Haldusorgani mõiste ja tunnused Avaliku halduse kandjatel on õigusvõime, kuid puudub teovõime.Tegutsema on suutelised aga üksnes inimesed, kes realiseerivad haldusekandjate õigusi ja kohustusi.Haldusekandja ja inimeste ühendamine toimub õigustehniliselt haldusekandja organi kaudu. Organ on õiguslikult loodud haldusekandja asutus (ka koguna v isikuna tegutsev), millel on kindel pädevus (õigused ja kohustused).Kuid see pädevus ei ole tema isiklik pädevus, vaid haldusekandja pädevus. Organid väljendavad haldusekandja tahet oma pädevuse piires. Organ on iseloomulik ka eraõiguslikele juriidilistele isikutele. Organit võib määratleda institutsionaalse ja funktsionaalse tunnuse alusel: 1) institutsionaalselt kuulub organ küll halduse kandja koosseisu, kuid organisatsiooniliselt on ta iseseisev (haldusorganisatsiooniline mõõde). 2) funktsionaalselt kuulub organile kindel pädevus. Kuid see pädevus ei ole tema enda oma, vaid nn. võõras pädevus, sest ta kasutab o
· Annab Valitsusele nõu rahapoliitika ja krediidiasutuste poliitika kujundamisel 4. Avalik huvi kui avaliku võimu keskne kriteerium Avalik huvi on demokraatia teooria kohaselt ühiskonna ,,enamuse arvamus". Avalik huvi pole mitte erahuvide summa, vaid ühisosa, kõikide vajadusi ei saa alati rahuldada, keskendutakse olulisemale. Avaliku huvi saab mõõta valimistega (osalusprotsent). Teema 2. Avalik võim ja avalik haldus 5. Avaliku halduse mõiste, tunnused, ülesanded ja funktsioonid Avalik halduse mõiste õpetus riigi täidesaatev võimust, on riik oma igapäevastes toimingutes, klassikaline juhtimistegevus 6 Avaliku halduse tunnused: (4) LT-UR I. Lähtutakse avalikust huvist (,,enamuse arvamus", erahuvide ühisosa) II. Tegevus on tulevikku suunatud ja sotsiaalselt kujundav III. Ulatuslik kontroll haldustegevuse üle IV. Riigivõimu vahendite kasutamine haldusül-ide täitmisel
3) rahvuse (etnilise kuuluvuse), 4) nahavärvuse, 5) keele, 6) päritolu, 7) usutunnistuse või usulise veendumuse, 8) poliitilise või muu veendumuse, 9) varalise või sotsiaalse seisundi, 10) vanuse, 11) puude, 12) seksuaalse suundumuse või 13) muu seaduses nimetatud diskrimineerimistunnuse tõttu Mis on riigikontroll? Riigikontroll on 1 7-st PS institutsioonist. See ei ole täitvõimu osa ning meie tegevus ei sõltu parteipoliitikast. Riigikontroll on parim koht, kus näeb, kuidas avalik haldus tegelikult toimetab. Riigikontroll on maksumaksja huvides ja palgal teguvtsev välisaudiitor, kelle ülesandeks on uurida, kuidas riik ja omavalitsused on maksumaksja raha kultanud ning mida selle eest meile kõigile pakkunud. Riigikontroll ei ole repressiivorgan. Ei ole õigust kedagi karistada, me saame anda ainult soovitusi ja nõu, kuidas asju paremini korraldada. Riigikontrolli roll haldussüsteemis: INTOSAI Mexico deklaratsioon ja Riigikontrolli sõltumatuse põhimõtted:
Estonian Business School 20152016 õppeaasta kevadsemester AVALIK HALDUS Kordamisküsimused eksamiks ettevalmistumisel aineprogrammi teemade osas Teema 1. Riik ja ühiskond 1. Avaliku-, erasektori ning kodanikuühiskonna olemus, struktuur ja sektorite omavaheline koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses ( Loengu materjal) I Avalikusektori olemus (poliitika, riik)- osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar - ja fiskaalpoliitikaga
1. SISSEJUHATUS EV Põhiseadus Sissejuhatav loeng: Normikontrolli teostavad: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Õiguskantlser, 4) Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium), 5) ametnik, 6) üksikisik. Põhiseaduslikud institutsioonid: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Eesti Pank, 4) Riigikontroll, 5) Õiguskantlser, 6) KOV ja 7) Kohus Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumite valitsemisalas, Riigikantlselei või maavalitsuse haldamisel) Valitsusasutused: 1) ministeeriumid, 2) kaitsevägi, 3) Riigikantselei, 4) maavalitsused, 5) ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused + 6) avalik-õiguslikud juriidilised isikud (ERR, Töötukassa, ülikoolid jt), 7) Riigi ,,osalusega" eraõiguslikud juriidilised isikud (sihtasutused, äriühingud) +
Merusk, teise I. Koolmeister. Esimeses osas on vaatluse all haldusõiguse mõisted, printsiibid ja üldinstituudid, millel on oluline tähtsus kogu haldusõigusele. Teine osa on pühendatud konkreetsetele avalikku haldust teostavatele institutsioonidele, erinevatele haldusõigusnormide adressaatidele, samuti mõnedele erimenetluste liikidele. Autorid on tänulikud Avatud Eesti Fondile, kelle lahkel kaasabil õpik trükivalgust näeb. Tartu, august 1995 Autorid 1 I. AVALIK HALDUS §1. Avaliku halduse mõiste Et mõista, mida kujutab endast haldusõigus, peab olema ettekujutus avalikust haldusest kui haldusõiguse esemest. Halduse mõiste on mitmetähenduslik ja küllaltki raskesti arusaadav. Mis on siis haldus? Haldus laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgistatud tegevus. Selle kandjaks võib olla indiviid, kes haldab oma asju, vara jne. Tuntud Austria õigusteadlane A. Merkl on haldust laiemas tähenduses määratlenud kui inimlikku
...............................10 Regionaalne ja kohalik valitsemine....................................10 Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus...................................11 1 Sissejuhatus Valitsemise tähendus on viimastel aastakümnetel märgatavalt laienenud. Tänapäeval hõlmab valitsemine riigi ja rahva seotust, kohalikku valitsemist ja poliitikate teostamist. Valitsemisele lisandub avalik haldus ehk poliitiliste otsuste elluviimine. Küsimusele ,,Kes valitseb?'' peame üpris tihti vastama erinevalt, sest erakondade ja huvigruppide populaarsus muutub. Vastus teisele olulisele küsimusele ,, Kuidas valitsetakse?'' on enamvähem püsiv, sest valitsemise põhimõtted määratakse valitsemisvormi ehk reziimiga. Kolmandaks seondub valitsemisega probleem ,,Mida otsustatakse?''. Huvide vormistamine seadusteks ja määrusteks ongi poliitilise protsessi esimese etapi sisu.
kolmapäev, 10. aprill 2019. a. §1. Avaliku halduse mõiste Haldama midagi korraldama, läbi viima, eeldab organiseeritud mõtestatud tegevust oma asjade ajamisel. Avalik haldus asjade ülesannete teostamine, otstarbekalt korrastatud tegevus plaanipärane. Avalik haldus on seotud mitte enda, vaid teiste asjade korraldamisega. Avalikul haldusel on erinevad MÄÄRATLUSED: 1. avalik haldus organisatsioonilises mõttes avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku halduse kandjatest jt haldusorganisatsioonidest. S.t "Kess teostab" 2. avalik haldus materiaalses mõttes haldustegevus riikliku tegevuse liik, mida teostavad haldusinstitutsioonid, st täidesaatev tegevus. Sisuline kategooria mis on tunnused, mis eraldab avalikku haldust teistest aladest, millega riik tegeleb. 3
Kõik kommentaarid