Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Avaldus õppepuhkuseks (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Avaldus õppepuhkuseks #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 93 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ElsaVapper Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Anton Hansen Tammsaare

Anton Hansen Tammsaare (1878 ­ 1940) Anton Hanseni vanemad on pärit LõunaEestist, Viljandimaalt, kust nad 19. sajandi lõpupoole Kesk Eestisse Järvamaale siirdusid ning Albu valda talu ostsid. Suure tamme järgi, mis läheduses kasvas, nimetati talu Tammsaareks, mille Anton Hansen endale hiljem kirjanikunimeks võttis. 1903. aastal lõpetas Anton gümnaasiumi, sooritades lõpueksamid Narvas. Lõpueksamiteks valmistus ta aga Tartus Treffneri eragümnaasiumis ­ ta oli liiga vana, et riiklikku gümnaasiumi minna. Kooli ajal luges Tammsaare väga palju vene klassikat, aga ka muud, mille kättesaamine tänu kooliraamatukogule võimalik oli. Tänu sellele viis Tammsaare ennast kurssi Euroopa kaasaegsete autorite ja kirjandusvooludega, samuti filosoofiliste ja ühiskonnateoreetiliste suundumustega. Tammsaare oli kogu oma elu äärmiselt huvitatud ja kursis maailmas toimuvaga nii poliitilises, ajaloolises, ühiskondlikus kui kultuurilises plaanis, ta luges palj

Kirjandus
thumbnail
105
doc

Õigussüsteemide võrdlev ajalugu

Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu

Õigussüsteemide ajalugu
thumbnail
6
doc

Bulgakov "Saatuslikud munad" kokkuvõte

1. Peatükk Professor Persikovi Curriculum Vitae Professor Vladimir Ipatjevit´s Persikovi välimuse kirjeldus. Tunneb hästi kõike loodusega seotut. Kultuuriteadmatu, ei loe lehti. 1. abielu, lõppes naise talumatuse konnadele tõttu. 1920. aastal surid pea kõik tema hoiul olevad katseloomad, samuti ka instituudi valvur - nälga. 1926. aastal elustus professor, tööle tuli uus valvur , Pankrat. Prof. hakkas uuesti loenguid andma ja teatmeteoseid kirjutama. 2. Peatükk Värviline keerits 1928 suvel: Prof. vaatas amööbide preparaati, kuid hetkel, mil ta tahtis suurendust juurde keerata, kutsus prof-i assistent Ivanov teda teise ruumi konna vere liikumist vms vaatama. Oma amööbide juurde naastes nägi ta midagi uskumatut. Ta nägi värvilist valgusvihku (mida oli ta ka enne ja tema õpilasedki näinud kuid ei olnud sellele tähelepanu pööranud). Selles kiires toimus midagi enneolematut. Ta mängis veel veidi valgusega püüdes luua seda kiirt nii lampide kui päikesevalguse a

Kirjandus
thumbnail
6
doc

Eduard Vilde

Eduard Vilde (1865-1933) põlvneb Virumaalt. Kirjanik sündis 4. märtsil 1865. aastal Pudivere mõisas Simuna kihelkonnas. Varsti pärast poja sündi kolisid vanemad Muuga mõisa. Kirjanikule on oma lapsepõlvekodust meelde jäänud kaunis mälestuspilt: "Kahe toaga lihtne korter "alt-toas", vastas vana lagunud viinaköök loomalautadega, selle taga mudane tiik täis kaane, kõrval puiestik vanade pärnade ja vahtratega, kaugemal lilledega ülekülvatud roheline aas heinaküüniga ja sepapajaga - ja kõige selle ümber kaugemas ringis metsad, otsatud metsad, kus meie marjul käisime." Mõisast ja selle ümbrusest saab alguse see, mida Vilde ise on kutsunud "teatriks", kus andsid etendusi "mõisateenijad, teomehed ja päevilised, Peipsi kiisamüüjad venelased, Avinurme mehed puunõudega, Mustvee ja Räpina kausikaupmehed, kaubajuudid ja harjukad, kõiksugu käsitöölised, vene müüritöölised jne." Oma lapsepõlvest kirjutades poetab Vilde nagu muuseas ka kirjanikuks saamise põhi

Kirjandus
thumbnail
6
docx

Dorian Gray portree kokkuvõte 2

Seda, et romaani kavandamisel hakkab kaasautoriks tulevik, on juhtunud küll väga harva. Üheks niisuguseks mõistatuslikuks erandiks oli iiri luuletaja, draamakirjanik ja elukunstnik Oscar Wilde. “Dorian Gray portrees” esitleb ta meile täiuslikult kaunist noort džentelmeni. Napilt kahekümnene Dorian on “kuldsete juuste” ja “kaunilt kaarduvate punaste huultega” Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihja

Kirjandus
thumbnail
8
pdf

MODERNISMI LUULEVOOLUD

MODERNISMI LUULEVOOLUD Futurism – algas aastal 1909 itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti (1876 – 1944) manifestiga Pariisi ajalehes „Figaro“. Iseloomulik joobumus liikumisest, masinatest, tehnika arengust, masside dünaamikast, tulevikku suunduvast ühiskonnast. Esines põhiliselt Itaalias ja Venemaal. Tuntuim vene esindaja Vladimir Majakovski (1893 – 1930) Kubism – tekkis algul maalikunstis 1907. aasta paiku. Elementide teadlik lahti- ja ümberharutamine luules uuteks tervikuteks.Tuntuim esindaja Guillaume Apollinaire (Guillelmus Apollinaris de Kostrowitzky, 1880 – 1918) – poola päritolu prantsuse luuletaja Imažism (inglise k. imagism, sõnast „image“, „kujund“) – esines a. 1914 – 1917, rajaja Ezra Pound (1885 – 1972), esindajaid: Ezra Pound, Amy Lowell (1874 – 1925) Imažismi põhimõtted: luuletus peab keskenduma ühele kujundile; täpsemalt kirjutamispõhimõtteid kolm: 1) tegeleda otseselt „asjaga“, olgu see objektiivne või sub

Kirjandus
thumbnail
8
docx

Marie Under

Kambja Põhikool Marie Under Referaat Autor: Helina Saar Juhendaja: Tiina Tiideberg Kambja 2014 Marie Under Marie Under on sündinud 27. märtsil 1883 Tallinnas ja suri 25.sept 1980. Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (1854–1934). Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Ajavahemikul 4–9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike- Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanematel ei olnud selle tasumiseks raha. Aastatel 1893–1898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis. Kool oli nelja-, vahel ka viieklassiline. Need aastad süvendasid saksa ja vene keele tundmist ning lähendasid saksa klassikalist kirj

Kirjandus
thumbnail
54
docx

Kirjanduse konspekt 10-12. klass

Kirjanduse põhiliigid ja žanrid Eepika - välismaailma kirjeldamine ja jutustamine - huvitutakse välisest pildist - nt. Eepos, romaan, jutustus, novell Lüürika - väljendatakse siseilma mõtteid, tundeid - subjektiivne, isiklik - nt. Luuletused, sonetid, oodid, hümnid Dramaatika - tegevuse vahetu kirjeldamine, otsene kõne ja dialoog - konflikt - nt. Tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng Lüroeepika - liitliik = lugulaulud - lüüriline laad ja eepiline jutustus - nt. Valm, poeem, ballaad. Teema - millest teos kõneleb - trad. teemad: armastus, sõda, isamaa - pikemates teostes on kõrvalteemad Idee - kirjandusteose peamine mõte - väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse Stiil - kõrge = pidulik, kõrgendatud - keskmine = neutraalne - madal = argipäevane Eepika ja selle alaliik eepos Eepika ja eepose seos - 18-19.sajand oli eepika

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun