Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Automaatika konspekt (1)

1 HALB
Punktid
Vasakule Paremale
Automaatika konspekt #1 Automaatika konspekt #2 Automaatika konspekt #3 Automaatika konspekt #4 Automaatika konspekt #5 Automaatika konspekt #6 Automaatika konspekt #7 Automaatika konspekt #8 Automaatika konspekt #9 Automaatika konspekt #10 Automaatika konspekt #11 Automaatika konspekt #12 Automaatika konspekt #13 Automaatika konspekt #14 Automaatika konspekt #15 Automaatika konspekt #16 Automaatika konspekt #17 Automaatika konspekt #18 Automaatika konspekt #19 Automaatika konspekt #20 Automaatika konspekt #21 Automaatika konspekt #22 Automaatika konspekt #23 Automaatika konspekt #24 Automaatika konspekt #25 Automaatika konspekt #26 Automaatika konspekt #27 Automaatika konspekt #28 Automaatika konspekt #29 Automaatika konspekt #30 Automaatika konspekt #31 Automaatika konspekt #32 Automaatika konspekt #33 Automaatika konspekt #34 Automaatika konspekt #35 Automaatika konspekt #36 Automaatika konspekt #37 Automaatika konspekt #38 Automaatika konspekt #39 Automaatika konspekt #40 Automaatika konspekt #41 Automaatika konspekt #42
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 42 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 109 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Leito Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
47
rtf

Automaatika alused

parameetri hoidmist kindlal tasemel reguleerimisprogrammi järgi. Automaatika süsteemi nimetatakse automatiseerimiseks see võib olla osaline näiteks üks tööpink või tööliin või tsehh ja samuti võib esineda täielik automatiseerimine, sel juhul automatiseeritakse mitu tehnoloogilist protsessi mis on oma vahel seotud. Kompleks automatiseerimine on sel juhul, kui automatiseeritakse juhtimisprotsessid. Seadmete sõlmede kogum mis võimaldab teostada automatiseerimist nimetatakse automaatika süsteemiks. Nad võimaldavad mehhanismide ja seadmete automaatset käivitust, reverseerimist ja peatamist. Võimaldavad hoida mingit parameetrit kindlal tasemel või muuta seda teatud programmi järgi, hoida parameetreid min. või maks. tasemel ja muuta ühte parameetrit nii, et ta jälgiks teist parameetrit, mis võiks muutuda juhuslikult. Automaatjuhtimissüsteemi klassifikatsioon.

Automaatika alused
thumbnail
42
doc

Rakenduselektroonika konspekt

leiavad kasutamist helisignaalide võimendamisel. Sellest tulenevalt on nad vahelduvpinge võimendid, mis toimivad sagedus piirkonnas 20Hz kuni 20kHz, mõnikord ka kõrgemal. 1.1.2. Alalispinge võimendid Alalispinge võimendid on laialt levinud võimendid automaatika süsteemides, sest väga palju automaatikas kasutatavad andurid arendavad väljundpingena alalispinget. Tüüpnäide: termopaar, mille välund on 10 kuni 40mV, mis vajab kasutamiseks kindlasti võimendit. Oluliseks tunnuseks alalispinge võimendile on see et alumis sagedus piir peab olema null. Ülemine sageduspiir

Elektrotehnika
thumbnail
9
docx

Automaatika aluste konspekt

Suletud reguleerimissüsteemi struktuurskeem ja tööpõhimõte. P ­ Programmseade (nukkvõll, tiftidega ketas, perfolint või arvutimälu). Annab ette sätte y0(t). A - Andur muundab väljundsignaali ülekandmiseks ja võrdlemiseks sobivaks suuruseks. VE - VõrdlusElemendi väljundis tekib vea signaal (). V ­ Võimendi võimendab veasignaali. TM ­ Võimendi väljundsignaal mõjub TäituvMehhanismile, mille kaudu regulaator mõjutab Reguleerivat Elementi. RE ­ Reguleeriv Element mõjutab Objekti, muutes sellelel antavalt ainet või energia hulka. Tagasiside. Tagasiside on väljundi mõju sisendile. Positiivse tagasiside korral on sisendisse tagasi antav signaal sisendsignaaliga samas faasis ja seega tugevdab üldist sisendsignaali. Negatiivse tagasiside signaal on sisendsignaaliga vastasfaasis ja seega nõrgendab üldist sisendsignaali.

Elektriaparaadid
thumbnail
70
docx

Automaatika andurid

Lisakoormuse tõttu võib võnkumiste genereerimine katkeda ning rakendub signaalimuunduri juhtlülitus (relee- või loogikalülitus). Vastavalt vajadusele väljastatakse kas loogiline "0" või loogiline "1" signaal, mis vastavad normaalselt la-hutatud (N/O) või normaalselt suletud (N/C) kontaktidele. Induktiivanduri magnetvälja iseloomustav joonis asub järgmisel leheküljel. 6 Eelnenud info pärineb Automaatika mõõtmiste e-kursuselt. Induktiivandurite eeliseks on vastupidavus ja usaldusväärsus, mille põhjuseks on nende suletud disain ja liikuvate osade puudumine. Induktiivandurit valides tuleb arvestada, kuidas teda hakatakse kasutama. Neid toodetakse erinevate tajumisula-tustega. Tuleb arvestada, kas andur peab tajuma lineaarselt või radiaalselt lähenevat objekti. Alati tuleb kasuks põhjalikult tutvuda anduri andmelehega.

Elektriajamid
thumbnail
34
doc

Digitaaltehnika konspekt

Digitaaltehnika Loengukonspekt Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 1. Arvusüsteemid................................................................................................................. 4 1.1. Kümnendsüsteem......................................................................................................4 1.2. Kahendsüsteem.........................................................................................................4 1.3. Kaheksandsüsteem....................................................................................................4 1.4. Kuueteistkümnend süsteem...................................................................................... 4 1.5. Kahendkodeeritud kümnendsüsteem 8421...............................................................5 1.6. Kahendkodeeritud kümnendsüsteemid 2421 ja liiaga 3......

Digitaaltehnika
thumbnail
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................

Elektrivarustus
thumbnail
158
pdf

Elektriajami juhtimine

vahendi konspektiivne iseloom. Seega on õpilastel vajalik aktiivselt osaleda tundides ja soovitavalt ka konspekteerida õppejõu täiendavaid selgitusi. Ja loomulikult ei sisalda õppevahend sellist materjali või on see esitatud väga napilt, mida on võimalik leida teistest kättesaadavatest allikatest, millistele on õppevahendi tekstis vihjatud ja mis on ära toodud kirjanduse loetelus või mida on põhjalikult käsitletud teistes õppeainetes nagu näiteks automaatika alused, digitaaltehnika, elektrimasinad, elektri- ajamid jne. Kuna käesolev õppevahend on autori teada esimene selleteemaline kutsekeskharidus- koolidele koostatud üllitis, ei ole välistatud selles ka ebatäpsused ning vead ja autor on juba ette tänulik kõikide märkuste ja täpsustuste eest. Rein Kask Jaanuar 2007.a. Sisukord Sissejuhatus ................................................................................ 6 S1. Põhimõisteid ...

Elektriaparaadid
thumbnail
105
doc

Füüsika konspekt

11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust ­ leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua tõe täide sügavusse. E

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (1)

kuusiku profiilipilt
kuusiku: see on laenatud konspekt
13:53 31-08-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun