Facebook Like
Hotjar Feedback

Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse (2)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on autoriõigus ?
  • Mis on autoriõigus ?
  • Kes kaitseks kirjanikku ?
  • Kes kaitseks kirjanikku ?
  • Kuidas käitud mõlemal juhul ?
  • Mis on piraatlus ?
  • Mis on autoriõigus ?
  • Kes kaitseks kirjanikku ?
  • Mis on piraatlus ?
 
Säutsu twitteris

  • AUTORIÕIGUS JA AUTORIÕIGUSTE KAITSE
  • 1.1. Autoriõigus ja selle areng Eesti Vabariigis
    Enamus inimesi on autorid, kellel on oma teoste suhtes autoriõigus, kuid paljud lihtsalt ei tea seda. Kiri sõbrale või ajalehele, koolikirjand , ülikooli referaat või kursusetöö, välislähetuse aruanne, memo, seletuskiri jms. igapäevase tegevuse tulemus on tegelikult kaitstav autoriõigusega. Selliseid loometulemusi kaitstakse samade autoriõiguse reeglite alusel nagu nende autorite poolt loodut, kellele loomine on elukutse. Seega on autoriõigus mõnes mõttes igaühe õigus.
    Sõnal "autoriõigus" on mitu tähendust. Autoriõigus on:
    1) intellektuaalse omandi üks liik;
    2) iseseisev normistik riigi õigussüsteemis ja
    3) selle normistikuga loojatele garanteeritud õigused.
    Intellektuaalne omand ehk intellektuaalomand tähendab õigusi mitmesugustele inimese loomeresultaatidele. Rahvusvaheliselt on tunnustatud liigitus, mille kohaselt intellektuaalsel omandil on kolm liiki: autoriõigus kirjandus-, kunsti ja teadusteostele, autoriõigusega kaasnevad õigused ehk teoste esitajate, fonogrammitootjate ja raadio- ning televisiooniorganisatsioonide õigused ja nn tööstusomand, mis hõlmab õigusi leiutistele, kasulikele mudelitele , kauba- ja teenindusmärkidele, tööstusdisainilahendustele, geograafilistele tähistele, kaitset nn kõlvatu konkurentsi vastu jms.2
    Autoriõigus kui iseseisev normistik riigi õigussüsteemis moodustab eraõiguse ühe osa ehk instituudi .3
    Autoriõigus kui loojatele garanteeritud õigused on üks inimõiguste liike, mis on tunnustatud rahvusvahelise õiguse normidega. Eestis on autori õigused samuti üks põhiseadusega garanteeritud põhiõiguste liike.Autoriõiguse moodustavad kaks autorile tagatud õiguste gruppi: isiklikud õigused ja varalised õigused.4
    Eesti Vabariik on alates 01.05.2004 Euroopa Liidu liikmesriik ning sellest tulenevalt on Eesti õiguskorra lahutamatuks osaks ka Euroopa Liidu õigus. Intellektuaalse omandi valdkond kuulub Euroopa Ühenduse alla, seega siis Euroopa Liidu esimese samba alla5 ning on osaks Euroopa Ühenduse siseturu poliitikast.
    Eesti siseriiklikus õiguses reguleerib autori õigusi autoriõiguse seadus, võlaõigusseadus ja karistusseadustik . Õiguse rakendamise seisukohalt omavad Põhiseadus ja rahvusvahelised kokkulepped väiksemat tähtsust.
    Eesti Vabariigi algusaastail, perioodil 1918-1940, kohaldati tsiviilõiguses ulatuslikult Vene Impeeriumi õigusakte.6 Autoriõigus ei olnud siinkohal erandiks. Tsiviilõiguse reformi käigus Vene tippjuristide poolt koostatud ning 20.03.1911a. vastu võetud Autoriõiguse seadus7 reguleeris autorõigusest tulenevaid õigussuhteid Eesti Vabariigis kuni 1940 aasta juunisündmusteni. 1927 aastal ühines Eesti Vabariik Berni kirjandus ja kunstiteoste kaitse konventsiooniga ja taasühines 1994a.8
    Pärast Eesti Vabariigi okupeerimist 16.06.1940 aastal kuni 1964 aastani reguleeris autoriõigusest tulenevaid õigussuhteid Vene Föderatsiooni vastavate õigusaktidega ning 1961 aastal vastu võetud NSV Liidu ja liiduvabariikide tsiviilõiguste alused.
    Karistusõiguslikud sanktsioonid kehtestati 06.01.1961 aastal Eesti NSV Ülemnõukogu poolt kinnitatud Eesti NSV Kriminaalkoodeksiga, mis küll oluliste muudatustega autoriõiguse vallas, kehtis kuni 01.09.2002 aastani. Kriminaalkoodeksisse lisati 1995 aastal säte karistusõiguslike sanktsioonide rakendamiseks ka autoriõigusega kaitstava teose ebaseadusliku reprodutseerimise vastase kaitsevahendi kõrvaldamiseks mõeldud tehnilise vahendi või seadme tootmise või muul viisil ebaseadusliku kasutamise eest. Olulised muudatused viidi kriminaalkoodeksisse sisse 1999 aastal, mil kaotasid kehtivuse varasemad paragrahvid. Kriminaalkoodeksile lisati uus, 15. peatükk, mis sätestas kuriteod intellektuaalse omandi vastu.9
    Seega võib öelda, et esmapilgul uudse instituudina tundunud autoriõigus on olnud Eesti Vabariigi praegusel territooriumil õiguslikult reguleeritud juba rohkem kui 177 aastat.10
    Autoriõiguse nurgakiviks Eesti Vabariigis on Põhiseaduse § 39, mis sätestab autori võõrandamatu õiguse oma loomingule11 ja riigi kohustuse tagada autori õigustele kaitse. Seadusandja on autoriõigust pidanud oluliseks õiguse valdkonnaks, kuna tsiviilõiguse reformi käigus, mis päädis võlaõigusseaduse vastuvõtmisega, kehtestati juba 1992 aastal uus ja kaasaegne autoriõiguslik regulatsioon. Autoriõiguse seadus võeti vastu 11.11.1992 aastal ning see jõustus sama aasta 12. detsembril.
    Autoriõiguse seadus oli vastu võtmisel üksmaailma moodsamaid ja edumeeldemaid seadusi selles valdkonnas.12 Autoriõiguse seaduse algset redaktsiooni on oluliselt täiendatud, seadusemuudatused olid tingitud nii seaduse moraalsest vananemisest kui Eesti Vabariigi poolt vastu võetud rahvusvahelistest kohustustest.13
    1.2. Autori isiklikud ja varalised õigused
    Autoriõiguse moodustavad autori isiklikud õigused ja varalised õigused.14 Isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad. Isiklikke õigusi nimetatakse ka moraalseteks õigusteks. Mõningatel kaalutlustel kasutame seda terminit aeg-ajalt ka alljärgnevas arutluses, pidades silmas selle sünonüümiat seaduses sõnastatud „isiklike õigustega“.15
    Isiklikud õigused kaitsevad autori vaimset, hingelist ja moraalset suhet tema loomingu tulemuse – teosega . Samas kaitsevad isiklikud õigused ka teost, selle isikuga seotud külge: teose autorsust ja puutumatust. Isiklike õiguste kehtestamise aluseks on asjaolu, et autor panustab ja väljendab oma loomingus isiklikke tundeid, mõtteid, oskusi, teadmisi. Need on inimlikud, inimeseks olemise omadused, sellest ka termin „ moraalsed õigused“.16
    Isiklikud õigused on:17
    • Õigus autorsusele - esineda üldsuse ees teose loojana ja nõuda teose loomise fakti tunnustamist teose autorsuse seostamise teel tema isiku ja nimega teose mis tahes kasutamisel .
    • Õigus autorinimele - õigus otsustada, millisel viisil peab olema tähistatud autori nimi kasutamisel - kas autori kodanikunimega, autorimärgiga, varjunimega ehk pseudonüümiga või ilma nimeta ehk anonüümselt. Enamus laiatarbe programmide autoriõigusi omavad tarkvara tootjafirmad, s. t. autorinimena on märgitud tootjafirma nimi.
    • Õigus teose puutumatusele - õigus teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses endas, tema pealkirjas või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi ning õigus vaidlustada ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi.
    • Õigus teose lisadele - õigus lubada oma teosele lisada teiste autorite teoseid, järelsõnasid, kommentaare.
    • Õigus autori au ja väärikuse kaitsele - õigus vaidlustada mis tahes moonutusi ja teisi ebatäpsusi teoses endas, selle pealkirjas või autorinime tähistamises ning autorile või tema teosele antud hinnanguid, mis kahjustavad autori au ja väärikust.
    • Õigus teose avalikustamisele - õigus otsustada, millal teos on valmis üldsusele esitamiseks . Enne teose avalikustamist on autori õigus teosele piiramatu. See tähendab, et autoril on esmane õigus otsustada enda loodud teose saatuse üle. Inimesel on võõrandamatu õigus kirjutada n-ö sahtlisse ning autori taolise otsuse korral saab teost avalikustada alles autoriõiguse kehtivuse lõppemise järel.
    • Õigus teose täiendamisele - õigus oma avalikustatud teost täiendada ja parandada.
    • Õigus teos tagasi võtta - õigus nõuda teose kasutamise lõpetamist.
    • Õigus nõuda autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt. See õigus ühtib enam-vähem õigusega teose puutumatusele.

    Kolme viimase õiguse teostamine toimub autori kulu ja kirjadega ning selle juures on ta kohustatud kasutajatele hüvitama kahju, mis selle tagajärjel tekib.
    Mõned isiklikud õigused – isiku olemine teose autoriks (teose autorsus), autori nimi, autori au ja väärikus ning teose pealkiri – on kaitstud tähtajatult, s.t need ei lõpe ega lähe üle pärijatele.18
    Varalised õigused on üleantavad või litsentseeritavad, seda üksikute õigustena või õiguste kogumina, tasu eest või tasuta.
    Varalised õigused:19
    • Õigus teose reprodutseerimisele. Autor võib teha oma teosest nii mitu koopiat kui ta heaks arvab .
    • Õigus teose levitamisele - õigus levitada oma teost ja selle koopiaid üldsusele kas müümise või muul viisil omandiõiguse üleandmise teel, s. o. teost laenutades, rentides, üürides jne.
    • Õigus importida oma välisriigis avaldatud teose koopiaid nende üldsusele levitamise eesmärgil.
    • Õigus teose tõlkimisele - õigus tõlkida oma teos suvalisse keelde.
    • Õigus teose töötlemisele - õigus teha teosest kohandusi, töötlusi.
    • Õigus koostada ja välja anda oma teoste kogumikke ning süstematiseerida oma teoseid.
    • Õigus avalikult esitamisele - õigus teost avalikult esitada.
    • Õigus teose eksponeerimisele - õigus teost või selle koopiat üldsusele näidata kas vahetult või mis tahes tehnilise vahendi kaasabil.
    • Õigus teose ülekandmisele - õigus kanda teos üle raadio, televisiooni, kaabelvõrgu, satelliidi või muude tehnikavahendite vahendusel.

    Varaliste õiguste aluseks on autorsus kui moraalne kategooria, mis toetub kahele alussambale: loovusele kui üksikisiku põhiomadusele ning kultuurile kui inimeste ühise loova tegevuse kasvulavale, tulemusele ja kaitsjale. Teose loomine on inimese loomulik tegevus, mitte õiguslik protsess. Sellest tuleneb näiteks õiguslik põhimõte, et avalikustamata teose suhtes on autori keeluõigus ja kasutusõigus absoluutsed ning sellele ei laiene ükski seadusega ettenähtud piirang. See tähendab, et avalikustamata teosega ei või autori loata mitte midagi teha, seda ei tohi isegi mitte tsiteerida ega sellele viidata. Tinglikult öeldes: teose avalikustamise eelses seisundis langevad autori moraalsed ja varalised õigused kokku. Alles siis, kui teos on autori loal avalikustatud või teise isiku kasutusse antud ehk autor on teostanud oma õiguslikku volitust, astuvad jõusse seadusest ja lepingust tulenevad autori keelu- ja kasutusõiguse piirangud ning autori varalised õigused eralduvad tema moraalsest põhiõigusest. Autori algsed, n-ö loomulikud õigustused on siiski tagatud kehtiva seadusega. Autoriõigus tagab ühelt poolt, et autoril on reaalne õigustus ja volitus määrata oma teose kasutamise viisi ja ulatust, ning teiselt poolt, et teose kasutajad saaksid teost lubatud viisil ja ulatuses kasutada, sõltumata autori hilisemast meelevallast.20
    1.3. Autoriõigusekaitse
    Ideaalses ühiskonnas toimub kogu kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste loomise ja kasutamise protsess tõrgeteta.Kõiki loomingulisi teoseid kaitstakse ja keegi ei vaidlusta seda. Autor, tööandja ja teised teose õiguspärased kasutajad naudivad neile kuuluvaid autoriõigusi ja autorilepinguid täidetakse täpselt. Kuna me ei ela ideaalses ühiskonnas, tuleb küllaltki sageli ette vaidlusi, lepingute mittetäitmist ja õiguste rikkumisi.21
    Autorikaitse tegeleb autoriõiguste tagamisega ja selle eesmärk on loomingu õiguskuuleka kasutamise soodustamine, mitte tulu teenimine. Näiteks Eesti Autorikaitse Organisatsiooni põhikirjaline eesmärk on autoriõiguse seadusega kaitstavate objektide ebaseadusliku kasutamise avastamine ja tõkestamine Eesti Vabariigis. Läbi loomingu õiguskuuleka kasutamise teenivad tulu autorid ja õiguste omajad. Autori õiguste tagamine ei pidurda innovatsiooni ja selle arengut, vaid vastupidi tagab seda. Õiguste kaitsetus pärsib innovatiivset ja kogu loometöö arengut.
    Mittetulundusühing Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon (EAKO) alustas tegevust 1999. aastal võitluseks autoriõiguse rikkumistega Eestis. EAKO tegevuse peaeesmärk on autoriõiguse seadusega kaitstavate objektide ebaseadusliku kasutamise avastamine ja tõkestamine Eesti Vabariigis. Organisatsiooni tegevus keskendub peamiselt filmi, muusika ja interaktiivsete mängude autoriõiguste kaitsele.22
    EAKO-l on tugev koostöö politsei ja tolliga autoriõiguse rikkumiste avastamisel, tõkestamisel ja menetlemisel. EAKO annab kohtutele ja riiklikele juurdlusasutustele autoriõiguste rikkumise kohta eksperthinnanguid. Võitluses internetipiraatluse vastu teeb EAKO tihedat koostööd kohalike internetiteenuse pakkujatega.23
    Põhiseaduse  § 39 kohaselt “Riik kaitseb autori õigusi”. See kaitse hõlmab:24
  • kaitset laiemas tähenduses ehk vastava autoriõiguse normistiku kehtestamist ja selle kohaldamise tagamist, rikkumiste ennetamist, vastavate õiguste kaitse institutsioonide loomist jms;
  • kaitset kitsamas tähenduses ehk toimunud õiguserikkumisele reageerimist, tagajärgede kõrvaldamist, õiguskaitsevahendite ja sanktsioonide rakendamist. Käesolevas osas käsitletakse just seda õiguskaitse juhtu.
    Riik kaitseb autori õigusi, sõltumata sellest, kellele need õigused kuuluvad. Kaitse hõlmab ka teose enda, esmajoones selle puutumatuse kaitset.
    Oluline tähtsus rikutud õiguste kaitsmisel on põhiseaduse §-l 25:25 “Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.”
    Autoriõigusi kaitstakse nende õiguste kehtivuse tähtaja jooksul (üldreeglina autori elu ja 70 aastat pärast surma, kuid on ka lühemaid ja pikemaid tähtaegu). Pärast autoriõiguste kehtivuse lõppemist kaitstakse teatud hüvesid (AutÕS § 44):26
    a) autorsust;
    b) autorinime;
    c) autori au ja väärikust;
    d) teose pealkirja. 
    Autori õiguste rikkumisele järgneb rikutud õiguste kaitse. Alati tuleb kõigepealt kindlaks teha, milliseid konkreetseid autori õigusi on rikutud ja kellele need õigused kuuluvad. Rikutud õiguste iseloomust sõltub kaitsevahendite valik, õigustatud subjektist aga see, kes praktikas kaitset taotleb. Üldjuhul on vaid õiguste omaja reeglina õigustatud tarvitusele võtma abinõusid õiguste kaitseks.27
    Rikutud õiguste kaitsevahendid sõltuvad rikkumiste liigist. Kõige tõsisemate tagajärgedega õigusrikkuja suhtes on karistusõiguslik kaitse, karistusseadustiku  ( KarS ) 14. ptk. Intellektuaalse omandi vastased süüteod näeb ette kuritegude koosseisud ja karistused autori isiklike ning varaliste õiguste rikkumiste eest nii füüsiliste kui ka juriidilistele isikutele. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks.28
    Õiguste tsiviilõiguslik kaitse on reguleeritud võlaõigusseaduses (VÕS) ja autoriõiguse seaduses (AutÕS § 81²). Õigustatud isik saab nõuda järgmiste peamiste tsiviilõigusliku kaitse vahendite kohaldamist, kuid see ei ole ammendav nimekiri:29
    1) 
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #1 Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #2 Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #3 Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #4 Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #5 Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #6 Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #7 Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #8 Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #9 Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #10 Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #11 Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #12 Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #13 Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #14 Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #15 Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #16 Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #17 Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #18 Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #19 Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #20 Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #21 Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #22 Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #23 Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #24 Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #25 Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #26 Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #27 Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #28 Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #29 Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #30 Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #31
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 111 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Anneli Naadel Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Kursusetöös uuritakse autoriõigusekaitse ja piraatluse hetkeolukorda Eesti Vabariigis. Kursusetöö keskendub autoriõiguse olemusele, autoriõigusekaitsele, piraatluse liikidele ja piraatlusega kaasnevale vastutusele.
    autoriõigus , autoriõigusekaitse , piraatlus , piraatluse liigid , salakaup , plagiaat

    Mõisted


    Kommentaarid (2)

    Leena112 profiilipilt
    L P: See materjal aitas mind..

    Tänan;)
    12:57 22-09-2011
    triinu1991 profiilipilt
    triinu1991: väga palju abi oli ;)
    10:32 09-10-2013


    Sarnased materjalid

    100
    doc
    Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt
    26
    pdf
    Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused
    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    36
    pdf
    Intellektuaalne omand ja andmekaitse-konspekt
    214
    docx
    Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
    27
    docx
    Õigusõpetus informaatikutele konspekt
    107
    doc
    Õiguse alused põhjalik konspekt
    110
    doc
    Õigusfilosoofia ajalugu



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun