Automaatkastid (2)

A.K.K on auto �ks mugavamaid ja ohutumaid tegureid tagav seade. Vabastab juhi linnaliikluses kohustustest ja suurendab juhi t� helepanu liikluses . AKK maksab rohkem, ehituselt keerulisem, hooldus ja remont on kallim. Kiiresti kuluvad sidur ja pidur . Remondil n�uab AKK head t��meest. Kulub ligi 10% rohkem k�tet. Sest kulutab rohkem mootori v�imsust. S�iduautode AKK-d jagunevad s�ltuvalt mootori paigutusest,risti ja pikki . T��p�him�ttelt on need kastid �hesugused,kuid risti asetusega AKK-del on k�igukastis pea� lekanne . AKK l�litatakse k�ike sisse s�idu ajal automaatselt. K� ikude muutus muutub vastavalt gaasipedaali asendile,auto liikumis kiirusele .AKK-l on �ks tagasi k�ik, ja �ks parkimis k�ik, Siduri asemel kasutatakse h�drotrafot, ja k�igukast t��tab kahel planetaar �lekandel, Kogu AKK t��tab juhtblokil. A esiveoga B tagaveoga 1.mootor,2. veov�ll3.automaatkast4.kardaan�lekanne5.pea�lekanne AKK 4HP20 1soojusvaheti, pidurid ,sidurid, vahev �llisuurem hammasratas ,parkimislukusti hammakas, differ ,h�drotrafo k�iguvalitsa asend. 3N71D AKK pikki asetusega k�igkast ja selle ehitus. 1h�dros�steemi �li pump 2reaktori vabajooksu sidur 3.reakor 4.turbiin ratas. 5 pumpratas 6.esimene sidur 7. lintpidur 8. tagumine sidur 9. esimene planetaar �lekanne 10.tagumine planetaar �lekanne. 11.tagumiseplanetaar�lekande kaasavedaja 12. mitmekettaline pidur 13. vabajooksusidur 14.parkimislukusti 15. veetavv�ll 16. tagumine kroom hammasratas 17. � hine p� ikese hammasratas 18. satelliithammakas 19.esimese planetaar�lekande kaasavedaja 20. esimese planetaar�lekande kroomhammasratas 21. vedavv�ll (on � henduses turbiin rattaga ) Mitmes osast koosneb planetaar�lekanne? 1 kroomhammasratas 2 kaasavedaja 3 satelliidid 4 p� ikese hammakas 5 pidur v�i sidur Esiveoga AKK, A H�DROTRAFO 1.vedavv�ll 2.h�drotrafo kest(pumpratas kinnitub hooratta k�lge) 3.h�dros�st. �lipump B. ASTMELINE PLANETAAR�LEKANNE 4.pidur (F3) 5.1.planetaar�lekande vedavhammakas(p�ikese) 6. h�droblokk 7.lintpidur(F2) 8. ketaspidur 9. mitmekettaline sidur (E2) 10.mitmekettaline sidur (E1) 11.p��rlemissadeguseandur 12. planetaar�lekanne (esimene) 13. planetaar�lekanne(tagumine) 14.vahev�ll. 15.hammasratas C DIFFERENTSIAAL 16. differ(pea�lekanne) 17.spidoka ajam 18.veetavv�ll � hekordne planetaar�lekanne kroomhammakas sattelliithammakas p�ikese hammakas kaasavedaja Olenevalt sellest,milline hammakas muudetakse vedavaks,milline veetavaks,milline blokeeritakse, on v� imalik saada erinevaid �lekandeid. Ilma m�nda hammakat blokeerimata on p��rdemomendi edasikandmine v� imatu . Kahekordne planetaar�lekanne 1.kroonratas 2.kitsad sat. hammakad 3. laiad sat. hammakas 4.suur p�ikeseratas 5.v�ike p�ikeseratas 6.kaasavedaja Kroomrattaga on �henduses ainult suurema p�ikeseratta sattelliit. V�ikesele p�ikeserattale kantakse j�ud laiade satelliit ja kitsaste satelliit hammakate kaudu. VABAJOOKSUSIDUR A-rull-t��pi vabajooksusidur B-nukk-t��pi vabajooksusidur 1.v�lisv�ru 2. rumm Sidur. siduritrummel r�ngastihend kolb vedrud vedrude tugiplaat stopperr� ngad ketaste tugiplaat vedav ketas veetav ketas taldrikvedru surveklapi kuullaager siduri rumm Planetaar�lekandes kasutatakse mitmekettalisi �lis t��tavaid sidureid. Siduri olulisteks osadeks on kettad ,mis on kaetud h��rdkattega. Ketaste kokkusurutud asendis on sidur sissel�litatud. Siduri sissel�litamiseks antakse �lisurve siduri ja kolvi vahele,ning surveklapi kuul surutakse �lisurve