Automaatne kastmissüsteem (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Niisutamise arvestuse vastused

N PÕLLUMAJANDUSKULTUURIDE NIISUTAMINE 1. Niisutuse tähtsus, areng ja perspektiivid toidu-. sooda- ja tehniliste kultuuride saakide suurendamisel ja stabiliseerimisel maailmas, Euroopas ja Eestis. Niisutamise ülesanne on hoida kastmsega mullaveevarud optimaalsed, sellest sõltub kastmisreziim. Kui mulla tegevkihi veevaru väheneb alampiirile, tuleb mulda kasta. Kasta tuleb väliveemahutavuseni (kastes üle väliveemahutavuse, siis vesi ei jää niikuinii mulda püsima). Taimed hangivad peaaegu kogu vee mullast. Niisutamiseks nimetatakse tehislikult vee mulda viimist. Niisutamise peamine ülesanne on mulla veevarude täiendamine. Niisutust rakendatakse väetamiseks, reovee puhastamiseks, sooldunud muldade läbipesemiseks ning põllumajanduskultuuride kaitseks liigse kuumuse ja öökülmade kahjuliku mõju eest. Niisutus parandab taimede kasvutingimusi ja vähendab saagi sõltuvust ilmastikust. Maakera kuiva kliimaga piirkondades (Aasias) asu

Põllumajanduskultuuride niisutamine

84

doc

Praktika aruanne - Tallinnk Star

Pea- ja abimasina kaitse „SHUTDOWN“: - jahutusvee temperatuur liiga kõrge (105°C) - määrdeõli rõhk liiga madal (2,5bar) - õliududetektori alarm - mehhaaniliselt (860p/min) - elektrililiselt (885p/min) - pöörete arvu regulaator (818p/min) või regulaatori pööretelugeja rikke korral Pea- ja abimasina kaitse läbi IAS (integrated alarm system) süsteemi: - raamlaagrite temperatuur 100°C, 120°C juures aktiveerub automaatne koormuse vähendamine - väljalaskegaaside temperatuur 500°C, aktiveerub automaatne koormuse vähendamine - ülelaadimisõhu temperatuur 80°C, aktiveerub automaatne koormuse vähendamine - siseneva kütuse rõhk 4,0bar, aktiveerub alarm - siseneva kütuse temperatuur 95°C, aktiveerub alarm - siseneva õli rõhk 3,5bar, aktiveerub alarm - siseneva õli temperatuur 80°C, aktiveerub alarm

Merepraktika

252

doc

Merekool praktika aruanne tüürimeestele

PÕLEV MATERJAL Tulekahju on kustutatud, kui kõrvaldatakse üks või mitu lüli ahel- reaktsioonist. Juhtimiskeskused Laeval on tuleohutuse jaoks kaks juhtimiskeskust: peamine juhtimiskeskus asub sillas ja distantsjuhtimine 5.teki ohutusjaamast. Peamine juhtimiskeskus asub sillas ja on alati mehitatud keskjuhtimiskeskus. See keskus võimaldab järgmisi funktsioone: - Automaatne tulekahju avastamine ja häire andmine - Tulekahjuhäire käsitsi andmine - Üldhäire käsitsi andmine 72  - Tulekindlate uste asendi näitamine ja tsentraliseeritud sulgemine - Veekindlate uste asendi näitamine ja tsentraliseeritud sulgemine

Praktika aruanded

226

pdf

Haljasalade kasvupinnased ja multsid

HALJASALADE KASVUPINNASED JA MULTŠID Aino Mölder Luua 2011 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor Aino Mölder Retsensent Kadi Tuul Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-487-88-2 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit 1 SISUKORD Eessõna ……………………………………………………………………………………………………….lk.4 1. Kasvupinnaste füüsikalised omadused ………………………………………….…�

Aiandus

126

docx

Puittaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Puittaimede hooldusjuhend Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KJ-1 Koostaja: Andi Järvsoo Juhendaja: Ele Vool  Tartu 2016 Sisukord Hooldusjuhend taimeliikide/perekondade kaupa.................................................................................6 1. Amelanchier - perekond Toompihlakas............................................................................................6 1.1.Hooldus.......................................................................................................................................6 1.2.Paljundamine..............................................................................................................................7 2. Elaeagnus commutata - Läikiv hõbepuu...............................................................

Põllumajandus

162

odt

Puittaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati Markus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines ’ilutaimede kasutamine’ Tartu 2016 SISUKORD LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata)............................................................................ 7 Iseloomustus............................................................................................................................7 Hooldus................................................................................................................................... 7 KUSLAPUU (Lonicera)............................................................................................................. 8 Iseloomustus............................................................................................................................8 Sinine e. söödav kuslapuu.........................................................................

Ilutaimede kasutamine

17

doc

Materjalid metsanduseks

1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks päritoluga. Ligi 55% maa

Eesti metsad

147

docx

Mikroobifusioloogia

4Mikroobifüsioloogia LOMR.03.022 Riho Teras Sisukord 1. Bakterite kasv ja toitumine................................................................................ 4 1.1. Bakterite kasvatamine laboritingimustes.....................................................4 1.2. Elutegevuseks vajalikud elemendid.............................................................7 1.3. Söötmed bakterite kasvatamiseks laboris....................................................9 1.4. Füüsikalis-keemilised tegurid, mis mõjutavad bakterite kasvu...................10 2. Bakterite ehitus ja rakustruktuuride funktisoonid.............................................15 2.1. Tsütoplasma komponendid.........................................................................16 2.1.1. Nukleoid............................................................................................... 16 2.1.2. Tsütoplasma ja inklusioonkehad...........................................................19

Mikroobifüsioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)