Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas jaotatakse klassidesse loogikakontrollerid?
  • Mis on järgnevate sõnade tähendus APJ programmis ?
  • Milline on järgneva detaili kontuuri kirjeldus absoluutsetes ja suhtelistes koordinaatides?
  • Mis maad on APJ CNC pinkide juhtivad tootjad ?
  • Mis on ringinterpolatsioon?

Lõik failist

AUTOMATISEERIMIS TEHNIKA VAHEEKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED MES0040
  • Suhtelised ja absoluutsed koordinaadid APJ pingi programmeerimisel, nende tähistamine juhtprogrammides. Tooge näide ja joonistage skeem.
    AJP süsteemides on kasutusel ristkoordinaadistik, kus on koordinaatide tähised määratud vastavalt ISO nõudmistele. Liikumisi telgede suunas absoluutsetes koordinaatides tähistatakse tähtedega X, Y, Z ja suhtelistes koordninaatides U,V,W ning pöördeid ümber telgede vastavalt A, B, C. X- koordinaat paikneb alati horisontaalselt , Z koordinaat langeb kokku instrumendi teljega, treipingi puhul spindli teljega.
    AJP pinkide programmeerimisel kasutatakse koordinaatide etteandmiseks kaht varianti . Esimesel juhul antakse järgmise punkti koordinaadi väärtus mõõdetuna eelmisest punktist, tegemist on suhteliste koordinaatidega (kasutatakse ka terminit programmeerimine juurdekasvudena). Teisel juhul toimub koordinaatide väärtuste määraminne ühest punktist ( nullpunktist ), mille korral on tegemist absoluutsete koordinaatidega.
    Näide: (W – Z telje suunaline suhteline liikumine; C – 45 nurga all tööteldav faas; E - kiirpaigutus)
    N001 G95 F0, 12, S3 1600 T6 - ettenihe 0,12 mm/p; diapasoon 3; pöörlemissagedus 600p/min; instrument 6
    Z0 X36 E – E kiirpaigutus
    X34 C10 – faas
    Z-30 – silinderpind
    X42 W-38 – koonus
    X66 Z-81 koonus
    X75 otspind
    W-10 – silinderpind
    X80 – lõikest väljatulek ( teriku purunemise vältimiseks)
    M02 – Programmi lõp
    (JOONIS ON NÄILINE)
    2. Milline ajam (elektri-, pneumo-, või hüdroajam) võimaldab energiat kõige paremini akumuleerida? Selgitage, põhjendage.
    Energiat võimaldab kõige paremini akumuleerida pneumoajam , sest õhku on kerge kokku suruda ja antud olekus hoiustada ja transportida torustikes kuni 1000 m või balloonides . Vedelikke on peaaegu võimatu kokku suruda ja antud olekus hoiustada, ainult piiratud kogustes , seetõttu tuleb
  • Vasakule Paremale
    Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega #1 Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega #2 Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega #3 Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega #4 Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega #5 Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega #6 Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega #7 Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega #8 Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega #9 Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega #10 Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega #11 Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega #12 Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega #13 Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega #14 Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega #15 Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega #16 Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega #17 Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega #18 Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega #19 Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega #20 Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega #21
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 193 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor revilo1212 Õppematerjali autor
    1. Suhtelised ja absoluutsed koordinaadid APJ pingi programmeerimisel, nende tähistamine juhtprogrammides. Tooge näide ja joonistage skeem.
    Milline ajam (elektri-, pneumo-, või hüdroajam) võimaldab energiat kõige paremini akumuleerida? Selgitage, põhjendage.
    Nimetada tööstusliku suruõhu peamised omadused, kasutamise eelised ja puudused.
    Nimetage tööstusrobotite tehnoloogilisi kasutusvaldkondi (vähemalt 5) ning peamiseid tööstusharusid, kus neid kasutatakse.
    Kuidas jaotatakse klassidesse loogikakontrollerid?
    Tööstusrobotite liigitus.
    10. Programmeeritava loogikakontrolleri struktuur.
    9. APJ süsteemide programmeerimine
    Ajamite valiku kriteeriumid
    APJ pinkinde puhul kasutatavad koordinaadistikud (APJ treipingil ja APJ freespingil).
    Tööstusrobotite puhul kasutatavad koordinaadistikud
    Kontrollerites kasutatavad programmeerimiskeeled
    Tööstusroboti koostisosad
    Kontrolleri ehitus (moodulehitus, IO-plokid).
    Mis on järgnevate sõnade tähendus APJ programmis ?
    Mis on SCARA?
    Nimetage võimalikud tegevused tööstusroboti töötsoonis sissetungija tuvastamisel.
    Milline on järgneva detaili kontuuri kirjeldus absoluutsetes ja suhtelistes koordinaatides?
    Mida tähendab APJ programmis kaader: T6 S1200 F1 X23 Z-25
    Samm-mootori tööpõhimõte.
    Mis maad on APJ (CNC) pinkide juhtivad tootjad ?
    Suletud ja avatud kontuuriga juhtimine.
    Mis on ringinterpolatsioon? Tuua näide.
    Paindtootmissüsteemi FMS eelised ?

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    133
    ppt

    Puidutöötlemise tehnoloogia CNC pinkidel

    Puidutöötlemise tehnoloogia CNC pinkidel Anti Lepik 2010/2011 CNC- tööpingi operaatori oskused · Lugeda jooniseid (CAD-joonised) · Kasutada CAM programme · Luua/muuta NC-koode · Kasutada CNC-tööpinki CNC pinkide ajalugu ja areng · Esimene arvuti ENIAC (Electronic Numerical Integrator and Computer) · Ehitati 1943-1946 Pennsylvania ülikoolis · Põrandapindala 92 m2 · Kõrgus 3 m · Kaal 30 tonni · 18000 vaakum elektronlampi · 5000 tehet sekundis · Energiatarbimine 150 KW/h CNC pinkide ajalugu ja areng · 1952- esimene NC-freespink, Michigan (MIT) USA · 1957- NC-freespink tootmises, USA AIR FORCE · 1959- ATC-automaatne tööriista vahetus · 1960-1970- perfolintide ajastu, arendati välja eriotstarbelisi arvutijuhtimisega pinke · 1970-1980- esimesed CNC pingid. Mikroprotsessortehnika tegi revolutsiooni pinkide juhtsüsteemide kasutamisvõimalustes. Arvuti sai pingi lahutamatuks osaks. Tõu

    Puiduõpetus
    thumbnail
    282
    pdf

    Mikroprotsessortehnika

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest.  T Lehtla, L Kulmar, 1995  TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks

    Tehnikalugu
    thumbnail
    158
    pdf

    Elektriajami juhtimine

    Tallinna Polütehnikum Energeetika õppesuund Rein Kask ELEKTRIAJAMITE JUHTIMINE Õppevahend TPT energeetika õppesuuna õpilastele Tallinn, 2007 Saateks Erialaainete õpikute ja muude õppevahendite krooniline puudus on juba palju aastaid raskendanud kutsehariduskoolide õpilastel omandada erialaseid teadmisi. Käesolev kirjatöö püüab mingilgi määral leevendada seda olukorda Tallinna Polütehnikumi energeetika õppesuuna õpilastele sellise õppeaine kui ,,Elektriajamite juhtimine" õppimisel. Elektriajamid on üheks põhiliseks elektritarvitite liigiks ja neid kasutatakse laialdaselt kõikides eluvaldkondades. On selge, et tulevased elektriala spetsialistid peavad neid hästi tundma ja oskama neid ka juhtida. Elektriajamite juhtimine ongi valdkonnaks, mida käsitleb käesolev õppevahend. Selle koostamisel on autor lähtunud põhimõttest selgitada probleeme nii põhjalikult kui vajalik ja nii napilt kui võimalik ­ siit ka õppe-

    Elektriaparaadid
    thumbnail
    240
    pdf

    Elektriajamite elektroonsed susteemid

    3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................

    Elektrivarustus
    thumbnail
    86
    pdf

    Materjalid

    Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    477
    pdf

    Maailmataju

    UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim

    Karjäärinõustamine
    thumbnail
    990
    pdf

    Maailmataju ehk maailmapilt 2015

    UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

    Üldpsühholoogia
    thumbnail
    1072
    pdf

    Logistika õpik

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Logistika alused




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun