Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Autoriõiguse kaasus" (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Tallinna Tehnikagümnaasium
Riigikohtu kaasuskonkurss
Kaasus nr 1: "Autoriõiguse kaasus" (tsiviilküsimus)
Lota Aadla 11. C klass [email protected] 5135864
@ Tallinn 2013
Kõik kohtuistungi kuulajad kogunevad ettenähtud saali. Algab kohtuistung . Saali siseneb kohtunik ja 2 kaasistujat ning kohtunik palub kõigil istet võtta.
Kohtunik alustab istungit. Ma palun vaikust kohtusaali. Täna oleme kogunenud siia, et arutada kodaniku Luule laste poolt esitatud hagi Mari vastu. Hagi on esitatud palvega , et talgulaulu lauliku ja laulupäeval Luule laulu eest tasutakse autori tasu ning ühtlasi trükitaks laulikust uus ja parandatud versioon , kus talgulaulu autoriks märgitakse Luule... Ma annan sõna kostjale.
Kostja : ( Annab vande, et räägib ausalt nii nagu ta teab ) Minu vastu on esitatud hagi, seoses kodaniku Luule talgulaulu kasutamisega. Nimelt kasutasin ilma Luule lastega nõu pidamata Luule talgulaulu laulikus , kuhu ma ei märkinud Luulet ka autoriks ning laulupäeval koori esitluses . Kuid oma käitumisele on mul ka põhjendus.
  • Kuna talgulaul on muutunud kogukonna tunnuslauluks, mida kõik külaelanikud oskavad peast laulda , ei pea Luulet laulu viisi ja sõnade autorina eraldi märkima.
  • Luule loomingu säilitamine on tulevaste põlvede huvides ning selle kasutamise eest tasu nõudmine ei ole õige ja kahjustab Luule mälestust, seda enam, et talgulaulu ei kasutata laulikut välja andes ning laulupäeval esitades tulu saamiseks.
  • Pealegi, kui Luule lapsed hakkavad kõikidelt talgulaulu kasutajatelt ja esitajatelt autoritasu nõudma , siis keegi ei soovigi seda enam laulda ja talgulaul unustatakse ning see läheks kaotsi.
  • Üleüldse pole eetiline küsida hoolduskulude katmise eesmärgil Luule loomingu eest autoritasu, sest iga lapse kohustus on oma vanemate eest hoolitseda.
    Kohtunik: Ma annan sõnajärje üle hagejale.
    hageja : Auväärt kohus. Minu arvates, ei olnud Maril õigust lihtsalt omapead kasutada ema Luule teost.
  • Meie maksime ema hooldamisega seotud suured ravi- ning hooldekulud, ning meil on õigus saada ema loomingust tulenevat autoritasu.
  • Maril pole õigus kasutada võõrast vara ilma küsimata, see on vargus.
  • Pealegi pole eetiline jätta märkimata selle auväärt teose juurde tema päris autor .
    Seega küsimus teile, auväärt kohus. Kas Mari peaks lastele tehtud kahju eest tasuma ?
    Kohus kuulutab välja vaheaja . Peale 30 minutilist vahaeaega teeb kohtunik oma otsuse teatavaks.
    Kohtunik: Peale mõlema osapoole kuulamist, langetan ma otsuse.
  • Eesti Vabariigi Põhiseadus § 39.  ütleb, et autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi. Kostja ei ole vaidlustanud autori õigsust, kuid samas ei ole ka otsest kinnitust selle kohta, et teose algne autor on hageja ema. Tegu on rahvaloominguga mida on hageja ema täiendanud ja täiendatud versiooni on külarahvas omaks võtnud . Seoses sellega otsustan, et laulikust tuleb teha parandatud versioon ja teose juurde märkida autoriks, hageja ema nimi. Laulikut võib tasuta jagada ainult laulupäevalistele. Saades aga lauliku müügist materiaalset tulu, tuleb vastavalt autoriõigus seaduse §-idele 14-16, tasuda autori tasusid.
  • Samas ütleb Eesti Vabariigi Põhiseaduse preambul, et Eesti Vabariigi Põhiseadus peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Kuna tegu on algupärandis siiski rahvaloominguga ja seda tuleb säilitada, otsustan, et teost võib kasutada küla laulupäeval, mis on rahvapärandi säilitamise eesmärk ja selle eest eraldi autoritasusid tasuma ei pea.
  • Tulevikus, teose esitamise soovidega tuleb pöörduda hageja poole ja sõlmida sellekohased lepingud ja tasuma autoriõigusseadusest tulenevad autori tasud .
  • Kohtukulud antud juhtumi puhul jagunevad pooleks. Mõlemal osapoolel on apellatsiooni õigus 30 päeva jooksul . Sellega kuulutan tänase istungi lõppenuks.
    Kohtunik ja inimesed lahkuvad saalist ning istund on lõppenud.
  • Autoriõiguse kaasus- #1 Autoriõiguse kaasus- #2 Autoriõiguse kaasus- #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-04-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Lota Aadla Õppematerjali autor
    Riigikohtu kaasuskonkurss
    Kaasus nr 1: "Autoriõiguse kaasus" (tsiviilküsimus)

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    1
    docx

    Autoriõiguste kaasus

    viimastel aastatel. Mingisugust luba laulu avaldamiseks ei olnud Mari küsinud tütarde käest. Tütred tahtsid, et Mari jätaks laulu raamatust välja juhul kui Mari ei ole nõus autoritasu maksma ja Luulet autoriks mitte märkima. Ehk siis Luule lapsed nõudsid Marilt talgulaulu laulikus ja laulupäeval kasutamise eest autoritasu ning ühtlasi seda, et laulikust trükitaks parandatud versioon, kus talgulaulu autoriks märgitaks Luule. Kohtuotsus rahuldaks Luule tütarde kaebuse kuna kaasus on välja toodud, et õed olid nõus ka sellega, et laul ei lähe laulikusse, kui autoritasusid ei maksta. Vaatamata sellele, otsustas Mari laulu laulikusse panna ning autori nime mitte mainida. Samuti ei küsinud Mari algul luba laulu kasutada oma otstarbeks laulu tegija pärijate käest. Luule lastel on õigus küsida autoritasu, kui laulu kasutatakse omakasu eesmärgil. Veel enam on neil õigus seda nõuda siis, kui seda ilma luba küsimata tehti

    Õigusteadus
    thumbnail
    23
    doc

    Tsiviilkohtumenetlus

    I Menetluse üldpõhimõtted ja kohtusse pöördumine 1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 ­ hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt. Kohtukulud: kostja rikub õigusi, hageja kaebab, kostja lõpetab rikkumise - § 168 lg 5. 371 lg 2 p2, lg 3. Kohus võib jätta hagi läbivaatamata § 423 lg 2 p 2 2. Hageja vaidlustas erakonna liikmena Vene Balti Erakond Eestis kongressi otsused, millega muudeti p�

    Õigus
    thumbnail
    46
    doc

    Tsiviilkohtumenetluse seminarid

    1. seminar I. Õigusemõistmine ja tsiviilkohtumenetlus II. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne ja olulised põhimõtted III. Üldised nõuded kohtule ja muud üldküsimused 1. A on ostnud endale B-lt kinnistu suvemajaga endise suvilakooperatiivi territooriumil metsa serval. Ainus juurdepääs avalikule teele on A-l üle C ja D kinnistute kulgeva teeraja. Esialgu saab A teed kasutada, kuid peatselt tekivad konfliktid naaber C-ga, kes heidab A-le ette, et viimase lapsed sõidavad tema kinnistul mopeediga ja lärmavad, samuti häirib C-d A-d nädalavahetusel külastavate isikute suur arv. C teeb A-le ettepaneku sõlmida kokkulepe, kus oleks täpselt reguleeritud, mis ajal ja milliste liiklusvahenditega võib juurdepääsuteed kasutada ning samuti nõuab C A-lt piisavat kompensatsiooni juurdepääsuga põhjustatud ebameeldivuste eest, millena arvestab C 1000 krooni kuus. A teatab C-le, et ei kavatse sellistel tingimustel mingit lepingut sõlmida

    Õigus
    thumbnail
    194
    pdf

    Tsiviilkohtumenetluse konspekt 2013

    kaitsma kohtu määratud eestkostja, kes on PKS § 98 lg 1 järgi piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja . Kohtusse pöördumise õigus Isikul on õigus pöörduda kohtusse enda rikutud õiguse või vabaduse kaitseks. Teise isiku õiguste kaitseks või teiste isikute vahelise õigussuhte vaidlustamiseks kohtusse pöördumine ei ole üldiselt lubatud. Seaduses otseselt sätestatud juhul on õigus pöörduda kohtusse ka teise isiku õiguste kaitseks. Autoriõiguse seadus sätestab autorite õigusi kaitsva organisatsiooni õiguse pöörduda kohtusse enda nimel oma organisatsiooni liikmete õiguste kaitseks. Kohtulahendid teiste isikute vahelise tehingu vaidlustamiseks 3-2-1-59-07, lisaks 3-2-1-161- 04, 3-2-1-84-06. Teise isiku huvide kaitseks saab kohtusse pöörduda näiteks mittetulundusühing (korteriühistu) oma liikmete õiguste kaitseks, kohtuasi 3-2-1-76-04.

    Õigus
    thumbnail
    57
    doc

    äriõigus konspekt

    ÄRIÕIGUS Lektor Harland Paas ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Üldmõisted Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: 1. Õigus

    Äriõigus
    thumbnail
    99
    doc

    11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

    1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

    Kirjandus
    thumbnail
    125
    docx

    Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid

    Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi

    Kriminaalmenetlus
    thumbnail
    105
    doc

    Õigussüsteemide võrdlev ajalugu

    Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu

    Õigussüsteemide ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun