Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Autoparkla infosüsteemi arendus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Autoparkla infosüsteemi arendus #1 Autoparkla infosüsteemi arendus #2 Autoparkla infosüsteemi arendus #3 Autoparkla infosüsteemi arendus #4 Autoparkla infosüsteemi arendus #5 Autoparkla infosüsteemi arendus #6 Autoparkla infosüsteemi arendus #7 Autoparkla infosüsteemi arendus #8 Autoparkla infosüsteemi arendus #9 Autoparkla infosüsteemi arendus #10 Autoparkla infosüsteemi arendus #11 Autoparkla infosüsteemi arendus #12 Autoparkla infosüsteemi arendus #13 Autoparkla infosüsteemi arendus #14 Autoparkla infosüsteemi arendus #15 Autoparkla infosüsteemi arendus #16 Autoparkla infosüsteemi arendus #17 Autoparkla infosüsteemi arendus #18 Autoparkla infosüsteemi arendus #19 Autoparkla infosüsteemi arendus #20 Autoparkla infosüsteemi arendus #21 Autoparkla infosüsteemi arendus #22 Autoparkla infosüsteemi arendus #23 Autoparkla infosüsteemi arendus #24 Autoparkla infosüsteemi arendus #25 Autoparkla infosüsteemi arendus #26 Autoparkla infosüsteemi arendus #27 Autoparkla infosüsteemi arendus #28 Autoparkla infosüsteemi arendus #29 Autoparkla infosüsteemi arendus #30 Autoparkla infosüsteemi arendus #31
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2007-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 124 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rain Ungert Õppematerjali autor
Autoparkla infosüsteemi arendus. Kolmekihiline klassidiagramm on valesti tehtud.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
30
docx

Bussijaam

.................................................................................................3 1.4 Tegutsejate loetelu.........................................................................................................3 1.5 Põhiobjektide loetelu.....................................................................................................3 1.6 Infovajaduste loetelu......................................................................................................4 2 Infosüsteemi eesmärgid........................................................................................................4 3 Infosüsteemi funktsionaalne vaade.......................................................................................6 3.1 Infosüsteemi põhifunktsioonid...............................................................................6 3.2 Kasutusjuhtude mudel...................................................................................................6

Infoteadus
thumbnail
40
pdf

Projekt aines “Kontseptuaalne süsteemianalüüs”

.............12 2.2 Andmemudeli registrid ..................................................................................................................................13 2.3 OBJEKTIDE ja ATRIBUUTIDE semantika..........................................................................................................15 2.4 CRUD maatriks ..............................................................................................................................................17 2.5 Infosüsteemi ajaline vaade ............................................................................................................................18 2.5.1 Broneeringu tegevusdiagramm..........................................................................................................18 2.5.2 Sündmuste-kasutusjuhtude vastavustabel ........................................................................................19 2.5.3 Broneeringu seisundidiagramm ...

Kontseptuaalne süsteemianalüüs
thumbnail
110
doc

Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Iseseisev töö aines 'Infosüsteemide projekteerimine': Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon Teostajad: Indrek Kempi (001546) Pärtel Lias (010617) Eero Ringmäe (010636) Õpperühmad: LAP51 ja LAP 52

Infosüsteemi projekteerimine
thumbnail
32
pptx

Prantsusmaa

ma a s u s an t Pr An Ha t s V rm i s o l me I X Põ h r s o kl ik n 20 a s oo 10 s l e Vabariik tsus Pran Riik Euroopas is e , u e F anca , R e publiq F r a nce n im etus: lik Amet Pindala 5

Geograafia
thumbnail
20
pptx

Riskide juhtimine

Riskide juhtimine Õppekorraldus · Hindamine on mitteeristav ehk arvestatud või mittearvestatud · Arvestuse saamiseks on vaja: · Kohalkäimine vähemalt 75% · Grupitööna teostatud 1 struktuurne probleemilahendamine (Kaizen) · Grupitööna tehtud 1 baasriskihindamine · Grupitööna tehtud 1 täielik riskihindamine · Kohtume reedeti 8.30 ­ 17:00. Vaadake tunniplaani! Minu kontaktid: [email protected] Helistage 5163000 Skype janek.popell Töökohad · AS Kaubaekspress 1993- 1997 · AS Tere 1997-2000 · AS Kalev 2000-2001 · AS Magnum Medical 2001- 2003 · AS Cargo Handling 2003- 2005 Riskijuhtimine eesmärk pole kahjude ärahoidmine vaid äri kasvatamine Riskijuhtimise filosoofia Risk on pigem võimalus mida tuleb kasutada, kui saatus millega leppida! Samas inimene tunneb 2,5x tugevamini kaotusevalu kui võidurõõmu Riskijuhtimine, see on esmajärjekorras inimeste juhtimine! Matemaatika, mudelid ja protseduurid on ka tähtsad, kuid

Logistika alused
thumbnail
32
doc

Skeemitehnika konspekt

Skeemitehnika. SS-98. 1. M.Tooley “Everyday electronics data book” 2. Hessin “Impulsstehnika” 3. Horowits “The art of electronics” Skeemitehnika põhilised mõõtühikud Nimetus Tähistus Sümbol Kirjeldus Amper A I Voolutugevus juhtmes on 1A, kui juhtme ristlõiget läbib elektrilaeng 1 kulon 1. sekundi jooksul Kulon C Q Elektrilise laengu ühik e. Elektrihulk Farad F C Mahtuvus on 1F, kui potensiaalide vahe 1V tekitab mahtuvuse elektroodidel laengu. Henry H L Induktiivsus on 1H, kui voolumuutus kiirusega 1A sekundis tekitab induktiivsusel pinge 1V. Jaul J E Energiaühik. Oom  R Takistuseühik. Siemens S G Juhtivuseühik. Sekund s t Ajaühik.

Telekommunikatsionni alused
thumbnail
151
pdf

PM Loengud

V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab

Pinnasemehaanika, geotehnika
thumbnail
21
odt

POOLLOODUSLIKE KOOSLUSTE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2014–2020

ee/keskkonnakaitse/looduskaitse-3/poollooduslikud-kooslused-2/ 2.2 Poollooduslike koosluste inventuurid ja seire Poollooduslike koosluste üle-eestiline kaardistamine, taimkatte inventeerimine ja kaasaegsete andmebaaside koostamine toimusid aastatel 1999­2004. Algselt koguti niidukoosluste digitaliseeritud andmed ainult Pärandkoosluse Kaitse Ühingu andmebaasi. Hiljem loodi selle ja Natura inventuuride andmestiku põhjal poollooduslike koosluste digitaliseeritud andmestik Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS). Seoses PLK hooldustoetuse maksmise alustamisega Maaelu arengukava vahendusel 2007. aastal on EELIS-es asuvat andmestikku iga-aastaselt täiendatud nii taimkatte inventuuride kui ka KA spetsialistide kohapealsete kontrollkäikude andmete alusel. Inventuure on tellitud KA poolt koostatud KIK-i projektide abil (2007­2009, 2013) ning MAK-i tehnilise abi vahenditest (2010­2012). Samuti on andmeid uuendatud

Loodus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun