Avalik haldus ja bürokraatia
12. klass
Ühiskonnaõpetus
· Bürokraatia e ametnikkond arenes välja
riigi funktsioonide laienemisega
(tööstusühiskond, heaoluühiskond).
· Tegeleb riigivõimu otsuste igapäevase
teostamisega e avaliku haldusega.
Tänapäeva bürokraatiat
iseloomustavad:
· püsivus (vahetuvad harva järjepidevus)
· professionaalsus (töökogemus)
· arvukus 20-30% töötajatest (läbi
aegade üritatud vähendada)
Bürokraatia funktsioonid:
· poliitika elluviimine (suhtlemine kodanikega,
seaduste ettevalmistamine, konsultatsioonid,
läbirääkimised, poliitiline neutraalsus)
· süsteemi stabiliseerija ja vahekohtuniku
funktsioon poliitikud sätestavad juriidiliselt,
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
39 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
effects
Õppematerjali autor
Ühe fraktsiooni liikmed on ühest parteist. Fraktsioonides arutatakse läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel, milliseid parandusettepanekuid või küsimusi esitada. Fraktsiooni kuulumine ei ole kohustuslik. Fraktsioonis on saadikutel oht sattuda partei juhtkonna tugeva surve alla. Fraktsiooni kuuluvad parlamendisaadikul on oma ettepanekute elluviimiseks reaalsemad võimalused kui üksiksaadikul. Avalik haldus ja bürokraatia Bürokraatia mõiste ja tugevuse põhjused Bürokraatia ehk ametnikkond tegeleb riigivõimu otsuste igapäevase täideviimise ehk avaliku haldusega, mille üheks põhijooneks on püsivus. Püsivad töökogemus tõstab ametnike professionaalsust. Bürokraatia võimu tugevdab ka selle arvukus. Viimastel aastakümnetel on ette võetud mitmeid avaliku halduse reforme, eesmärgiga vähendada bürokraatia ebaefektiivsust ja muid loomuomaseid puudusi ehk bürokraatia patoloogiad
Michal ) Maaeluminister (Urmas Kruuse) Rahandusminister (Sven Sester) Siseminister (Hanno Pevkur) Sotsiaalminister (Margus Tsahkna) Välisminister (Marina Kaljurand) MINISTEERIUM tööd juhib kantsler RIIGIKANTSELEI - juhib riigisekretär (nimetab, vabastab ametist PM) korraldab asjaajamisi ja dokumendihaldust, annab välja Riigi Teatajat AVALIK HALDUS JA KORRUPTSIOON Bürokraatia ehk ametnikkond– ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus. Ametnikkond tegeleb riigivõimu otsuste igapäevase täideviimise ehk avaliku haldusega. Ametnikkonna ülesanded: Poliitika elluviimine. Süsteemi stabiliseerija, vahekohtuniku funktisooni täitmine. Iseenda taastootmine, aerndamine ja inimressursi juhtimine..
Vähemusvalitsus pole parlamendi enamuse toetust. Õnnestub siis, kui opositsiooniparteidel puudub üksmeel. · Parteispektri iseloom. · Ministrikohtade jaotus erakondade vahel. Euroopa püsivaimad valitsused on Suurbritannias, Luksemburgis (keskmiselt 45 kuud), Iirimaal, Austrias, Saksamaal (37-38 kuud), kõige lühemaealised aga Itaalias, Prantsusmaal ning Soomes (10-15 kuud). 5 AVALIK HALDUS JA BÜROKRAATIA Bürokraatia ehk ametnikkond ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus. Ametnikkond tegeleb riigivõimu otsuste igapäevase täideviimise ehk avaliku haldusega. Ametnikkonna ülesanded: · Poliitika elluviimine. · Süsteemi stabiliseerija, vahekohtuniku funktisooni täitmine. · Iseenda taastootmine, aerndamine ja inimressursi juhtimine.. Alamastme ametnikud suhtlevad peamiselt kodanikega, kõrgemad ametnikud aga poliitika kujundajatega:
· poliitilised läbirääkimised, juhib värske peaminister · saadikumandaadist tuleb ministriks oleku ajal loobuda · parim võimalus üheparteiline enamusvalitsus · paraku pole see aga tihti võimalik, kuna partei ei oma tavaliselt parlamendienamust · tuleb moodustada koalitsioonivalitsus · läbirääkimised kinniste uste taga Enamusvalitsus- kontrollib vähemalt pooli saadikukohti parlamendis Vähemusvalitsus- pole parlamendi enamuse toetust Avalik haldus ja bürokraatia Bürokraatia ehk ametnikkond Avalik haldus- riigivõimu otsuste igapäevane elluviimine · püsivus=professionaalsus · arvukus Bürokraatia patoloogiad- loomuomased puudused (ebaefektiivsus) Bürokraatia funktsioonid: · poliitika elluviimine a) madalama astme ametnikud suhtlevad kodanikega b) kõrgema astme ametnikud poliitika kujundajatega I. valmistavad ministritele ette materjale kabinetiistungiks II. võtavad osa seaduste ettevalmistamisest
Valitsemine ja avalik haldus Avalik haldus poliitiliste otsuste elluviimine. Parlamendis ja valitsuses tehtud otsused on kohustuslikud ning nende põhjal kujunebki riigi poliitika. Huvide moodustamise seaduseks ja määrusteks on poliitilise protsessi esimese etapi sisu. Haldusinstitutsioonide ja ametnike tegevusest oleneb, kuidas otsused teostuvad. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Demokraatlikku valitsemisvormi nimetatakse ka põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks.
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel vt. III ptk § 56
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Valitsemine ja avalik haldus Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 4 1.Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine....................................................5 1.1Demokraatia kui piiratud valitsemine.............................................................5 1.2Presidentalism ja parlamentarism..................................................................5 2.Seadusandliku võimu ülesehitus........................
II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid