parameetri hoidmist kindlal tasemel reguleerimisprogrammi järgi. Automaatika süsteemi nimetatakse automatiseerimiseks see võib olla osaline näiteks üks tööpink või tööliin või tsehh ja samuti võib esineda täielik automatiseerimine, sel juhul automatiseeritakse mitu tehnoloogilist protsessi mis on oma vahel seotud. Kompleks automatiseerimine on sel juhul, kui automatiseeritakse juhtimisprotsessid. Seadmete sõlmede kogum mis võimaldab teostada automatiseerimist nimetatakse automaatika süsteemiks. Nad võimaldavad mehhanismide ja seadmete automaatset käivitust, reverseerimist ja peatamist. Võimaldavad hoida mingit parameetrit kindlal tasemel või muuta seda teatud programmi järgi, hoida parameetreid min. või maks. tasemel ja muuta ühte parameetrit nii, et ta jälgiks teist parameetrit, mis võiks muutuda juhuslikult. Automaatjuhtimissüsteemi klassifikatsioon.
Sissejuhatus. Automaatika süsteeme kasutatakse tootmisprotsessis, kus ta kõrvaldab inimese osavõtu selles protsessis ja võimaldab teostada selliseid protsesse mis on inimesele kahjulikud. Automaatika süsteemi kuuluvad automaat kontrollimine ja automaat reguleerimine. Esimene neist teostab mõõtmisi ja teine teostab reguleerimist e.
Soojusautomaatika eksamiküsimuste vastused 1. Põhimõisted automatiseeritud tootmise alalt. Automaatikasüsteemide klassifikatsioon nende otstarbe järgi. Näited. Automatiseeritud tootmise põhimõisted: 1. Objekt 2. Regulaator 1. Andur 2. Tajur 3. Automaatikasüsteem Automaatikasüsteemide klassifikatsioon otstarbe järgi: 1. Automaatreguleerimise süsteemid (ARS) 2. Distantsioonjuhtimise süsteemid (DJS) 3. Tehnoloogilise kaitse süsteemid 4. Automaatblokeeringu süsteemid (ABS) 5. Reservseadme automaatse käivitamise süsteem (RAKS) 6. Automaatsed tehnoloogilise kontrolli süsteemid (ATKS) 7. Signalisatsioonisüsteemid (SS) valgus ja helisüsteemid 1. Tehnoloogiline SS andmed seadmete töö ja üksikute parameetrite kohta 2. Avarii SS teatavad võimalikest avariilistest olukordadest ja juba tekkinud avariidest 3. tsentraalsed SS on ette nähtud signalisatsioonisüsteemi korrasoleku ja
Elektroonika Loengute materjalid: skeemid, diagrammid, teesid. 1 Sisukord 1. Elektroonika ajaloost (arengu etapid, elektroonika osad, elektronlambid, elektronkiiretoru, elektronseadmete montaazi tüübid)............................................................................................... 3 2. Elektroonika passiivsed komponendid.......................................................................................... 14 3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused....................................................................................................... 60 5.1. Elektrisignaali võimend
ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD ........................................................................................................................................... 24 I...................................................................................................................................... 25 U2.................................................................................................................................. 25 ........................................................................................................................................... 25 VD2................................................................................................................................ 25 ...............................................
ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD 1. POOLJUHTIDE OMADUSI............................................................................................................................................3 1.1.Üldist..........................................................................................................................................................................3 1.2. Elektrijuhtivus pooljuhtides......................................................................................................................................3 1.3.P-N-siire ja tema alaldav toime (The P-N Junction) .................................................................................................6 1.4. P-N siirde omaduste sõltuvus temperatuurist (Temperature Effects) ......................................................................8 1.5. P-N-siirde omaduste sõltuvus sagedusest...............................
vahendi konspektiivne iseloom. Seega on õpilastel vajalik aktiivselt osaleda tundides ja soovitavalt ka konspekteerida õppejõu täiendavaid selgitusi. Ja loomulikult ei sisalda õppevahend sellist materjali või on see esitatud väga napilt, mida on võimalik leida teistest kättesaadavatest allikatest, millistele on õppevahendi tekstis vihjatud ja mis on ära toodud kirjanduse loetelus või mida on põhjalikult käsitletud teistes õppeainetes nagu näiteks automaatika alused, digitaaltehnika, elektrimasinad, elektri- ajamid jne. Kuna käesolev õppevahend on autori teada esimene selleteemaline kutsekeskharidus- koolidele koostatud üllitis, ei ole välistatud selles ka ebatäpsused ning vead ja autor on juba ette tänulik kõikide märkuste ja täpsustuste eest. Rein Kask Jaanuar 2007.a. Sisukord Sissejuhatus ................................................................................ 6 S1. Põhimõisteid ...
Programmeerijalt eeldatakse riistvara ehituse tundmist. Tööstuslikku juhtimissüsteemi projekteeriv insener peab aga tundma mikrokontrollerite spetsiifilisi detaile, sisend-väljundliideste omadusi ja mälu ning protsessori töö iseärasusi. See on põhjus, miks automaatikasüsteemide insener vajab algteadmisi mikroprotsessortehnikast. Digitaal- ja mikroprotsessortehnika on kahtlemata üheks tänapäeva insenerihariduse nurgakiviks. Digitaaltehnika aluste omandamine annab üliõpilasele võimaluse paremini mõista seda, kuidas funktsioneerib nüüdistehnika ja tehnoloogia; aitab mõista tehnika arengut ning inimese ja tehnika vahelist suhet nüüd ja tulevikus; arendab süsteemset mõtlemist ning kahandab aukartust üle mõistuse keerukana tunduvate aparaatide ja seadmete ees. Käesolev raamat on mõeldud õppevahendiks energiatehnika õppevaldkonna üliõpilastele, kuid see võib osutuda kasulikuks ka teiste tehnikaerialade üliõpilastele.
Kõik kommentaarid