Autorikaitse ja plagiaat (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Plagiaadi ja viitamise ülesanne. Küsimustele vastamine.

tal esitada oma töö uuesti. Kui seda juhtub juba mitmendat korda, siis tuleks kõrgkoolil teha selle kohta kirjalik märkus. Kui tudeng on esitanud oma kõrghariduse lõputöös 30% ulatuses kellegi teise juba esitatud lõputööga kattuva töö ilma selle allikale viitamata, siis seda lõputööd ei saa kindlasti arvestada. Arvan, et sellises ulatuses kellegi teise töö kasutamine ei saa olla tahtmatu plagiaat. Tahtlikult teise töö kopeerimine sellises ulatuses on väga tõsine juhtum ning siin peaks lõputööde komisjon otsustama, kas anda tudengile uus võimalus näiteks esitada uus töö järgmisel aastal või ta eksmatrikuleerima. Kui tudeng on esitanud kursusel, kus õpiväljundite hindamine (s.t. aine läbimise hindamine) moodustub peamiselt iseseisvatest töödest, sellised iseseisvad tööd, mis on peamiselt kaastudengi pealt

Kriitiline mõtlemine ja argumenteerimine

12

docx

Teadusreferaat autoriõiguseseadus sündmuse kontekstis

muusikaliteose kasutamisel saada luba vaid muusika loonud autorilt vaid luba tuleb saada ka lauljalt. Jõudes tagasi oma referaadi sissejuhatuse juurde, kus kirjutasin „Tehes lapseeas oma esimesed kritseldused paberile, ollakse juba täisväärtuslik autor“, siis leian, et Eesti Vabariigi koolisüsteemis ei pöörata autoriõiguse seadusele erilist tähelepanu enne, kui alles III kooliastmes. See, et II kooliastmes tehakse ülevaade, mis on plagiaat siis selleks, et kasvatada järeltulevat põlvkonda seaduse kuulekamaks, tuleks seaduste tutvustamisega alustada varem. 11 Kasutatud kirjandus Adamsoo, Reet, 2012. Intellektuaalne omand teadus- ja arendustöös. https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/24773/index.html, 21.12.2020 Autoriõiguse seadus. RT I 1992, 49, 615; RT I, 19.03.2019, 55. https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011005

Intellektuaalne omandi kaitse

8

docx

Eesti huvi EL Autoriõiguste kaitse küsimuses

õigusi ennekõike teose autori seisukohast. Autoriõigused annavad loojale algupärased ainuõigused intellektuaalse omandi kasutamiseks ja levitamiseks, reeglina piiratud ajaks. Autoriõigus Eestis:  Eestis kehtis 1940. aastani Venemaa 1911. aasta autoriõiguse seadus  Aastatel 1927-1940 kuulus Eesti Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni liikmete hulka  Aastal 1932 loodi Eestis Autorikaitse Ühing  Eesti NSV ajal eksisteeris NSV Liidu Riikliku Autoriõiguste Agentuuri (VAAP) Eesti Vabariiklik Osakond  Aastal 1991 loodi Eesti Autorite Ühing  1992 võeti vastu Autoriõiguse Seadus Autori isiklikud õigused Autori isiklikud ehk moraalsed õigused on autorist lahutamatud ja need tagavad autorile suure kontrolli oma teoste üle. Autori isiklikke õigusi ei ole võimalik müüa ega muul viisil võõrandada. Autori isiklikud õigused on järgmised:

Autoriõigus

10

docx

AUTORIÕIGUSED JA NENDE RIKKUMINE INTERNETIS POPULAARSE VEEBIKANALI YOUTUBE.COM NÄITEL

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse instituut AUTORIÕIGUSED JA NENDE RIKKUMINE INTERNETIS POPULAARSE VEEBIKANALI YOUTUBE.COM NÄITEL Teadusreferaat Tallinn 2013 Sissejuhatus Kõik me oleme autorid, kellel on oma teoste suhtes autoriõigus, kuid tihtipeale me lihtsalt ei oska seda endale teadvustada. Ükski raamat, film või muusikapala ei sünni ilma, et mõni või mõned inimesed selle kallal palju vaeva ei näeks. Sellise töö tulemust nimetatakse teoseks ja autor saab sellele autoriõigused. Kiri sõbrale või artikkel ajalehte, koolikirjand või joonistus, ülikooli referaat või kursusetöö ­ kõik see igapäevase tegevuse tulemus on kaitstav autoriõigusega. Selliseid loometulemusi kaitstakse samade autoriõiguse reeglite alusel nagu nende autorite poolt loodut, kellele loomine on elukutse. Seega on autoriõigus mõnes mõttes igaühe õigus1.

Intellektuaalne omand ja andmekaitse

2

odt

loomevargus

paste ja põmm-ma olen kirjutanud hiilgava romaani, imetlege mind. Seda nimetatakse plagiaadiks, täpsemalt loomevarguseks. Plagiaat on kellegi teise teose/loome/ettekande/loengumaterjali avaldamine enda nime alt. Tegu pole ainult kirjaliku nähtusega, vaid seda esineb ka suulisel viisil, piltlikul või siis muude materjalide põhjal. Inimesed, olles omakasupüüdlikud, puutuvad sellega kokku kas tulu, mitte alati raha, teenimiseks või kellegi ootuse täitmiseks. Plagiaat omab endast kolme varianti:teise autori töö esitamine ilma kasutataud allika nimeta, sõna-sõnalt maha kirjutatud tsitaat ilma jutumärkideta ja originaaltekst pisimuudatustega. Plagieerimist tuleb võtta äärmiselt tõsiselt. Väikestest vigadest saab mööda vaadata, oleneb muidugi, mis tulemuse eest seda tehakse, suured vead ehk teiste tulemuste esitamine oma materjalina on süütegu, mida peetakse väga rängaks eksimuseks.

Eesti keel

10

doc

"Autoriõigused" referaat

Jõhvi Gümnaasium AUTORIÕIGUSED Referaat Meeter Peeter 9a klass Intellektuaalne omand Intellektuaalne omand ehk intellektuaalomand (intellectual property) on õigused inimese loometöö tulemustele. Rahvusvahelistes dokumentides ja praktikas kasutatakse tihti ka väljendit "intellektuaalse omandi õigused" (intellectual property rights). Intellektuaalomandi ametlik määratlus on antud Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) asutamise konventsiooni artiklis 2 (viii) (Definitsioonid). WIPO asutamise konventsioon sõlmiti Stockholmis 14.07.1967. Konventsioon jõustus 26.04.1970 ja sellepärast tähistataksegi igal aastal just sellel päeval maailma intellektuaalse omandi päeva. Konventsiooni artikkel (viii) (Definitsioonid) sätestab: "intellektuaalne omand" sisaldab õigusi seoses: · kirjandus-, kunsti- ja teadusteostega, · esitajat

Arvuti õpetus

1

doc

Mina kui looja

ka litsentseerida, mis tähendab seda, et autor jääb oma varaliste õiguste omajaks, kuid lubab ostjal teatud aja jooksul ning kindlal eesmärgil sooritada nende piires teatud tegevusi. Näiteks võib autor anda õigused filmi produtsendile, kes soovib antud teose põhjal filmi teha. Autoriõiguste rikkumine leiab aset kui autoriõiguseid kasutatakse ilma autori nõusolekuta või on vastuolus kasutusõiguse ulatusega. Õigusvastased autoriõiguste rikkumise vormid on plagiaat, piraatlus. Tänapäeval on väga populaarne piraatlus, mis kujutab endast failide, programmide ebaseaduslikku paljundamist. Kõige sagedamini langevad piraatluse ohvriks muusikateosed, filmid, videomängud, arvutitarkvara. Piraatlus on õigusvastane tegevus, mis on kriminaalkorras karistatav. Eestis on ligi pool kasutusel olevast tarkvarast piraattarkvara, 2010. aastal oli mõõdetav kahju piraatlusest ligi 17,5 miljonit eurot.

Õigus

1

pdf

Kokkuvõte ja kava

Kokkuvõte ja kava Indrek Burenko I. Sissejuhatus Plagiaat II. Teema arendus ehk sisu 1. Mis on plagiaat? 2. Tsitaat, referaat ja plagiaat 3. Mille poolest erinevad referaat ja konspekt? 4. Millal ei tule viidata teistele allikale? 5. Miks plagieeritakse? 6. Mis saab plagieerijast? III. Lõpetus ehk kokkuvõte 1. Kokkuvõte 2. Kasutatud allikad Plagiaat on koolides suure kasutuse tõttu saanud suureks probleemiks. Millega tuleks tegeleda juba algkoolides, et vältida kõrgkoolides plagiaadi kasutust. Plagiaadiks nimetatakse teiselt aurotilt

Aerodünaamika

Kommentaarid (0)