Vana-Vigala TTK
Sandra Matsalak, Johanna Valma, Egert Laidsalu
MATERJALI ÕPETUS
Autovärvid
Juhendaja : Mati Otsing
Vana-Vigala 2014
Kasulikud värvimise nipid
• Iga detaili paranduse parima
võimaliku lõpptulemuse annab
korralikult ja läbimõeldult teostatud
eeltöö, kasutades selleks õigeid
materjale. Järgnevalt proovime anda
mõningaid näpunäiteid ja soovitusi ,
kuidas ka kodustes tingimustes
teostada väiksemaid parandus- ja
viimistlustöid.
Kriimu parandamine
• Kui kriim on väiksem ja ei ole läbinud värvi/laki kihti on tõenäoliselt lihtsaim võimalus
kriimu eemaldamiseks poleerimine.
Kui aga kriim on värvi läbiv, siis on vaja hea lõpptulemuse saavutamiseks rohkem
vaeva näha. Kõige lihtsamalt aga mitte kõige parema tulemuse saavutab õiget tooni
parandusvärviga ja pintslipudeliga. Kriimus rooste esinemisel enne värvimist
kasutada roostekrunti.
Põhjalikuks ja paremaks tulemuseks oleks vajalikud tööd ja materjalid:
• Pese detail veega.
• Pese detail silikooni pesuvahendiga
• Kata kinni ümbritsevad detailid
• Väikeste deffektide parandamiseks sobib väga hästi ühekomponentne kriimupahtel.
Miinuseks on pahtli pikk kuivamisaeg aga kodustes tingimustes kasutamiseks
ideaalne.
• Lihvi pind paberiga P240
• Krundi kogu töödeldav pind krundiga.
• Lihvi krundi pind pinnavärviga värvimisel P400 – P600 (kuivlihv) ja metallikvärviga
värvimisel P600 – P800 (kuivlihv) või siis vesilihv P1000 – P1500.
• Puhasta pind silikooni pesuvahendiga.
• Puhasta pind vahalapiga vahetult enne värvimist.
• Kanna peale sobivas toonis värv.
Väikese mõlgi parandamine
• • Pese detail veega.
• Pese detail silikooni pesuvahendiga.
• Kata kinni ümbritsevad detailid
• Matista pind lihvpaberiga P120
• Pahtelda mõlk sobiva peenpahtliga.
• Lihvi pind paberiga P80/P150/P240 (alustades jämedama paberiga ja lõpetades
peenemaga)
• Tulemuse kontrollimiseks on väga mugav kasutada tahma . Tahm toob esile ka
väikseimad defektid , mis enne viimistlemist võivad nähtamatuks jääda.
• Olenevalt saavutatud pahtelduse tulemusest, võib pinnale kanda kihi
pritspahtlit ja lihvida masinaga P320 – P500 või käsitsi P500 – P800
• Krundi kogu töödeldav pind krundiga.
• Lihvi krundi pind pinnavärviga värvimisel P400 – P600 (kuivlihv) ja
metallikvärviga värvimisel P600 – P800 (kuivlihv) või siis vesilihv P1000 – P1500.
• Puhasta pind silikooni pesuvahendiga.
• Puhasta pind vahalapiga vahetult enne värvimist.
• Kanna peale sobivas toonis värv.
Roosteaugu parandamine
•
• Pese detaili veega.
• Pese detaili silikooni pesuvahendiga.
• Kata kinni ümbritsevad detailid
• Puhasta pinnalt puhstuskettaga rooste.
• Kata pind happekrundiga.
• Täida auk klaaskiudpahtliga
• Lihvi pind lihvpaberiga P60 – P120
• Pahtelda pind sobiva pahtliga. Sobivaimad tooted Multipahtel ja Elastikupahtel.
• Lihvi pind paberiga P80/P150/P240 (alustades jämedama paberiga ja lõpetades peenemaga)
• Tulemuse kontrollimiseks on väga mugav kasutada kontrolltahma või kontrollsprayd.
Tahm/ spray toob esile ka väikseimad defektid, mis enne viimistlemist võivad nähtamatuks
jääda.
• Olenevalt saavutatud pahtelduse tulemusest, võib kanda pinnale kihi pritspahtlit ja lihvida
masinaga P320 – P500 või käsitsi P500 – P800
• Krundi kogu töödeldav pind krundiga.
• Lihvi krundi pind pinnavärviga värvimisel P400 – P600 (kuivlihv) ja metallikvärviga värvimisel
P600 – P800 (kuivlihv) või siis vesilihv P1000 – P1500.
• Puhasta pind silikooni pesuvahendiga.
• Puhasta pind vahalapiga vahetult enne värvimist.
• Kanna peale sobivas toonis värv.
Plastiku parandamine
• • Pese detaili veega.
• Pese detaili silikooni pesuvahendiga.
• Mõra puhul puurida mõra otstesse näit 4 mm läbimõõduga augud, et välistada mõra levimine.
• Kasutades alumiiniumvõrku ja tinutuskolbi on ka kodustes tingimustes võimalik päris häid tulemusi saavutada.
• Väiksemaid auke saab väga edukalt parandada ja täita plastikuliimiga koos vormimiskile ning tugevdusvõrguga
. Suuremaid auke on võimalik parandada kasutades klaaskiud riiet/matti koos vaiguga.
Kui detaili praod /augud on parandatud, siis on enne viimistlemist vaja kasutada plastiku krunti , et tagada nake
plastiku ja krundi/pahtli/värvi vahel. Pahtelduseks kasutada spetsiaalset plastikupahtilt, mis olemuselt jääb
elastsem ja garanteerib nakke aluspinnaga. Pinnavärvile, lakile ja 2K kruntidele lisada elastsuslisandit.
• Lihvi pindadel ebatasasused kasutades P180 kuivlihv paberit
• Krundi pind plastikukrundiga
• Pahtelda plastikupahtliga
• Lihvi pind paberiga P120/P150/P240 (alustades jämedama paberiga ja lõpetades peenemaga)
• Tulemuse kontrollimiseks on väga mugav kasutada tahma. Tahm toob esile ka väikseimad defektid, mis enne
viimistlemist võivad nähtamatuks jääda.
• Olenevalt saavutatud pahtelduse tulemusest, võib pinnale kanda kihi pritspahtlit ja lihvida masinaga P320 –
P500 või käsitsi P500 – P600
• Krundi kogu töödeldav pind krundiga.
• Lihvi krundi pind pinnavärviga värvimisel P400 – P600 (kuivlihv) ja metallikvärviga värvimisel P600 – P800
(kuivlihv) või siis vesilihv P1000 – P1500.
• Puhasta pind silikooni pesuvahendiga.
• Puhasta pind vahalapiga vahetult enne värvimist.
• Kanna peale sobivas toonis värv.
Struktuursete plastdetailide katmiseks on võimalik pinnavärvi või lakki lisada ka struktuurainet struktuurse pinna
saavutamiseks
Kivitäkete parandamine
• • Pese parandatavad pinnad veega.
• Puhasta pinnad silikooni
pesuvahendiga.
• Kasuta paranduseks õiget tooni
parandusvärvi + pudel pintsliga .
• Kui kivitäketes esineb ka roostet, siis
oleks enne värviga katmist mõistlik
kasutada ka roostekrunti.
Täname kuulamast
Eeltöö Õpilane : Tarmo Ungur Juhendaja : Valdur Leppik Tartu 2014 Leotamine Ära kanna leotusainet liiga soojale pinnale, sest see kuivab kiiresti ära. Vajadusel jahuta pinda jaheda veega. Leotusaine peale kandmist alusta määrdunumatest kohtadest (veljed, auto alumine osa) ja jätka puhtamatel kohtadel. Nii saavad mustemad kohad kauem leotuda. Kanna leotusainet ka uste vahedesse. Vajadusel lase leotusainel mõni minut mõjuda, kuid jälgi ,et pind ära ei kuivaks. Talvist leotusainet maha loputades liigu alt ülespoole! Jälgi, et veega puutuks kokku vaid pesuri joa all olev pind, et loputamata pind enneaegselt märjaks ei saaks (külmas vees leotusaine hangub ning seda on hiljem raskem maha loputada). Suvist leotusainet loputa alustades katusest ning liikudes allapoole (loputatud pinnale ei satu enam leotusainet ja vee kulu väheneb). Putukate eemaldamiseks kasuta spetsiaalset vahendit! Pihusta segu pinnale, lase mõjuda ning loputa
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR-14 VIIMISTLEMINE Õpimapp Uuemõisa 2014 1 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Tööde järjekord, materjalide valik ja eeltööd viimistlusele 4 2. Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutamine 5 Täidised ja peitsid 7 Šellak 9 Õli 10 Vaha 11 Lakk 12 Värnits 14 Värv 15 3. Abrasiivid ja lihvpaberid 18 Mõistete selgitused
Eksamipilet Nr.1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtl
Pilet nr. 1 1.Puidu siseehitus, makrostruktuur ristlõikes. 2.Puidu töödeldatavus, lõhestatavus. 3.Puitkiudplaadid. 1.Makrostruktuur: ristlõike joonis ning kirjeldus väljast sisse poole: Korp- kattekude, ülesanne katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega) Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
Kõik kommentaarid