Automatiseerimistehnika vaheeksam 1 konspekt (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

2

txt

Perioodilisusseadus ja elemendid

Snasta perioodilisusseadus. $Kes ja millal selle avastas? -Dimitri Mendelejev; 1869 $ Millega algab iga periood? -Metallislise elemendiga $ Millega lpeb iga periood? -Mittemetalliga $ Mis on s-element? -s elemendid: vesinik, heelium ja kik IA ja IIA rhma metallid $ Mis on p-element? -p elemendid: -IIIA; VIIA elemendid. Lisaks vrisgaasid (VIIIA) v.a. heelium. $ Mis on d-element? d elemendid: aatomites tituvad elektronidega d-alakihid. Kik d-elemendid on lihtainena metallid. Neid nimetatakse siirdemetallideks. Rhmad IB-VIIIB. $ Mis on f-element? -f elemendid: lanktanoidid ja aktinoidid. Elektronidega tituvad 4f ja 5f alakihid. $ Mis on lantanoidid? -Lantanoididideks nimetatakse 15 keemilist elementi lantaanist luteetsiumini jrjekorranumbritega 5771. $ Mis on aktinoidid? -Aktinoidideks nimetatakse 15 keemilist elementi aktiiniumist lavreetsiumini jrjenumbritega 89-103. $ Mis on lhike periood? Palju neid on? -Esimest kolme perioodi nimetatakse lhike

Kategoriseerimata

6

docx

Märgamine ja kapillarsus

Märgamine ja kapillarsus http://gyazo.com/77eb43d64fa0e97c66e976cd802ddb1b Märgamise korral on vedeliku molekulide ja tahke keha molekulide vahelised tõmbejõud suuremad, kui vedelikusiseste molekulide tõmbejõud. http://gyazo.com/dc3a277bb10dc19a32ab7b680854608d Kapillarsus on vedeliku tõusmine või langemine peenikestes torudes ehk kapillarides. Kui vedelik märgab tahket keha, siis ta tõuseb kapillaarsuses ja vastupidi http://gyazo.com/a48e7156c0e3bb3ccab2d97b4dd89951 Kui vedel märgab tahket keha, siis vedelik tõuseb torus seda kõrgemale, mida peenem on toru. http://gyazo.com/710a70b2ea5f4983abd662efa58c43ae Kui vedelik ei märga tahket pinda, siis tema tase kapillaartorudes langeb, mida peenem toru, seda madalamale langeb. Õhuniiskus Õhus on alati teatud hulk veeauru. Õhuniiskust iseloomustatakse absoluutse ja relatiivse niiskuse abil. Õhu absoluutseks niiskuseks nim. Ühes m2 õhus sisalduva veeauru massi grammides.

Füüsika

3

docx

Modelleerimine - 1 KT

Modelleerimine 1 KT 1. Mis on mudel? Mõne reaalse elu sündmuse/nähtuse/objekti lihtsustatud kujutamine. Peidab detaile, keskendub olulisele, teeb kergemaks. Esitab vaate e. ühe võimaliku interpretatsiooni. Mudel esitab reaalse maailma vaate, e mingi valdkonna x interpretatsiooni. On lausete hulk uuritava valdkonna kohta kindlas modelleerimiskeeles. Lausetele annab tähenduse interpretatsioon, mis seob mudeli elemendid valdkonnaga. 2. Erinevaid mudelitüüpe? Midgetite BMW, gloobus, nukud, 3. (Mu lemmik kordamisküsimus, otse slaididelt) Miks on hea/kasulik osata modelleerida? 4.Valdkonna ja interpretatsiooni seos? Interpretatsioon seob elemendid valdkonnaga. 5. Mudeli ja konteksti seos? Tähtkuju suur vanker vs ostukäru näide. 6. UML trivia!!!! Loodi 90ndatel (1800) Booch, Jackobson, Rumbaugh poolt (valged mehed?), Rational Software firmast 97ndal Object Management Group (OMG) poolt standardiks võetud keel Praegune ver. 2.5 (Märts 2015) Iseen

Süsteemianalüüs

22

pptx

Esitlus Läänemere ökoloogilisest olukorrast

Läänemere ökoloogiline olukord Kas Sina teadsid, et … 90 % eestlastest on oma vaba aega veetnud merel 43 % eestlastes leiab, et ranna vee kvaliteet on halb või väga halb 69 % eestlastes on mures Läänemere veekeskkonna pärast. Läänemere pindala on 373 000 km², koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km². Läänemere maht on 21 721 km³, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik) Milline on Läänemere olukord praegu ? 9 riiki 85 miljonit inimest Tähendab, et merel on suur koormus. Tundlik merekeskkond Väike soolase vee juurdevoolavus Suur magevee juurdevoolavus Aeglane vee vahetus Võrdub sellega, et Läänemeri on üks saastatuimaid meresid maailmas. Mis on Läänemere kõige suurem probleem ? Kõige suurem probleem on inimene. Eutrofeerumine (fosfori ja lämmastikuga) [Tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega] Ohtliku

Bioloogia

64

pdf

Pannonia 250 mootorratta kasutaja käsiraamat

https://www.motorcycle-manual.com/ https://www.motorcycle-manual.com/ https://www.motorcycle-manual.com/ https://www.motorcycle-manual.com/ https://www.motorcycle-manual.com/ https://www.motorcycle-manual.com/ https://www.motorcycle-manual.com/ https://www.motorcycle-manual.com/ https://www.motorcycle-manual.com/ https://www.motorcycle-manual.com/ https://www.motorcycle-manual.com/ https://www.motorcycle-manual.com/ https://www.motorcycle-manual.com/ https://www.motorcycle-manual.com/ https://www.motorcycle-manual.com/ https://www.motorcycle-manual.com/ https://www.motorcycle-manual.com/ https://www.motorcycle-manual.com/ https://www.motorcycle-manual.com/ https://www.motorcycle-manual.com/ https://www.motorcycle-manual.com/ https://www.motorcycle-manual.com/ https://www.motorcycle-manual.com/ https://www.motorcycle-manual.com/ https://www.motorcycle-manual.com/ https://www.motorcycle-manual.com/ https://www.motorcycle-manual.com/ https://www.motorcycle-manua

Mootorrattad

26

pptx

Niiske lähistroopika Jana ja Lauren

NIISKE LÄHISTROOPIKA JÕGEVAMAA GÜMNAASIUM JANA DEINEKIN LAUREN LEA S- KLASS 24.05.21 PAIKNEMINE  Mandrite idarannikutel  Põhja- ja lõunapoolkeral  25. ja 30. laiuskraadidel https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4histroopika ÜLDINFO  Kasvab palju nii igihaljaid kui ka heitlehiseid puid ja Rododeron põõsaid  Loomastik liigirikkam kui kuivas lähistroopikas  Väga soodne elupaik inimeste jaoks  Võimalik samalt põllult saada mitu saaki aastas  Iseloomulik mandrite idaservadele https://juhanipuukool.ee/taimed/ilupoosad/rododendronid ATMOSFÄÄR 1 2 3 Suvel troopiline Talvel parasvöötme Sademed on mereline õhumass õhumass jaotunud suhteliselt ühtlaselt KLIIMA  Kuumad ja niisked suved ning pehmed talved  Suvi- troopiline mereline

Kategoriseerimata

20

pptx

Tundra Kanada ja Norra näitel

TUNDRA Tundra • Tundra on loodusvöönd • arktiline ning mägitundra • Tundrale on iseloomulikud • samblad ja samblikud • madalad õhutemperatuurid • Igikelts • Vähe sademeid • Vähe loomi ja taimi • Lindude arvukuse kõikumine https://www.nationalgeographic.org/encyclopedia/tundra-biome/ https://www.expii.com/t/polar-biomes-tundra-taiga-10384 https://www.google.com/url?sa=i&url=https%3A%2F%2Fannaabi.ee%2Fmadagascar- m182970.html&psig=AOvVaw2xtV8OYB4HH2vsvHSVF36C&ust=1620977421848000&source=images&cd=vfe&ved=0CAIQjRxqFwoTCPirsNCRxvACFQAAAAAdAAAAABAd Vulkaanid ja maavärinad • Vulkaane ega maavärinaid tundras ei esine https://www.slideshare.net/kala1913/kliimavtmed Õhuringlus • Talvel arktiline, suvel parasvöötme õhumass • Arktiline õhumass • alati külm • kuiv • Parasvöötme õhumass • talvel külm, suvel soe • mandriline õhumass kuiv • mereline õhumass niiske Kliima

Bioomid

20

pptx

Antropogenees

Antropogenees  Liisa Leit G1BK  Antropogenees   Antropogenees on inimese põlvnemine ehk antroploogia haru, mis uurib inimese teket ja päritolu.  Ahvinimene (Australopiteekus)   Inimese kujunemine sai alguse ligikaudu 5-6 miljonit aastat tagasi Ida-Aafrikas, Victoria järve ja Kilimandzaaro mäe vahelisel alal, kus tekkis ahvinimene.  Välimuselt oli ta umbes poolteist meetrit pikk ja sarnanes pigem ahvile, kui inimesele. Ta liikus kohmakalt kahel jalal, vahel oma pikkadele rippuvatele kätele toetades.  Ahvinimene (Australopiteekus)   Ahvinimese aju oli tunduvalt suurem, kui ahvil, kuid palju väiksem, kui inimesel. Ta ei osanud rääkida ja tal puudusid ahvile omased teravad kihvad. Ahvinimene oli võimeline kasutama tööriistadeks ainult üksikuid kive.  Ta oli tunduvalt nõrgem, kui teised ahvlased ja seeg

Antropoloogia

Meedia

Kommentaarid (0)