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. § 41.Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja ...
Sherilyn Karin 9 B klass Presidendi Kõne Arutlus ''Lugedes presidendi juubelikõnet'' Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves pidas 24. veebruaril 2013.aastal Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva puhul kõnet, milles ta rõhutas meile, kui Eesti kodanikele ja rahvale, et me peaksime rohkem rõhku pöörama sellele, et me mõtleksime rohkem tuleviku peale, nii endi suhtes, kui ka riigi ühtsuse mõttes. Presidendi eesmärk oma kõnes, oli panna meile südamele, et me tunneksime rohkem muret oma riigi pärast, tuua välja meie riigi head ja halvad küljed, asjaolud millele peaksime rohkem või vähem tähelepanu pöörama. Toomas Hendrik Ilvese arvates peaks Eesti Vabariik välja paistma oma leidlikuse ja ideedega, rohkem esile tooma kuulsaid ja tunnustatud eestlasi. Nimelt oleme meie, eestlased ju pannud algidee ja isegi teostuse paika nii mõningateski tähtsamates asjades, näi...
Estonian Business School Õiguse ja avaliku halduse õppetool KODUTÖÖ Variant 8 Liina Kivastik BEB 1 Õppejõud Maarja Murumägi Tallinn 2012 Küsimused 1. Ministeeriumi osakond pöördus Vabariigi Valitsuse poole taotlusega muuta Vabariigi Valitsuse määrust, kuna see on vastuolus seadusega ja takistab osakonnal tulemuslikult täita talle seadusega pandud ülesandeid. Osakonna taotlus tagastati ministeeriumile. Miks ei asunud Vabariigi Valitsus menetlema osakonna taotluses toodud ettepanekut? Millisele õigusaktile tuginedes Te oma järelduse põhjendate. 2. Millistel juhtudel toimub riigi poolt kahju hüvitamine kolmandatele isikutele ja kes võivad antud õigussuhtes esineda kolmandate isikutena? 3. Mis on...
Telesaade Välisilm Kersti Lõhmus 11.b Välisilm on ainus telesaade Eestis, mis järjepidevalt kajastab maailmas toimuvat ja meie oma riigi välispoliitikat. Nii pildi kui sisu poolest on Välisilm uudistesaadete laiendus, täpsemalt selle analüüsiv ja kommenteeriv osa. Saates kasutatakse rohkelt rahvusvahelist telepilti aga ka ETV enda kogutud materjale maailma eri paigust. Eesti välispoliitikat kommenteerivad meie välispoliitilisse eliiti kuuluvad diplomaadid ja riigiametnikud. Rezissöör on Krista Rannamäe Saatejuhid Aarne Rannamäe Astrid Kannel Peeter Kaldre Tarmo Maiberg Saade Põhisaade: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=146375 Pärast põhisaadet esitleb Välisilm värskeid dokumentaalfilme kriisipiirkondadest, sealsete inimeste elust ja poliitilisest olukorrast Dokumentaalfilm: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=146376 ...
CV 2 ISIKLIK INFORMATSIOON Nimi- ********** Sünniaeg- 16.02.1996 Aadress- ********** Telefon- 56******* E-mail- ********************* Perekonnaseis- Vallaline HARIDUSKÄIK 2003-2015 ****************** 2016- TTÜ Soojus Energeetika valdkonna professor. Lisaks veel kaugõppes EMÜ Agronoomia valdkonna magistrant. TÖÖKOGEMUS: On enda firma loodud, mis toodab iga kuist kasumit ja millega me elaksime elulõpuni ära, kuna firma töötab lihtsalt nii hästi. Lisaks on enda talu, kus kasvatan vilja ja palkan tööjõudu, kes aitaks majapidamist korrastada. ARVUTIOSKUS Kasutan igapäevaselt MS Word, Excel, Powerpoint, internet, Sony Vegas Oskan Hästi Oskan C++ keelt, ehk oskan koodi kirjutada ja mõtlen välja töötavaid programme. TÄIENDAV INFO Tugevad küljed ...
Taebla Gümnaasium Reonalt Kozlovski Eesti Euroopa Liit positiivne või negatiivne kogemus Eesti liitus Euroopa Liiduga 2004da aasta 1. Mail. Selle järel on toimunud meie majanduses ja poliitikas palju muudatusi. Need muudatused on olnud mõndatele inimestele positiivsed, kuid on mõjunud mõndadele inimestele negatiivselt. Mõjutamata ei jätnud see kedagi. Selle aasta esimesel Jaanuaril võeti Eestis kasutusele Euroopa ühisraha euro. Ühtne raha parandas konkurentsi võimet, meelitades Eestisse investoreid, kes muidu kahtlesid krooni stabiilsuses. Selle tulemusena väheneb tööpuudus ning paraneb elatustase. On suur võimalus, et Eestist saab riik, kus ettevõtted konkureerivad töötajate pärast, mitte vastupidi. Lisaks on Eesti ettevõtetel lihtsam laiendada oma ettevõtteid Euroopasse. Tänu sellele on meil suuremad võimalused maailmas läbi lüüa ning saavutada karjäär, mida enne lii...
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade osakond Autoremont AL-21 RASSISM Referaat Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2004 Sisukord Rasside liigitamine ............................................................................................................................................................. 3 Rasside eristamine ...
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Autode ja masinate remont Taani Sotsiaalsüsteem referaat Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2008 RIIGI JA VABATAHTLIKU SEKTORI SUHTED TAANIS Referaat uurib Taani riigi ja vabatahtliku sektori vastastikuste mõjutuste ajalugu, kirjeldab ning mõtestab lahti vabatahtliku tegevuse ulatust ja tüüpe ning vabatahtliku sektori muutuvaid rolle. Selleks vaadeldakse artiklis vabatahtlike organisatsioonide tegevust sotsiaalhoolekande vallas viimase 150 aasta vältel. Riigi ja vabatahtliku sektori vahelistes suhetes saab eristada nelja perioodi. Esimest iseloomustab liberaalne sotsiaalpoliitika, mida toetab vabatahtliku sektori topelt mudel, millele on omane tugev vajadus eneseabi ja heategevate algatuste järele. Teist perioodi iseloomustab sotsiaalsete õiguste ja riigi kohustuste järkjärguline sisendamine ning se...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Pronkssõdur ,,Aljoosa" Kellelt: Langenud sõdurite austamine ja nende kalmude väärikas hooldamine on tsiviliseeritud maailmale kohane ja lahingus karastatud sõjaveteranidele äärmiselt tähtis. Kahjuks taastatud Eesti Vabariigi algaastatel tegemata jäänud töö on pronkssõdurist väljakujundanud kahjuks mingisuguse meieteie poliitilise köieveo objekti. Selge on see, et vana pronkssõduri asukoht ei olnud kohe üldse talutav ja tuli sealt sobivamale kohale paigaldada; mitte õhata või muul viisil läbimõtlematult ja jõhkralt rahvavaenuliku käitumisega ära vedada pimeduse katte all, nii nagu tehti selle Lihula ausambaga läbipõrunud juhupoliitikute poolt. Ilmselge on ka see, et riigijuhtide saamatuse, tahtejõu ja pädevusetuse absoluutsel puudusel ei ole pronkssõduri probleemi siiani ükski valitsus proovinudki kahjuks lahendada. Väärikas lahendus tuli nüüd leida neil, kes püssirohu vingu ja lahinguvälja l...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Miks ma võtaks või ei võtaks laenu Kellelt: Laenu võiks võtta sellisel juhul kui kasutada laenu näiteks selle tagasi teenimiseks ja edasiseks raha tegemiseks. Näiteks firma algkapitaliks või kuskile kasuliku kohta investeerimiseks mis hiljem võib raha tagasi teenid et laenu tagasi maksmisega probleeme ei tekiks. Laenu võiks võtta ka maja ehitamiseks mis on teatavasti väga kulukas ja tõsine ettevõtmine. Selle juures kulub kindlasti lisa toetus ära laenu näol või siis kogu maja ostagi ainult laenust mis on ka variant. Raha laenatakse igasugusteks asjadeks ja laene pakutakse veel rohkem kui võetakse. Olemas on ju igasugused kiirlaenud, päikeselaenud, õppelaenud, uue auto laenud jne. Paraku inimesed ei teadvusta omale et üksi asutus ei anna heast tahtest raha välja ja tihti peale on laenudel hirmus suured intressid peal mis hiljem võivad lausa hinge kinni lüüa ja elu ära rikkuda kui tuleb aeg raha tagasi ...
Kellele: UrmasLehtsalu Teema:Eesti heaolumudel Kellelt: Praeguselearenenudühiskonnaleon iseloomulik arusaam,et inimese toimetulekpoleainult temaeraasi,vaid mõjutabkoguühiskondaja arenguvõimet.Seeon üks asjaolu,mis on tinginudheaoluriigi sünni ja sotsiaalpoliitikatähtsusetõusu.Tänapäevalon kõik arenenud temokraatlikudriigid heaoluriigid, kuid heaolupakkumisekorraldusneis võib erineda.Siiski poleiga riik täiestiunikaalne,pigemsaabrääkida heaolureziimidest,mis on omasedteatavasarnaseheaolukorralduseja põhimõtetegariikidele. Heaoluriik ei ole külluseriik, kus kõigil oleksmuretuelada.Ühiskondpeab korraldamaomaelu piiratudvõimalustejuures.Seepärastei ole kõik ühiskonnagrupidühegiheaolumudelipuhul võrdsed.Erinevvõib olla ka avalikuja erasektori vahekordheaoluteenustepakkumiselningteenuste kaubastatuseaste,st kui palju teenuseidsaabtasuta,kui palju tulebosta rahaeest.Üldiselt tuginevadpoliitilisedotsusedmingilekindlale ideoloogiale,olul...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Sotsiaalministeerium Kellelt: Missioon Missioon on kujundada Eesti riigis elukeskkond, kus inimestel on võrdsed võimalused inimväärseks eluks. Visioon Sotsiaalministeerium näeb Eestit sotsiaalselt ja majanduslikult tasakaalustatult arenenud jätkusuutliku innovaatilise riigina, kus elujõulised peresuhted, üldine sotsiaalne sidusus ja kvaliteetne elukeskkond on aluseks sotsiaalsele turvatundele, heaolule ning kõrgele elatustasemele. Eesti rahvastiku vähenemine on peatunud ning iive on positiivne. Eesti ühiskond hindab jätkuvalt põhiväärtusi ja on avatud ning mõistev kultuurilise ja sotsiaalse mitmekesisuse ning erisuste suhtes. Ühiskonna liikmed hoiavad ja arendavad oma elukeskkonda, kasutades keskkonnaressursse jätkusuutlikult ning säästlikult. Tänu elukeskkonna paranemisele ja tervise suuremale väärtustamisele on inimesed võimelised tulemuslikumalt töötama ning on kõrge elueani majanduslikult ja ühisk...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Erakonnad Kellelt: Erakondadest üldiselt Erakonna põhiväärtused on tööd väärtustav majandusmudel, võrdsus, õiglus ja solidaarsus. Erakond on Eestis kõige enam Euroopa Liiduga lõimumise poolt. Erinevalt teistest parteidest oli selge sõnum ELi sotsiaalharta täies mahus vastu võtta. Ja seda suurendada. Meil on paljude kärbetega variant. Erakond määratleb end vasaktsentristliku parteina. Erakonna noortekogu nimi on Noored Sotsiaaldemokraadid. Erakonna ajalehe nimi on 2004. aasta septembrist Sotsiaaldemokraat. Enne kandis nime "Rahva Hääl" 1998. aasta jaanuarist Rahvaerakonna ja Mõõdukate ühislehena. Järjekorranumbrilt kaheksas. Esimesed 7 oli kumbki erakond üllitanud vastavalt nime all: "Mõõdukad" ja "Rahvaerakond". Erakonna hümn erinevalt teistest Euroopa sotsidest ei ole "Internatsionaal". Üldiselt ei ole mina kursis erakondade tegemiste ja olemistega. Minule ei pakku kui...
Hoolivus algab peres. Me hoolime üks teise järel. Kõige tähtsam on sallivus, armastus. Pragmaatik muidugi võib väita, et inimesed kirjeldavad õnne ja rahulolu emotsioonide kaudu, need ei anna aga mingit tulu ega taga toimetulekut. Kas on see ka tegelikkuses nii? Kuigi raha on toimetulekuks hädavajalik, on elus asju, mis teevad rikkaks sellegi, kelle materiaalne olukord on raske. Hoolivus, heatahtlikkus, sallivus ja heldus on need meie elus, mis aitavad toime tulla ka kõige raskemal ajal. Siirus, millega püütakse teist inimest aidata ja mõista, ei ole mõõdetav üheski rahalises vääringus. Hoolivus ja heldus kaaskodaniku suhtes teevad rikkaks nii saaja kui andja. On ju nii lihtne abivajajat juhatada, kuidas ta võiks oma murele lahenduse leida. Väga lihtne on inimene lihtsalt ära kuulata, materiaalses mõttes ei maksa midagi naeratus, "tänan" ja "palun" ei tee meist kedagi v...
Sissejuhatus Me kõik oleme mõjutatavad erinevatest teguritest. Väikestest kuni üleilmalisteni välja. Igal inimesel on oma osa selles suures globaliseerumises. Oleme sellest mõjutatud mitmetel viisidel ning omame ka oma rolli tekkinud globaalprobleemides. Globaliseerumine on tänapäeva ühiskonnaga tihedalt põimuv ning selle tagajärgedel tekkinud probleemid on meile lähedamal, kui me arvatagi oskame. Globaliseerumise mõiste ja olemus Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on tingitud aina kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast kultuurivahetusest. Globaliseerumine seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugsuhtluse osakaalu olulises suurenemises (Maidre, Tamkivi, Hunt, 2011). Et mõista tänapäeva maailma, ei tuleks rääkida...
Jätkusuutlik areng mis see on? Säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ning puhta elukeskkonna täna ja tulevikus. (Säästev areng. Keskkonnaministeerium.) Jätkusuutlikkuse all peetakse silmas ,,arengut, mis vastab käesoleva ajahetke nõuetele ega pidurda järgmise põlvkonna toodete vastavuses olemist tulevikus esitatavatele nõuetele". See on meie juhtmõte kõikides meie jätkusuutlikes tegevusvaldkondades. (Brundtlandti aruanne ,,Our common future" 1987a ) Jätkusuutlikkust vaadeldakse: Rahvastiku Tööjõu Vananemise Materiaalse heaolu Elujõulisuse kaudu. Jätkusuutlik areng maailmas Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Ülemaailmset säästva arengu alast tegev...
Milline poliitiline ideoloogia on kõige lähedasem minu maailmavaatele? Poliitilised ideoloogiad annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Poliitiline ideoloogia seletab, kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse, lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi. Poliitilised ideoloogiad jagunevad parem- ja vasakpoolseteks. Poliitikas peetakse parempoolseteks liberaale, konservatiive ja kristlikke demokraate. Vasakpoolsetest on enamlevinud sotsiaaldemokraadid, kelle põhimõtete poolt olen ka mina kõige rohkem. Iga kodaniku õigus ja kohustus on käia valimas, samas ei peeta üldse imelikuks seda, et pooled inimesed valivad täiesti põhjendamatult, teadmata ise, mida tegelt soovitakse, ning mida võib tulevikult oodata konkreetset erakonda valides. Maailmavaade kujuneb elu jooksul ning suure aluse sellele paneb kool. Sotsiaa...
Eesti Vabariigi erakonnad Eesti poliitikas tegutsevad erakonnad: Erakond Erakonna juht Eesti Iseseisvuspartei Vello Leito Eesti Keskerakond Edgar Savisaar Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Margo Miljand Eesti Reformierakond Andrus Ansip Eesti Vabaduspartei Põllumeeste Kogu Leho Lamus Eestimaa Ühendatud Vasakpartei Heino Rüütel ja Sergei Jürgens Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid Aldo Vinkel Erakond Eestimaa Rohelised Aleksander Laane Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Urmas Reinsalu Sotsiaaldemokraatlik Erakond Sven Mikser 2011.aastal osutusid Riigikogusse valituteks : Erakond Kohti Riigikogus Isamaa ja Res Publica Liit 23 Eesti Re...
Demokraatia probleem Eestis Demokraatia peaks olema kõige parem valitsusviis, mis meile, kui iseotsustavale rahvale sobiks. Demokraatia on siiski rahvavõim, kuid mida aeg edasi, seda ebamäärasemaks demokraatia tõlgendus muutub. Üks rühm eestlasi väidab, et meil on demokraatiakriis, teised vaidlevad, et ei ole mingit kriisi, kõik on täiesti tavaline. Kus aga peitub tõde? Demokraatia põhjaks on omaks võetud väärtuste komplekt, mida kasvatatakse inimestesse ja ühiskonda aastakümnete jooksu. Selle üheks osaks on arusaam, et on asju, mida demokraatlikus ühiskonnas lihtsalt ei tehta, sest nad on vastu ühiskonna üldisetele moraalinormidele ja arusaamadele. Üheks selliseks aspektiks on piiride tajumine See on just selline asi, millele toetub poliitiline vastutus. Piiride taju peab olema ühesugune, kuid sellega on meie riigis halvasti. Partei, partei järgi satub skandaalidesse; parteiliikmed lahkuvad ütlemata ava...
Ühiskonnaõpetuse lõpueksami teemad (lahtikirjutatuna) 1. Ühiskond kui inimeste olemasolu viis 1) Ühiskonnaelu valdkonnad (õpik lk 5-9; TV ül 1.-6.) - mõisted: eraelu, majandus, poliitika, kultuur, moraal, õigus, kodanikuühiskond - ühiskonna struktuur: avalik sektor, tulundussektor ehk erasektor, mittetulundussektor ehk kolmas sektor 2) Ühiskonna sotsiaalne struktuur (õpik lk 13-16; TV ül 11.-13.) - mõisted: sotsiaalne struktuur, demograafia, rahvastiku iive, negatiivne iive, positiivne iive, rahvus, integratsioon - rahvastiku analüüsimine: milliste tunnuste alusel? miks? - erinevad marginaalsed rühmad ühiskonnas - erinevate graafikute analüüsimine; tabeli vm andmete põhjal graafiku joonistamine 3) Varanduslik kihistumine (õpik lk 16-19) - mõisted: sotsiaalne kihistus, perekond, leibkond, ülalpeetav, tööjõud - ...
Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas? Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure. Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab see austust kaaslaste vastu. Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas, keda me sallime ja keda mitte? Eri kultuurides esineb sallivust erineval moel. Näiteks olen mina adventist, usun Jumalat, kuid ei mõista hukka neid kes ei usu, juba see on tolerantsus teiste vastu. Ma ei suru oma usku peale, näen enda kõrval teisi, kes minust erinevad. Kuid vastukaaluks on mul üks tuttav, samuti adventist, kes väsimatult püüab usku levitades rahu leida, ta pole rahul ühiskonnas toimuvaga ja loomulikult mitte ka inimestega. Sallivus usus on teadvustada endale, et kui tahame et meid austa...
Rollid ja hoiakud avalikus teenistuses 2009 1.Ametnike lojaalsus tööle avalikus sektoris on nelja aasta jooksul kasvanud 83 protsenti ametnikest eelistaksid tööd avalikus sektoris, see tuleneb ilmselt avaliku sektori kindlusest. 2. Kõige laiemalt märgiti ametnikutöö plussideks meeldivaid töökaaslasi, kindlat töökohta ja sotsiaalseid garantiisid ning häid võimalusi enesearendamiseks. Need on avaliku sektori plussid, mis toob uusi noori ametnike juurde. 3. Karjääri ja prestiiziga seotud motivatsioon võimalused karjääriks avalikus teenistuses ja kasulike kontaktide loomine tööjõuturul, head teenimisvõimalused ja ameti prestiiz. Karjääri tegemise võimalus tekitab kindlasti motivatsiooni. Avalik teenistus 1. Ametnikke võib pidada "riigi selgrooks", kelle töö puudutab ühel või teisel moel kõiki riigi elanikke ametnikud annavad oma panuse riigi arengusuundade. Kõiki riigi palgal olevad inimesed pole ametnikud. 2. 31. detsembri 2009. a se...
Inimeste kohtumisel on tervitamine esimeseks sõbralikkuse ja lugupidamise avalduseks. Maailmas on väga palju erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustega lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade etiketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. Kombeks on ulatada tervituseks käsi, tervitada noogutades või kummardades ning paljastada pea; lõunapoolsetel rahvastel on alles ka põsesuudluse tava. Teatud olukorras on sobiv ka käesuudlemine. Kuna tavaliselt on tervitamine esimene ja viimane füüsiline kontakt kahe inimese kohtumisel, kannab see formaalne zest üsna palju informatsiooni ning mõjutab otseselt või kaudselt ühe inimese suhtumist teisesse. Kättpidi tervitades, noogutades või kummardades vaadatakse teineteis...
KORRUPTSIOON Korruptsiooni määratlus Kõige levinum korruptsiooni definitsioon on ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil. Ka Eesti korruptsioonivastase seaduse järgi on korruptiivne tegu ametiseisundi kasutamine omakasu eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud. Sellise definitsiooni probleemiks on see, et ta ei sobi kõikidesse kultuuridesse ja ühiskondadesse. Samuti ei pruugi see, mida peetakse korruptsiooniks ühes ühiskonnas, olla sama teises. Siiski tuleb igas ühiskonnas ette tegevusi, mida kultuurilistel põhjustel taunitakse, ning ootusi, mida avalike funktsioonide täitjatele pannakse. Segadust tekitab asjaolu, et korruptsiooni peetakse valdavalt avaliku sektori nähtuseks. Selline arusaam korruptsioonist on piiratud kahel põhjusel. Esiteks tuleb korruptsiooni ,,pakkumise" pool reeglina erasektorist, näiteks kui altkäemaksu andjaks on ...
Judaism Judaism tekkis paljude aastatuhandete eest alal kus tänapäeval asub Iisraeli riik.Judaismi järgijad ehk juudid usuvad et Jumal on loonud maailma ja inimese,ning valinud juudid oma rahvaks. Judaismi ei saa käsitleda lihtsalt usundina vaid see hõlmab elulaadi rahvast ja kultuuri.Toora ehk Moosese seadused on Judaismi kõige tähtsam pühakiri.Seal on 243 käsku ja 365 keeldu .Juudid peavad oluliseks laupäeva ehk hingamis -päeva(sellel päeval ei tohi tööd teha). Juudi usundis on olemas ainult üks Jumal.Juudi kogudust juhib Rabi .Jumal on juutidele väga tähtis ning Jumala nime ilmasjata suhu ei võeta. Palvetamine on juutluses väga oluline.Pühendunud usulikud palvetavad kolm korda päevas : hommikul,pärastlõunal ja õhtul.. Palvetamise ja tähtsamate sündmuste ajal on meeste pea kaetud kipaga. Peakatte kandmine tähendab Jumalale allumise märki. Seljas on tume palvemantel ning hommikupalve a...
Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkool Allar Kikkas Maailma kaubanduskeskuste oletatavad kokkuvarisemise põhjused Uurimistöö Juhendaja: õp Liidia Pogorelov Alatskivi 2012 RESÜMEE Käesolevas uurimistöös andsin ülevaate 11. Septembril 2001 aastal toimunud Maailma Kaubandusekeskuste katastroofist. Põhieesmärk oli uurida kaubanduskeskuste oletatavaid kokkuvarisemise põhjuseid. Lisaks sellele uuriti ka terroristide töö käiku. Uurimiseks kasutati teatmeteoseid ja veebiallikaid ning refereeriti ja otsiti välja ainult kõige olulisem. Uurimise tulemusena leiti, et kokku varisesid tornid sellepärast, et korruste toed hakkasid tänu põlevale kütusele sulama ning seetõttu kukkusid korrused üksteise peale kokku. 2 RESUME The present paper gives an overview on the World Trade Centre’s disaster...
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 26. juunil 1945 kirjutasid viiskümmend üks riiki San Fransiscos alla ÜRO põhikirjale. See jõustus 24. oktoobril 1945 pärast seda kui kõik Julgeolekunõukogu liikmed ja enamik ÜRO liikmeid olid põhikirja ratifitseerinud. Praeguseks on 193 riiki ühendav ülemaailmne organisatsioon, mille laia tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu- ja julgeoleku-, arengu- kui ka inimõigusküsimused. Eesti võeti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni - ÜRO (United Nations Organization) liikmeks 17. septembril 1991. Lisaks ÜRO põhiorganitele - Peaassamblee, Julgeolekunõukogu ja mitmed komiteed - kuulub organisatsiooni raamistikku veel hulk programme ja eriorganisatsioone, mille liikmeks Eesti on sõltumata kuulumisest ÜROsse. Nende erinevate programmide ja organisatsioonide tegevuses osalemise eest vastutavad teised Eesti ministeeriumid ja ametkonnad. Mõned neist organisatsioonidest - näiteks Ülemaailmne Postio...
Eesti Euroopa Liidus positiivsed või negatiivsed kogemused? Eesti liitus Euroopa liiduga 1. mail 2004 aastal. Eeesti kuulub juba 9 aastat Euroopa liitu ja selle ajaga on toimunud palju muudatusi meie riigis. Euroopa liidus olemine on kaasa toonud palju muudatusi nii häid kui ka halbu. Euroopa liidu suurimateks väärtusteks on vabadus ja võrdsus. Üheks positiivseks muudaduseks on viisa, mis muutis Euroopa liidu liikmes riikide vahelise reisimise vabaks. See muutis inimeste elu mugavamaks, nii tööd otsivatele inimestele kui ka suurendas turismi. Tudengitel on ka lihtsam minna nüüd välismaale õppima tänu sellele viisa vabadusele. Samuti on lihtsam reisida ja laiendada oma silmaringi. Kasvas ka transpordi vedu, mis võimaldab mugavamalt ja kiiremini tooteid riiki sisse tuua, mis parandas meie turgu. Kahjuks väheneb religiooni osakaal, üritatakse kaotada rahvuslikke erinevust ning sallimatust, mis on kohati hea ja halb. Inimes...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
